Legislator Case Law & Legislation
1-07-15320\2 AI generated

1-07-15320\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-07-15320\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated
1-07-15320\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S «(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 201 lg 1; § 121; § 263 p 1,2 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut Süüdistatav»

Keywords

AI generated
unsubstantiated hardship case severe personal hardship case of personal hardship cure of procedural defects fraud investigation financial hardship

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 08 aprill 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-15320 (kohtueelses menetluses nr 07260103372) riik Z.R ja B.O versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav Z.R

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 201 lg 1; § 121; § 263 p 1,2 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut Süüdistatav

B.O

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxx Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada Z.R süüdi (KarS) § 201 lg 1järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada Z.R süüdi KarS § 121 järgi ja

mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) kuu; tunnistada Z.R süüdi KarS § 263 p 1,2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda

kergemad karistused raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata; määrata

Z.R-ile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos allutamisega KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrollile; määrata Z.R-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks

elukohaks xxxxx xxx-x xxxxxxxx ; tühistada Z.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada B.O süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s. o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni; KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele; KarS § 73 lg 3 alusel määrata

B.O-le katseaeg 3 (kolm) aastat; tühistada B.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi ei ole esitatud;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 Z.R-ilt riigi õigusabi tasu 2 483 (kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kolm)

krooni 30 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 63 (kuuskümmend kolm) krooni riigi kasuks;

2.2.2 B.O-lt riigi õigusabi tasu 2 324 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli) krooni ja

muu kriminaalmenetluse kulu 42 (nelikümmend kaks) krooni riigi kasuks;

2.2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega

seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 1 194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) krooni 75 senti, Raul Tosmannile 1 035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni 45 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 AS SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Z.R, 1-07- 15320, kriminaalmenetluse kulud“, „B.O, 1-07-15320, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Z.R-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 201 lg 1 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistus 1 kuu; KarS § 263 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest vangistus 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 kuud.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata

Z.R-ile katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx xxx-x xxxxxxxxx .

2) B.O-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, so 2500 krooni. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseaeg 3 aastat.

3

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

Z.R-ile, B.O-le, esitatud süüdistused

Z.R-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, elades ajavahemikul

31.august- 09.september 2007.a. Arvo Arikase korteris Viljandi linnas xxxx xx xx , võttis

lahkudes kaasa Arvo Arikasele kuuluvad järgmised esemed: fotoaparaat „Fenlux“ väärtusega 2500 krooni, mobiiltelefoni „Nokia“ väärtusega 500 krooni, voodipesu (lina, padjapüür, tekikott)

väärtusega 300 krooni, pehmed mänguasjad (karu, tiiger, part, 2 asja) väärtusega 500 krooni, sinist värvi hommikumantel väärtusega 300 krooni, sinised teksapüksid väärtusega 150krooni, 2

paari susse väärtusega kokku 100 krooni, „Puma“ sokid väärtusega 100 krooni, 6 naiste

kasutatud käekotti väärtusega kokku 400 krooni, „Adidase“ vateeritud püksid väärtusega 100 krooni, must spordikott väärtusega 200 krooni, pann ja pott väärtusega kokku 200 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 6550 krooni.

Z.R-ini tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 201 lg 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema, 06.oktoobri 2007.a õhtul kella 19.30 paiku Viljandis

xxxxxxxxx xx tungis kallale 12- aastasele Gretheliis Grünbaumile, tiris teda juustest kinni hoides elumajast välja Jakobsoni tänavale, kus lõi kannatanut kolmel korral peaga vastu maja seina. Seejärel vedas Gretheliis Grünbaumi juustest kinni hoides mööda Jakobsoni tänavat kuni Lossi tänavani nurgani, tekitades sellega kannatanule valu ja kahjustades tema tervist. Z.R-ini tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisega.

Veel süüdistatakse teda selles, et tema, 06. oktoobri 2007.a õhtul kella 19.30 paiku Viljandi

linnas Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal hakkas vägivallaga vastu teda Gretheliis Grünbaumi

kinnihoidmises keelanud 14-aastasele Deelia Käbale, haaras kinni viimase juustest ning kui

kannatanu maha kukkus, lõi kannatanut jalaga kaela piirkonda ja näkku. Kui 11 – aastane Käthliin Käba tahtis Deelia Käbale appi minna, siis haaras kinni Käthliin Käba juustest ja lõi teda käega näkku, põhjustades kannatanutele tervisekahjustusi, häiris nende rahu ja pani toime avaliku korra raske rikkumise. Z.R-ini tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,2 järgi avaliku korra rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule.

B.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 06. oktoobri 2007.a kella 19.30 paiku Viljandi linnas Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal tungis kallale Deelia Käbale, tiris teda juustest ning lükkas kannatanu tänavale pikali, tekitades Deelia Käbale valu ja kahjustades tema tervist.

B.O tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisega.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

4 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Z.R tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 201 lg 1; § 121; § 263 p 1,2 järgi; B.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi. 2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine Tsiviilhagi ei ole esitatud. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega; KarS § 263 p 1,2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Z.R-ini

karistamise kokkuleppemenetluses. Z.R-ini karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid B.O karistamise kokkuleppemenetluses. B.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 5 25 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni. Süüdistatava Z.R kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 194.75 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.55 krooni.

Süüdistatava B.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 035.45 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

5

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 105 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kohus tuvastas asjaolud, et kõikide menetluskulude kandmine on süüdistatavatele üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda on

põhjendatud jätta sundraha välja mõistmata. Z.R on invaliidsuspensionär, tal on keskmine puue ja B.O on töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80 % ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) Z.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2 483.30 (1288.55 + 1194.75) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 63 krooni riigi kasuks; 2) B.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2 324 (1288.55 + 1035.45) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 42 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik