4-08-3152\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
4-08-3152 Otsuse kuupäev
04.aprill 2008 Kohtunik
EDA MURAK Kohtuasi Maks Kangur (isikukood 39003010283, elukoht xxx) väärteoasja Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 03.04.2008 Istungil osalenud isikud
Maks Kangur, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitse osakonna liiklusmenetlus talituse ametnik Jaak paju Resolutsioon Tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107- § 111: 1. Karistada Maks Kangur Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi arestiga 12(kaksteist) päeva. 2. Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.04.2008.
3. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD 1. 04.02.2008 koostati väärteoprotokoll nr AB 1021001, mille kohaselt Maks Kangur 04.04.2008 kella 12:10 ajal juhtis ordsõiduautot Xxxreg nr xxx, liikudes Peterburi maanteel Mahtra tänava suunas omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning olles eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt, rikkudes sellega LE § 70 p 1 nõudeid, pannes seega toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga. 3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot, omamata vastavat õigust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
• Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine Maks Kangur’i poolt ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 741 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga,, karistatuse õiendiga. • Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise
huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on karistatud väärtegude eest rahatrahvidega, mis on tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.
Kohtunik: