1-08-4322\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-4322

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 256-4 lg 4, § 256-5 lg 1 p 2, § 256-5 lg 2, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata K.S-i eelvangistuses kahtlustatavana 27.03.2008.a viibitud 1 päev karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 9 kuud

29 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 9 kuud 29 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui K.S 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei (ühe) (kuue)

pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

– Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

27.märts 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-4322 kohtueelses menetluses 08260101569 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

K.S-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav K.S

elukoht XXXXXX XX-XX, Tartu isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 3 korral Kaitsja määratud korras Rainer Objartel

2 2

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

K.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse K.S-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.S-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 1 aastaks. (üheks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista K.S-ilt riigituludesse menetluskuluna 3262 krooni 50 senti sundraha ja 2778 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „K.S, 1-08-4322, menetluskulud“ või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „K.S, 1-08-4322, menetluskulud“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rainer

Objarteli süüdistatav K.S-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

3 3

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 27.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes Käesolevas kriminaalasjas on esitatud K.S-ile süüdistus selles, et tema isikuna, keda on 30.10.2002.a. karistatud Jõgeva Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise

eest alkoholijoobe seisundis 2 (kahe) kuulise vangistusega, liitkaristusena 2 (kahe)

aasta 7 (seitsme) kuu ja 20 (kahekümne) päevase vangistusega ühes mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) aastaks, juhtis 27.03.2008.a kella 08.03 ajal Tartus, Vabaduse puiesteel mootorsõidukit Opel Frontera reg. nr. XX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani K.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 27.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes Kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui K.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kokkuleppe kohtulikul arutamisel avaldasid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kohtu

tehtud järelepärimise peale eelvangistuses viibitud aja kohta, et kohus arvestaks K.S-i eelvangistuses viibitud ühe päeva karistusaja hulka. Süüdistatav K.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

4 4

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on K.S-i suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb K.S hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2778 krooni 90

senti (991 krooni 20 senti + 991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9). KrMS § 256-5 lg 2 alusel peab kohus, arvestades kriminaalasja väikest mahtu ja vähest keerukust, põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra.

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses advokaat Rainer Objartel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1982 krooni 40 senti (lk 17,27-28).

Kohtumenetluses esitas advokaat Rainer Objartel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo

kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav K.S-i kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.

Heli Sillaots kohtunik