1-08-4213\2 · 1-08-4213\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-4213

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.I KarS § 293 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda G.I eelvangistuses 21.01.2008.a kahtlustatavana viibitud 1 (üks) päev karistusaja hulka. Karistusest (lk 95-97) jääb kanda 5 (viis) kuud 29 päeva vangistust.

• KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.I 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kaheksateistkümne) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• 1-4, Tartu,

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 27.märts 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-4213 kohtueelses menetluses 07913000097 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi G.I süüdistuses KarS § 293 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marge Püss Süüdistatav G.I

elukoht XXXXX X-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata Kaitsja määratud korras Mare Laur

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 49 alusel võtta G.I-lt lisakaristusena 1 (üheks) aastaks ära õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus

juriidilises isikus kohtadel, mis eeldavad haldamis-, järelevalve- või

juhtimisülesannete täitmist või varaliste väärtuste liikumist korraldavate ülesannete täitmist või võimuesindaja ülesannete täitmist.

KarS § 83-1 lg 1 ja KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara -

G.I kasutuses olevale sõiduautole Volkswagen Golf reg nr XXXXXX

paigaldatud radiaator hinnaga 1200.- krooni kui asitõend (vähemalt) (mida on

vaadeldud 21.01.2008.a läbiotsimisprotokollis – lk 85-88) ja radiaatori paigaldamise teenus hinnaga 500.- krooni, s.o kokku kuriteoga saadud (vähemalt) vara väärtuses 1700.- krooni.

Kuna kuriteoga saadud vara, s.o sõidukisse paigaldatud radiaatori (asitõendi), äravõtmine ei ole otstarbekas, siis KarS § 84 alusel konfiskeerimine asendada ja välja mõista G.I-lt 1700.- krooni riigituludesse. 1700.- krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „G.I, 1-08-4213, konfiskeerimise asendamine“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „G.I, 1-08-4213, konfiskeerimise asendamine“ . Kui 1700.- krooni ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista G.I-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 6495 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „G.I, 1-08-4213, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „G.I, 1-08-4213, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Mare Lauri süüdistatav G.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

3 3 Asitõendid – salvestised (4 plaati - asuvad kinnises ja suletud ümbrikus kriminaalasja juures) – jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 124 lg 1 ja § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Asitõend – mobiiltelefon №kia 3310, mis on tagastatud omanikule , (G.I-le

lk 90)

, jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel G.I omadusse.

Asitõendi – radiaatori osas on võetud (vaatlus lk 85-88 läbiotsimisprotokollis) käeoslevas kohtuotsuses seisukoht eelnevalt - s.t kuna konfiskeerimisele kuuluva

radiaatori äravõtmine ei ole ostarbekas, siis kohaldatakse KarS § 84 alusel

konfiskeerimine asendamist, millest nähtuvalt jääb kohtuotsuse jõustumisest radiaator paigaldatuna G.I kasutuses olevasse sõidukisse.

21.01.2008.a läbiotsimisprotokollis nimetatud esemed tagastada (lk 57-73, 83) kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 5, § 126 lg 3 p 2 alusel G.I-le ja jätta G.I omandusse.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 19.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes G.I süüdistatakse selles, et tema, olles Tarbijakaitseameti Tartu- ja Jõgevamaa talituse juhataja, kellele on pandud järelevalveülesanded ja võimuesindaja ülesanded,

s.o ametiisikuna KarS § 288 lg 1 mõttes, viis läbi riiklikku järelevalvet ja väärteomenetlust M. AS-ile kuuluvas kaupluses V. . G.I teostas 13.12.2007.a järelevalvet AS M. kaupluses V. Tartus, R 16; järelevalve tulemused on kajastatud kontrollaktis nr 273727. Nimetatud kontrollaktist nähtuvalt tuvastati, et kuuel müügil olnud autohooldusvahendil polnud teavitatud ühikuhinnad. Ühikuhindade teavitamata jätmine on vastuolus tarbijakaitseseaduse § 7 lg 1 toodud

nõuetega. Nimetatud nõuete rikkumine on tarbijakaitseseaduse § 45 sätestatud väärtegu. Nimetatud paragrahvi esimene lõige näeb ette füüsilise isiku vastutuse, teine lõige juriidilise isiku vastutuse.

G.I ametiisikuna viis väärteoasja nr 03-29-092/07 menetlemise raames

13.12.2007.a. kell 15.30 – 16.00 Tartu linnas, R 16 kaupluses „V. “ läbi vaatluse, mille tulemused vormistas vaatlusprotokollis. Vaatluse käigus tuvastas G.I, et

4 4 müügiletil müüdavatest toodetest vaatlusprotokollis kirjeldatud neljal tootel puudub või on avaldamata eestikeelne märgistus.

Kauba, millel puudub eestikeelne märgistus, müümine on vastuolus tarbijakaitseseaduse § 5 lg 1 ja lg 6 nõuetega. Nimetatud märgistuse nõuete rikkumine on tarbijakaitseseaduse § 46 sätestatud väärtegu. Nimetatud paragrahvi esimene lõige näeb ette füüsilise isiku vastutuse, teine lõige juriidilise isiku vastutuse. G.I ametiisikuna jättis 14.01.2008.a kokkuleppel M. AS-i juhatuse liikme I.M. ´iga tarbijakaitseseaduse § 45 lg 2 ja § 46 lg 2 sätestatud väärtegude eest karistamata juriidilise isiku M. AS-i. Samuti jättis G.I kokkuleppel I.M. iga määramata karistuse M. AS-i töötaja

Vallo Mägi´le tarbijakaitseseaduse § 46 lg 1 sätestatud väärteo, s.o eestikeelse märgistuseta kauba müümise eest, juhtides tema tähelepanu puuduste kõrvaldamisele.

Vastutasuna M. AS-ile soodsa otsuse eest võttis G.I 16.01.2008.a. I.M. ilt

tasuta vastu autoradiaatori, mille väärtus on vähemalt 1200 krooni. Nimetatud

radiaatori võttis G.I I.M. ilt vastu oma töökohas Tartus, Õpetaja 9a teisel korrusel asuvas Tarbijakaitseameti Tartu- ja Jõgevamaa talituse ruumis. Kokkuleppel I.M. iga G.I nimetatud radiaatori eest ei tasunud. Vastutasuna M. AS-i huvides juba tehtud ning edasistes järelevalvetoimingutes ning

väärteomenetlustes soodsamate otsuste tegemise eest võttis G.I 21.01.2008.a I.M. ilt vastu tasuta radiaatori paigaldamise teenuse.

Sellega pani G.I toime KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

ametiisiku poolt vara või muu soodustuse vastuvõtmise vastutasuna selle eest, et

ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta

edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle teo toime panemata edaspidi.

Karistus 19.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes

KarS § 293 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui G.I 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : elama

kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldus- ametnikult eelneva loa elu-, õppe- või töökoha vahetamiseks.

Lisakaristusena võtta G.I-lt KarS § 49 alusel õigus töötada riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale

on pandud haldamis-, järelevalve või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded 1 aastaks.

Kuriteoga saadud vara: G.I kasutuses olevale sõiduautole Volkswagen Golf reg

nr XXXXXX paigaldatud radiaator hinnaga vähemalt 1200 krooni, radiaatori

paigaldamise teenus hinnaga vähemalt 500 krooni. Kokku on G.I kuriteoga

saanud vara väärtuses vähemalt 1700 krooni, mis kuulub KarS § 83 alusel konfiskeerimisele .

5 5 Lähtudes sellest, et kuriteoga saadud vara äravõtmine ei ole otstarbekas, tuleb KarS § 84 konfiskeerimine asendada ja G.I-lt välja mõista 1700 krooni riigituludesse.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kokkuleppe kohtulikul arutamisel kinnitasid nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka prokurör kohtule kohtu järelepärimise peale kahtlustatava eelvangistuses viibitud aja

kohta, et soovivad kohtu poolt G.I-le mõistetavast karistusest lugeda kantuks G.I eelvangistuses kahtlustatavana 21.01.2008.a viibitud 1-e päeva.

Enne kokkuleppe arutamiseks määratud kohtuistungi algust, s.o enne 10.00-i, 27.03.2008.a, esitas prokurör Marge Püss kohtunik Heli Sillaotsale tutvumiseks kohtu poolt kohtu alla andmise määruses märgitud ja nõutud jälitustoimingute aluseks olevad load originaalidena

(neile on viidatud 07.02.2008.a protokolli alguses – lk 10 ülal), millistega

kohtunik enne kohtuistungi algust tutvus. Prokuröri poolt kohtule enne kohtuistungi algust esitatu tagastas kohtunik prokurörile kohtuistungi saalis (süüdistatava, tema kaitsja ja istungisekretäri juuresolekul), vahetult enne kohtuistungi alguse teatavaks tegemist.

Süüdistatav G.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 293 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on G.I suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb G.I hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 6495 krooni 90

senti (4212 krooni 60 senti + 1486 krooni 80 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Mare Laur. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 5699 krooni 40 senti (lk 115, 125-126).

Kohtumenetluses esitas advokaat Mare Laur kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo

kasuks 1194 krooni 75 senti süüdistatav G.I kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega osaliselt, s.o üksnes 796 krooni 50 sendi ulatuses.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise

6 6

eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Kuna kohtumenetluse ajaks enam vaidlusi poolte vahel kvalifikatisooni osas ja ka muus osas ei olnud, kohtumenetluse ajaks on

kõik asjaolud selged ning kokkuleppes vastavalt sellele kajastatud, siis puuduvad kohtul alused koefitsiendist 1,0 suuremas ulatuses koefitsiendi kohaldamiseks. Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik