4-08-104\5

4-08-104

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.aprillil 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-7614 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg 04. aprillil 2008.a. Väärteoasi Marko Pihlas kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärele- valve osakonna vanemkomissari Marianne Heinmäe otsusele väärteoasjas nr. 2316,07,009033 13.12.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Marko Pihlas kohtuvälise menetleja esindaja Andrus Reidi RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 2, 3 – Rahuldada Marko Pihlas’e kaebus . Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna vanem- komissari Marianne Heinmäe otsus väärteoasjas nr. 2316, 07,009033 13.12.2007.a. jätta muutmata põhikaristuse osas. Muuta otsust väärteoasjas nr. 2316,07,009033 13.12.2007.a. lisakaristuse kohaldamise aja osas ning vähendada kohaldatava lisakaristuse tähtaega . Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 alusel mõista lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3-ks kuuks.

Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 09. aprillist 2008.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebus on esitatud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna osakonna vanem- komissari Marianne Heinmäe otsusele väärteoasjas nr. 2316,07,009033 13.12.2007.a. , mil- lega karistati Marko Pihlas’t LS § 74-19 lg.1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku suuruses summas s.o 12000 krooni ja sama § -i lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks Rikkumine leidis aset 24.novembril 2007.a. kell 23.45 Tallinnas, Pärnu mnt. 80 juures, kus isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi.

Kaebaja taotleb, et kohus võimaldaks jätta talle alles mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna juhtimisõiguse äravõtmisega kaotab töökoha ning perekond satub raskesse majanduslikku olukorda..

Kohtuväline menetleja –Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja leiab, et asja arutamisel ja otsuse tegemisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustiku norme, koh- tuväline menetleja on kogunud küllaldaselt tõendeid isiku poolt õiguserikkumise toimepa- nemise kohta ja kogutud tõendite alusel leidis kohtuväline menetleja , et on tõendatud väärteo toimepanek ning ei ole nõus karistusotsuse muutmisega ja lisakaristuse mittekohaldamisega.

Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja esindaja , tutvunud asjas esitatud kirja- like materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus kuulub rahulda- misele ja Marko Pihlas’le mõistetud lisakaristuse tähtaja lühendamise osas. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllalda- selt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on muuhulgas ka antud konkreetsel juhul isiku enda ütlused sündmuskohal . Nende ütluste kohaselt ta tun- nistab sõiduki joobes juhtimist, kuid taotleb lisakaristuse mittekohaldamist. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-19 lg.2 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguserikkumine on kvalifitseeritud õigesti liiklusseaduse § 74-19 lg.1 järgi . Liiklusseaduse § 74-19 lg.2 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuks KarS § 57 lg.1 sätestab karistust kergendavate asjaoludena muuhulgas puhtsüdamliku kahet- suse .Kohus leiab, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali ,et liiklusrikkumiste näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Seda arvestades määraski kohtuväline menet- leja lisakaristuse sanktsiooni keskmisest määrast suuremana. Samas leiab kohus, et Marko Pihlas’e puhtsüdamlikku kahetsust ja rikkumise asjaolusid arvesse võttes võib kergendada isiku olukorda ning piirduda lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks s.o. miinimummääras.

Kohtunik