1-08-2733\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-08-2733

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-2733 (08260100841) Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kriminaalasi V.N süüdistus KarS § 329 järgi käskmenetluses Süüdistatav V.N

elukoht: Lõuna 20, Valga, isikukood: XXX, töökoht: x kriminaalkorras karistatud kolmel korral

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus o t s u s t a s :

Süüdi mõista KarS § 329 järgi ja karistada teda V.N rahalise karistusega kahesaja (200) päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat (10 000) krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – V.N

suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista V.N-ilt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või a/k 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874)

menetluskulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/k-le

10220034796011 SEB Eesti Ühispank või a/k 221023778606 Hansapank, viitenumber 4100065035).

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörat kohtuotsust a täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus

25.veebruaril 2008.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi A.Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja V.N süüdistuses KarS §329 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, V.N süüdimõistmist KarS §329 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 krooni suuruses summas.

V.N süüdistatakse selles, et tema, 10.02.2008.a. kella 11.40 paiku , omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis X linnas Xtänaval Rohelise tänava suunas mootorsõidukit Audi S4 registreerimismärgiga XX XXX, isikuna, kellel on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt, 15.03.2007.a. otsusega KarS § 424 ja § 329 alusel lisakaristusena ära võetus mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime KarS § 329 järgi V.N kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS §251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras.

Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et V.N toimepandud tegu vastab

KarS §329 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas V.N õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud V.N süüd välistavaid asjaolusid ning V.N tuleb KarS §329 järgi süüdi mõista.

Süüdistatav V.N tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase V.N vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine katseajal. V.N on

Harju Maakohtu 28.09.2007.a. määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud – juhindudes KarS §-st 76 katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa seisuga 09.10.2007.a. on 1 kuu ja 24 päeva. V.N pani täitmisele pööratud kohtuotsusega (Harju Maakohtu 15.03.2007.a. kohtuotsus) süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega toime rikkumise KarS §329 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et V.N-ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna

V.N omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja V.N süü suurust, tuleb V.N KarS §329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS §175 lg.1 p.9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p.2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (1,5x4350 s.o. 6525 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt V.N-ilt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 krooni - riigituludesse.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 10.03.2008.a.