Legislator Case Law & Legislation
1-08-3884\2 AI generated

1-08-3884\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-3884\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-3884

Legislator headnote

AI generated

1-08-3884\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-3884

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-3884

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-3884

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Alice Simm

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Raigner Kliimani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Raigner Kliiman (isikukood: 38112032726; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Raigner Kliiman tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 18.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Kliimani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Raigner Kliiman tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 26.03.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4; § 215 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused raskeima karistuse suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 02.02.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 kohtuotsusega järgi 4 aastat 1 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg – 6 kuud ja 8 päeva, karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 26.03.2007.a ja lõpp on 14.11.2010.a.

2 R. Kliimani kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab AS Vanglatööstuse ehitusbrigaadis. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama ema juurde Palamuse valda Jõgevamaal ning töökoht on vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Kliimani vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna elektroonilise valve seadme paigaldamine vabanemisjärgsesse korterisse on raskendatud. Samuti on isik varem 5-korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib 3. korda, katseajal pani toime uue kuriteo. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla aga eeldab väga tihedat koostööd ja usaldust vabanenu ja kriminaalhooldaja vahel.

Raigner Kliiman taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt (5-korral) kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Mõistetud karistust on jäänud kanda veel üle 2 aasta. Isik on uue kuriteo toimepannud katseajal. Samuti on tööandja kinnitanud küll R. Kliimani töölevõtmisega nõustumist, kuid tööandja pidas nõusoleku andmisel silmas siiski tavalisele käitumiskontrollile allutatud isikut ning tööandja ei ole huvitatud tööjõust, kellele on seatud lisapiirangud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Kliiman tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Kliimani isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 5- korral kriminaalkorras karistatud ja vabadusekaotuslikku karistust kannab 3. korda. Mõistetud karistust on jäänud kanda veel üle 2 aasta. Isik on uue kuriteo toimepannud katseajal. Samuti on tööandja nõusoleku andmisel silmas pidanud siiski tavalisele käitumiskontrollile allutatud isikut ning tööandja ei ole huvitatud tööjõust, kellele on seatud lisapiirangud.

Arvestades R. Kliimani poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik