1-08-4783\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-4783 (kohtueelses menetluses nr 08260101762) riik G.S versus Menetlus kohtuistung kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav G.S

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxx xxxx x-x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 238, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.S süüdi (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s. o 4 450 (neli tuhat nelisada

viiskümmend) krooni; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 05.- 07. aprill 2008, so 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda G.S-ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 41 (nelikümmend üks) päevamäära, so 3 649 ( kolm tuhat kuussada nelikümmend üheksa) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) välja mõista G.S-ilt krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 3 067 (kolm tuhat kuuskümmend seitse) krooni 40 senti riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1 035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni 45 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

2

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi- mõistmiseks KarS § 274 lg 1 järgi rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s. o 4 450

(neli tuhat nelisada viiskümmend) krooni; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg

05.- 07. aprill 2008, so 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda G.S-ile

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 41 (nelikümmend üks) päevamäära, so 3 649 ( kolm tuhat kuussada nelikümmend üheksa) krooni.

2. Kuriteo asjaolud G.S on toime pannud kuriteona vägivalla võimuesindaja suhtes KarS § 274 lg 1 järgi, mis seisnes 05. aprillil 2008.a kella 05.25 paiku Viljandi linnas Kivi tänaval klubi

Lounge

ees ametikohuseid täitva Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna juhtivkonstaabel

Erki Jürgeni seaduslikke korralduste eiramises ja võimuesindaja juhtivkonstaabel Erki Jürgeni löömises rusikaga pea piirkonda.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille

kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja

lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo

toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus midas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses.

KarS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KarS §-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus-

akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KarS § 240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppe- menetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätes- tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite loetelu; KarS § 218 lg-1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

3

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis-

tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 274 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kaheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KarS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KarS

§ 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 3 262.50 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava G.S kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 2 031.95 (842.50+1 189.45) krooni. Süüdistatava G.S kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 035.45 krooni.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 3 067.40 (2 031.95 +

4

1 035.45) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik