1-06-12956\31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generated1-06-12956 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2008 Tartu Kriminaalasja number 1-06-12956 (05260102250) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi Z.L süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 15. jaanuari 2008 otsus ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-06-12956
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2008 Tartu Kriminaalasja number 1-06-12956 (05260102250) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Liina Parv Tõlk Virge Harak Kriminaalasi Z.L süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 15. jaanuari 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Z.L kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Prokurör Milvi Väin Süüdistatav Z.L
isikukood: XXX elukoht: XXX XX töökoht: OÜ XXX
varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-12956 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2
Edasikaebamise kord
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu
Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 15. märtsist 2008.
Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 04. aprillist 2008.
Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist
teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni
Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 05. aprillist 2008.
Esimese astme kohtu otsuse sisu
Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2008 otsusega tunnistati Z.L süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 kohaselt jäeti vangistus Z.L suhtes tingimisi kohaldamata ning ei
pöörata täitmisele, kui Z.L 18 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku
kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
kohustusi: elada alalises elukohas X , Valga linn; ilmuda kriminaalhooldaja määratud
ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja
kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Maakohus arutas Z.L süüdistust selles, et tema 2005 juulis esitas SEB EÜP AS-le,
asukohaga Aia 5 Valga linn, teadvalt võltsitud OÜ D. nimelt koostatud ja T.D. nimelt
allkirjastatud tõendi nr 2 (13.07.2005) Z.L kuue viimase kuu töötasu kohta, eesmärgiga omandada õigus saada SEB Eesti Ühispangast laenu. - 2005 juulis esitas Z.L SEB EÜP AS-le teadvalt võltsitud OÜ D. nimelt koostatud ja T.D. nimelt allkirjastatud tõendi nr 2 (25.07.2005) selle kohta, et Z.L töötasu alates 01.08.2005 kantakse tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispanka, eesmärgiga omandada õigus saada SEB Eesti Ühispangast laenu. - 22.09.2005 esitas Z.L Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile, asukohaga
Lai 19 Valga linn, teadvalt võltsitud OÜ D. nimelt koostatud ja T.D. nimelt allkirjastatud tõendi nr 2 (13.07.2005) Z.L viimase kuue kuu töötasu kohta, eesmärgiga omandada õigus OÜ-lt D. 01.03.2005 kuni 01.09.2005 saamata jäänud palga, summas 54 000 krooni, ning palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks töövaidluskomisjonis.
- 2005 novembris esitas Z.L Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile,
asukohaga Lai 19 Valga linn, teadvalt võltsitud OÜ D. nimelt koostatud ja T.D. nimelt
allkirjastatud tõendi nr 2 (25.07.200) selle kohta, et Z.L töötasu alates 01.08.2005
kantakse tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispanka, eesmärgiga
tõendada töösuhte olemasolu OÜ-ga D. ja omandada õigus OÜ-lt D. 01.03.2005 kuni 01.09.2005 saamata jäänud palga, summas 54 000 krooni ning palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks töövaidluskomisjonis. Z.L ei tunnistanud end temale esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on Z.L süü tõendatud:
- Tunnistaja T.D. ütlustega, et Z.L ei olnud OÜ-ga D. töösuhet, mistõttu töötasu
suuruse ja töötasu kandmise kohta arveldusarvele tõendite väljastamiseks ei olnud mingit
3 alust ega kohustust. Z.L-ile kuuluv OÜ L. kasutas OÜ D. ruume liha müümiseks, seal asus OÜ L. le kuuluv lihalett. T.D. ei osanud öelda, kes ja kus need tõendid trükkis ning ta ei
teadnud, kelle allkirjad nendel tõenditel on. Samas möönis T.D. , et ta on andnud töötasu õiendi koostamiseks M.J. tühja blanketi, kuhu kirjutas ainult oma allkirja (OÜ D. pitsatit ta
blanketile ei pannud), kuid mis läks segastel asjaoludel tööruumides kaduma. Kuna ei ole
teada, kuhu või kelle kätte nimetatud blankett sattus, siis ei saanud T.D. resoluutselt kinnitada, et nendel tõenditel ei ole tema allkiri, kuid sellise sisuga tõendeid ta Z.L-ile andnud ei ole. Selgituseks asjaolule, kuidas dokumendile on saanud OÜ D. pitsat, avaldas T.D. , et OÜ D. pitsat oli kõigile töötajatele vabalt kättesaadav, kuna müüjatel võis tekkida
vajadus panna pitsatit arvemüügitšekkidele. Samuti oli ka Z.L-ile teada, kus OÜ D. pitsatit hoiti. Z.L ei olnud OÜ-ga D. mingisugust töösuhet. - Tunnistaja M.J. ütlustega, et tema palus T.D. ult palgatõendit, et taotleda Ühispangast laenu. Kuna T.D. ul ei olnud aega, siis andis ta M.J. tühja blanketi, mille allkirjastas ja ütles, et M.J.
ise vormistaks tõendi kuue kuu töötasu suuruse kohta. M.J. pani allkirjastatud blanketi puhkeruumi, kust ta seda enam pärast ei leidnud, seega ei saanud ta seda tõendit valmis teha ega kasutada. Z.L toimetas OÜ D. ruumides iseseisvalt liha müügiga. OÜ-sse D. Z.L toimetamised ei puutunud. - Tunnistaja T.T. ütlustega, et ta tegi OÜ D. raamatupidamist alates novembrist 2004. Z.L ei olnud OÜ D. töötajate nimekirjas. Tema ei ole Z.L-ile vormistanud tõendit
töötasu kohta ning tõendit töötasu kandmise kohta pangaarvele. Samuti eitas ta selliste
dokumentide koostamist, milliste puhul on tühjale blanketile enne andmete lisamist allkiri kirjutatud.
- Käekirjaekspertiisiaktiga nr DKXXXXXXXX , mille lõppjäreldusest nähtub, et allkiri tõendil nr 2 kuupäevaga 13.07.2005 ja kuupäevaga 25.07.2005 ei ole tõenäoliselt kirjutatud T.D. poolt. - Dokumendiekspertiisiga, millest nähtuvalt võrreldi 13.07.2005 tõendit töötasu suuruse kohta ning 25.07.2005 tõendit töötasu laekumise kohta SEB Eesti Ühispanka OÜ D. 2004 ja 2005 majandusaasta aruannetega. Ekspertiisiaktist nr DM-0154-07/3212 nähtub, et tõend nr 2
13.07.2005 töötasu suuruse kohta on valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva
väljundseadmega A4 formaadis valgele kirjapaberile. Tõend nr 2 25.07.2005 Z.L töötasu laekumise kohta SEB Eesti Ühispanka on valmistatud mittemagnetiliste omadustega
tooner tüüpi värvainet kasutava väljundseadmega A4 formaadis valgele kirjapaberile.
Võrdluseks esitatud 2004 majandusaasta aruanne kümnel lehel on valmistatud
tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega A4 formaadis kirjapaberile ja 2005
majandusaasta aruanne viieteistkümnel lehel on valmistatud mittemagnetiliste omadustega
tooner tüüpi värvainet kasutava väljundseadmega A4 formaadis kirjapaberile. Võrreldes
vaidlustatud 25.07.2005 tõendit ja 2005 majandusaasta aruannet, leiti, et vaidlustatud ja
võrdlusmaterjali teksti joondus on erinev. Dokumentide trükitekst on sama kirjatüübi ja
suurusega, kuid võrdlusdokumendil tunduvalt intensiivsem. Tõendil tuvastati printeri trumliefektid, mis 2005 majandusaasta aruande lehtedel puuduvad. Kohtuekspertide arvamuse kohaselt on OÜ D. 25.07.2005 tõend nr 2 Z.L töötasu laekumise kohta SEB Eesti
Ühispanka ühel lehel väljundatud kas teise seadmega või sama seadme erinevas tehnilises
seadistuses kui OÜ D. majandusaasta aruanne 01.01.2005-31.12.2005. Võrreldes
vaidlustatud tõendit nr 2 13.07.2005 ja 2004 majandusaasta aruannet, leiti, et vaidlustatud ja
võrdlusmaterjali tekst on sama joondusega. Majandusaasta aruande lehtedel trükiteksti
kirjatüüp ja suurus ning arvutiseadistusest tulenev täpitähtede puudumine tekstis langeb
kokku vaidlustatud tõendil olevaga. Võrreldes trükipea liikumise suuna tunnuseid paberil,
täheldati erinevusi tindipritsmete jäädvustumises paberil. Järgnevalt võrreldi tindi värvainet vaidlustatud ja võrdluseks esitatud dokumentidel keemilise tilkreaktsiooniga ja õhukese kihi
kromatograafia meetodil, mille tulemusel järeldati, et musta värvusega printeritindid
4
vaidlustatud ja võrdlusdokumendil osutusid koostiselt erinevaks, millest tulenevalt on kohtueksperdid andnud arvamuse, et OÜ D. tõend nr 2 13.07.2005 Z.L töötasu suuruse kohta ühel lehel on väljundatud kas teise seadmega või sama seadme erinevas tehnilises seadistuses kui OÜ D. 2004 majandusaasta aruanne.
Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et Z.L-ile ei ole makstud OÜ D. poolt
töötasu, millelt tööandja oleks maksnud sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Seega on kinnitust leidnud tunnistajate T.T. ja T.D. ütlused, mille kohaselt ei olnud neil mingisugust mõistlikku põhjendust nimetatud tõendeid välja anda. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka toimikus olevad
palgalehed perioodi 2005 märts – august kohta, millest nähtub, et OÜ D. töötajatele on
makstud miinimumpalka ning on fikseeritud töötajate nimed, kellele maksti töötasu. Nimekirjas ei kajastu Z.L nime. Sellest tulenevalt ei leidnud tuvastamist, et T.T. oleks
Z.L-ile vastavad tõendid andnud, kuna raamatupidajana puudus tal selleks mõistlik
põhjendus ja vajadus. Tõendamist leidis, et Z.L poolt esitatud tõendid kuupäevadega 13.07.2005 ja 25.07.2005 on võltsitud. Kuna Z.L-ile ei makstud OÜ D. poolt töötasu, siis puudus tal seaduslik õigus saada raamatupidajalt õiendit kuue kuu töötasu
suuruse kohta, samuti ei olnud tal seaduslikku alust küsida tõendit, millest nähtuks, et
tööandja kohustub edaspidi kandma tema töötasu SEB Eesti Ühispangas olevale arveldusarvele. Samuti leidis kinnitust, et nimetatud tõendeid ei ole allkirjastanud T.D. .
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
Z.L kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse.
Apellatsiooni kohaselt on Riigikohus 05.06.2001 otsuses nr 3-1-1-67-01 märkinud, et teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda
kohustusest eeldab otsest tahtlust. Süüdlasel peab olema teadmine, et dokument, mida ta
kasutab, on võltsitud ja võltsitu kasutamisel on tema eesmärgiks omandada õigusi või
vabaneda kohustustest. Seega peab isiku süüdimõistmisel teadvalt võltsitu kasutamise eest
olema tuvastatud tema teadlikkus, et ta kasutab võltsitud dokumenti. Samuti tuleneb
Riigikohtu 10.09.2001 otsusest nr 3-1-1-82-01, et isiku süüdimõistmiseks võltsitud dokumendi kasutamises on vajalik esmalt tuvastada, et tegemist oli võltsitud dokumendiga. Antud asjas ei ole ei täielikult tõendatud, et õienditel olevad allkirjad on võltsitud. Z.L
kinnitab, et tema sai nii tõendi palga suuruse kohta kui ka tõendi töötasu pangaarvele kandmise kohta OÜ D. ametiisikutelt. Z.L-ile kuulus 2005 OÜ L. , kus ta oli ainsaks
juhatuse liikmeks. Kui süüdistatav oleks tõepoolest vajanud fiktiivseid tõendeid, olnuks tal võimalik neid väljastada OÜ L. nimel. Seega puudus Z.L motiiv esitada AS-le SEB Eesti Ühispank teadvalt võltsitud tõendeid.
Kohtuotsus ei vasta KrMS §-s 312 lg 1 ja 2 sisalduvatele nõuetele, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas märkida kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid,
millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Kohus on analüüsinud vaid Z.L süüd kinnitavaid
tõendeid ning jätnud tähelepanuta neis sisalduvad vastuolud. Asjaolu, et Z.L ja
T.D. vahel eksisteerisid teatavad kokkulepped, on kinnitanud ka T.D. , kes väitis, et tasus süüdistatavale liha töötlemiseks vajaliku tehnika eest, kuid töölepingut nende vahel ei olnud.
Kokkuleppe kohaselt pidi T.D. esmalt hüvitama sisseseade maksumuse ning seejärel
maksma tagantjärele ka saamata jäänud palga. T.D. ütlustest ilmnevad olulised
vasturääkivused. T.D. väitis, et ta ei tea, kas Z.L poolt esitatud tõenditel on tema allkiri või mitte. Samuti ei osanud T.D. selgitada, milline oli Z.L roll ettevõttes ning miks pidi süüdistatav töötama OÜ D. ruumides ilma selle eest palka saamata. Seega ei saa T.D. ütluste põhjal järeldada, et Z.L puudus OÜ-ga D. töösuhe ning talle väljastatud tõendid on võltsitud.
5
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära
süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei
kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.
Kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt Z.L õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt. Väidetavalt maakohus analüüsis vaid Z.L
süüd kinnitavaid tõendeid ning jättis tähelepanuta neis sisalduvad vastuolud, rikkudes sellega KrMS § 312 lg 1 ja 2 nõudeid. Erilist tähelepanu palutakse pöörata tunnistaja T.D. ütlustele nendes väidetavalt sisalduvate vastuolude tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väidetega. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei
ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist.
Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (II kd lk 145-150). Eeltoodut analüüsides ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus vastab KrMS § 312 p 1 ja 2 nõuetele, sest on esitatud kohtulikul uurimisel
tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning tõendid, mida kohus ei
pea usaldusväärseks ning põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Seejuures on
otsuses põhjendatud, miks Z.L ütlused loeti mitteusaldusväärseks ning miks
tunnistajate T.D. ja T.T. ütlused loeti usaldusväärseks (II kd lk 146-149). Ringkonnakohus
nõustub nende põhjendustega. Otsuses on antud ka hinnang kaitsja taotlusele Z.L
õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (II kd lk 132 pöördel -133). Sama taotlust
korratakse ka apellatsioonis (II kd lk 158-160), kus leitakse, et Z.L-ile esitatud süüdistus ei ole tõendatud.
Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis
kinnitavad Z.L-ile esitatud süüdistust. Lisaks tunnistajate T.D. ja T.T. ütlustele, kes
kinnitasid, et Z.L ei töötanud OÜ-s D. ning nad pole Z.L-ile süüdistuses näidatud dokumente väljastanud, tõendavad süüdistust ka ekspertiisiaktid (I kd lk 119-121 ja II kd lk 103-105) ning palgalehed ja asitõendite vaatlusprotokoll (I kd lk 72-77 ja 147-150). Z.L eesmärki saada SEB Eesti Ühispangast laenu süüdistuses näidatud tõendite abil kinnitavad tunnistaja T.S. ütlused (II kd lk 65 pöördel) ning Z.L avaldus täiendava
laenu saamiseks ja panga otsus anda täiendavat laenu (I kd lk 24-27, millised avaldati
maakohtus II kd lk 131). Z.L eesmärki saada süüdistuses näidatud tõendite abil
töövaidluskomisjoni kaudu väidetavalt saamata jäänud palka ja viivist tõendavad vastavad
Valgamaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni materjalid (I kd lk 54-57, 72-77, 83-84, millised avaldati maakohtus II kd lk 131 pöördel).
Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on ühekülgselt tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus rahuldas kaitsja täiendavaid taotlusi ja võttis asja juurde tsiviilasja nr 2-06-275 kohtuistungi protokolli (II kd lk 41 pöördel) ning
määras dokumendiekspertiisi (II kd lk 99-100). Asjaolu, et kaitsja pole rahul maakohtu
hinnanguga tema poolt esitatud täiendavatele tõenditele, ei tähenda tõendite ühekülgset hindamist, sest maakohus hindas tõendeid nende kogumis (II kd lk 145), sealhulgas ka kaitsja poolt esitatud tõendeid.
6
Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis toodud väitega, et maakohus vääralt kohaldas materiaalõigust. Selleks ei anna alust apellatsioonis toodud viited Riigikohtu otsustele nr 3-1-
1-67-01 ja 3-1-1-82-01, mille kohaselt peab isiku süüdimõistmisel teadvalt võltsitu
kasutamise eest olema tuvastatud tema teadlikkus, et ta kasutab võltsitud dokumenti.
Väidetavalt Z.L ei teadnud, et ta kasutas võltsitud dokumente, sest ta olevat need saanud OÜ D. ametiisikutelt. See väide ei leidnud maakohtus kinnitust (II kd lk 145-149).
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-77-06 punkt 7.1 kohaselt KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse
võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga
omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi
kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust.
Kohtupraktikast (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-77-99, 3-1-1-67-01, 3-1-1-77-06) tulenevalt võltsitud dokumendid pole kas oma sisult õiged, st. juriidilise tähtsusega asjaolud, mida nad on määratud tõestama, on nendes vääralt kajastatud või pole formaalselt autentsed, st. ei ole
koostatud isiku poolt, kes on näidatud nende koostajana või pole õiged ei sisult ega ka autentsed formaalselt.
KarS § 345 objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi kasutamises. Võltsitud
dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele.
KarS § 345 subjektiivne külg eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes.
Lisaks sellele peab kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, seega tegutsema kavatsetult.
Maakohus tuvastas (II kd lk 149), et Z.L poolt esitatud tõendid kuupäevadega 13.07.2005 ja 25.07.2005 on võltsitud ning Z.L pidi seda teadma. Taolisele järeldusele jõudmist tingisid asjaolud, et kuna Z.L-ile ei makstud OÜ D. poolt töötasu, siis puudus tal seaduslik õigus saada raamatupidajalt õiendit 6 kuu töötasu suuruse kohta, samuti ei olnud
tal mingisugust seaduslikku alust küsida tõendit, millest nähtuks, et tööandja kohustub edaspidi kandma tema töötasu Ühispangas olevale arveldusarvele. Seetõttu luges maakohus, et Z.L pidi teadma, et taoliste tõendite sisu ei vasta tegelikkusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.
Kaitsja väidab apellatsioonis (II kd lk 159), et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et Z.L-ile
kuulus OÜ L. , kus ta oli ainsaks juhatuse liikmeks. Kaitsja leiab, et kui
süüdistatav oleks tõepoolest vajanud fiktiivseid tõendeid, siis olnuks tal võimalik neid
väljastada OÜ L. nimel. Ringkonnakohus leiab, et see väide ei ole asjakohane ega tulene
süüdistusest. Z.L on maakohtus öelnud järgmist: „kui oleks tahtnud võltsida dokumente, ei oleks ma pidanud võltsima, oleks võinud anda oma firmast andmed, ei teinud seda sellepärast, et dokumentide võltsimine on karistatav, seetõttu küsisin dokumendid oma töökohast, ei tunnista end dokumentide võltsimises süüdi“ (II kd lk 133). Ringkonnakohtus Z.L oli samal seisukohal, et kuna ta oli firma ainuomanik, siis oleks ta võinud esitada tõendi tulude kohta ka oma firma poolt, aga kui oleks hakatud andmeid kontrollima, siis oleks
teada saadud, et ta on esitanud valeandmeid ja oleks pangas sattunud musta nimekirja. Seetõttu küsis ta tõendid OÜ-st D. .
Eeltoodust nähtub, et Z.L ei ole maakohtus ega ka ringkonnakohtus täielikult aru saanud, milles teda süüdistatakse.
Teda ei süüdistata dokumendi võltsimises (KarS § 344 lg 1), vaid võltsitud dokumendi
kasutamises (KarS § 345 lg 1). Ka ringkonnakohtus Z.L ühelt poolt kinnitas, et ta tegelikult ei saanud OÜ- st D. töötasu, seega tõend ei olnud oma sisult õige, kuid teiselt poolt
jäi ta selle juurde, et kuna tal väidetavalt oli õigus töötasu saada, siis ei olevat tegemist võltsitud dokumendiga ja ta pole talle süüks arvatud kuritegu toime pannud. Tema väited ei vasta faktilistele asjaoludele.
7
Kriminaalasjas on tõendatud, et Z.L ja J.L. esitasid 25.07.2005 SEB Eesti Ühispangale avalduse täiendava laenu saamiseks 200 000 krooni ulatuses (I kd lk 25) ja see
taotlus 04.08.2005 rahuldati (I kd lk 26-27). Tunnistaja T.S. ütluste kohaselt (II kd lk 65 pöördel) täiendava laenu saamiseks pank nõuab tõendeid kliendi sissetuleku suuruse kohta ja et palk laekuks läbi pangakonto. Nendest tõenditest sõltub, kas laenu antakse juurde ja milline
saab olema intressi suurus. Kuna Z.L tahtis saada täiendavat laenu, siis pidi ta
eelnevalt esitama pangale tõendid töötasu suuruse kohta ja et töötasu edaspidi kantakse Ühispanka. Selleks esitas ta süüdistuses näidatud tõendi nr 2 (13.07.2005) kuue viimase kuu
töötasu kohta ja tõendi nr 2 (25.07.2005) selle kohta, et tema töötasu kantakse alates 01.08.2005 Ühispanka. Viidatud 13.07.2005 tõendi kohaselt (I kd lk 14) Z.L töötasu jaanuarist juunini 2005 oli 9000 krooni kuus. Ringkonnakohtus Z.L kinnitas, et tegelikult ta nimetatud kuudel OÜ-st D. üldse palka ei saanud, kuigi oma sõnade järgi pidanuks saama. Sellest lähtudes ta ei leia, et nimetatud tõend oma sisult oleks vale. Ringkonnakohus ei ole selle väitega nõus ja leiab, et kuna Z.L tegelikult OÜ-st D. töötasu ei saanud, siis oli ta teadlik, et tõendil näidatud igakuine töötasu 9000 krooni ei ole oma sisult õige, kuid sellele vaatamata esitas ta selle pangale ehtsa dokumendi pähe, sest see oli vajalik tema poolt täiendava laenu saamise avalduse lahendamiseks. Viidatud 25.07.2005 tõendi kohaselt (I kd lk 17) Z.L töötasu
alates 01.08.2005 kantakse tema arveldusarvele Ühispanka. Kuna kriminaalasjas on tõendatud, et Z.L ei töötanud OÜ-s D. , siis ringkonnakohus leiab, et ka see tõend ei ole oma sisult õige, kuid Z.L jällegi esitas selle pangale ehtsa dokumendi pähe, sest see oli vajalik täiendava laenu saamise avalduse lahendamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, kes ringkonnakohtus väitis, et kuna tegemist on tulevikku suunatud tõendiga, siis ei saanud Z.L kuidagi teada, kas see tõend on oma sisult õige või ei. Z.L ei olnud
OÜ-ga D. töösuhetes ega saanud sealt töötasu ning kriminaalasjas ei ole näidatud
usaldusväärseid tõendeid, mis andnuks talle mingit alust arvata, et alates 01.08.2005 ta hakkab sealt töötasu saama. Ringkonnakohtus Z.L andis ütlusi, mille kohaselt ta algul
esitas pangale ainult töötasu suuruse tõendi, kuid pangast helistati ja taheti veel tõendit, et
palka hakatakse edaspidi Ühispanka kandma. Sellest nähtub, et 25.07.2005 tõend on lisa
13.07.2005 tõendile. Mõlemad tõendid olid vajalikud täiendava laenu saamiseks ja esitati ehtsate tõendite pähe. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, kes nii apellatsioonis kui ka ringkonnakohtus väitis, et täiendava laenu saamine ei olevat üldse nendest tõenditest sõltunud ja kui midagi neist sõltus, siis ainult intressi suurus, seda aga pole süüdistuses. Need väited on ümber lükatud tunnistaja T.S. eelpool viidatud ütlustega nimetatud tõendite tähtsuse kohta. Riigikohtu viidatud otsuse
nr 3-1-1-77-06 kohaselt tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk. Kas
eesmärk ka realiseerus, selle tuvastamist pole nõutud. Z.L eesmärk oli süüdistuse kohaselt Ühispangast laenu saada ja seda ta ka sai.
Süüdistuse teine pool käsitleb Z.L poolt nimetatud dokumentide esitamist
töövaidluskomisjonile eesmärgiga omandada õigus OÜ-lt D. 01.03.2005 kuni 01.09.2005
saamata jäänud palga ning palga maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks
töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni 08.12.2005 otsusega (I kd lk 83-84) jäeti Z.L
avaldus rahuldamata. Seega võltsitud dokumentide kasutamise eesmärk ei realiseerunud, kuid see ei välista vastutust KarS § 345 lg 1 järgi.
Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau