1-08-4270\2 · 1-08-4270\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-4270

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4270 (08230102300) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi L.D süüdistus KarS § 280 lg 1 järgi Käskmenetluses Prokurör Ille Mardo Süüdistatav L.D

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: ML OÜ juhatuse liige, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 13.09.1995 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 9 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga.

2. Tallinna Linnakohtu 16.11.1998 otsusega KrK § 197

lg 2 p 2; 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 6600 krooni.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 15.01.2003 otsusega KrK §

108 lg 1 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

4. Viljandi Maakohtu 12.05.2004 otsusega KarS § 188

järgi vangistus 1 aasta, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Vabanes tingimisi ennetähtaegselt 04.10.2004, ärakandmata karistus vangistus 4 kuud ja 22 päeva Väärteokorras karistatud 12 korda Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON

1. L.D süüdi tunnistada KarS § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses,

päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000 (neli tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas

2

või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „L.D, 1-08-4270, rahaline karistus“.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

4 kuu jooksul 1000 (üks tuhat) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

3. L.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 senti, mis tuleb 4

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.D, 1-08-4270, kaitsjatasu“.

4. L.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 4 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.D, 1-08-4270, sundraha“.

5. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. L.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

L.D

süüdistatakse selles, et tema esitas 15.07.2005 Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele teadlikult valeandmeid taotluse näol juhiloa nr XXX dublikaadi saamiseks, tuues oma seletuskirjas põhjuseks nimetatud juhiloa kaotuse. Lähtudes L.D

taotlusest väljastas ARK talle 15.07.2005 uue juhiloa nr XXX. 10.01.2008 saabus Soome

Vabariigist Vantaa ringkonna politseist ARKi L.D juhiluba nr XXX, mis oli temalt Soomes 07.06.2005 mootorsõiduki joobes juhtimise eest kinni peetud.

Seega pani L.D toime KarS § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo, so ametiasutusele valeandmete esitamise ametliku dokumendi saamiseks.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas

leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 31.01.2008

esitatud avalduse, ARKle esitatud taotluse koopia, L.D poolt 15.07.2005 ARKle

esitatud seletuskirja, Vantaa piirkonna politseijaoskonna inspektori 28.12.2007 koostatud

saatekirja, tunnistaja Heikki Käo ütluste, L.D nimele väljastatud juhiloa nr XXX

koopia ja kahtlustatavana üle kuulatud L.D süüd osaliselt tunnistavate ütlustega on

süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine süüdistatava poolt tõendamist leidnud

süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta.

3

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 280 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 80

miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4000

krooni. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine osade kaupa 4 kuu jooksul 1000 krooni kuus.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on

põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga.

Süüdistatavat on varem kohtulikult karistatud erinevaliigiliste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, millest võiks järeldada, et süüdistatav ei ole kuigi õiguskuulekas. Samas on aga inkrimineeritav kuritegu toime pandud üle kahe aasta tagasi ning pärast seda ei ole teda kuriteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab põhjendatuks prokuröri

ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis on tunduvalt alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja teo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik. Seega selline karistuse määr peaks kohtu

arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Märt Toming kohtunik