4-08-821\6 · 4-08-821\6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4)

Väärteoasi nr 4-08-821

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2008. a Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-08-821 Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Menetlusaluse pooled MERLIS KÄRSON (isikukood 38204212755; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Lõuna PP esindaja Aleksander Sooväli Väärteoasi MERLIS KÄRSON kaebus kohtuvälise menetleja otsusele (Lõuna PP 16.01.08. otsus väärteoasjas 2602,07,022407). RESOLUTSIOON

Tühistada Lõuna PP 16.01.08. otsus väärteoasjas 2602,07,022407 ning lõpetada väärteoasja menetlus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav, so alates 24.03.08.

Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetlusalune isik esitas Jõgeva Kohtumajale 30.01.08. kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Määrusega 31.01.08. võttis kohus kaebuse menetlusse.

Kaebuse kohaselt karistati menetlusalust isikut alusetult liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning põhjustas liiklusõnnetuse, kuid selle

2 (4) karistamine rahatrahviga ei ole vajalik. Kahju tekkis õnnetuses üksnes menetlusalusele isikule endale. Teel oli kohati libedust, kuid juhi kiirus oli oludele vastav. Teelt väljasõit oli täiesti ootamatu.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja materjalid.

Kohus menetles kaebust VMS § 123 lg 2 kohaselt, so arutas väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus uuris asjas järgmisi tõendeid: 1. menetlusaluse isiku seletused kohtueelsel menetlusel ja kohtus 2. väärteo toimepanemise sündmuskoha skeem

Menetlusaluse isiku seletuse kohaselt sõitis ta kiirusega umbes 80 km/h, ilmastik ja teeolud olid head. Äkki viskas auto risti teepeale ja siis sealt kraavi, see jutus kurvi peal. Autos oli vee ka sõber. Sündmus toimus väga ruttu ja ootamatult. Vigastused olid ainult menetlusalusel isikul endal. Tegemist oli peatraumaga. Kiirabis õmmeldi pead, haiglas isik ei viibinud. Auto oli võõras, menetlusalune isik juhtis seda volikirja alusel. Rahaline kahju tekkis temale endale. Kindlustust autol ei olnud. Isik leidis, et lisaks õnnetuse kahjule temale trahvi määramine on ebaõiglane. Lisaks tervisekahjule ja auto korda tegemise kuludele on vale trahvi määrata. Katkise auto renoveerimine läheb maksma 45 tuhat krooni, kahju osas sai menetlusalune isik omanikuga kokkuleppele. Juhtimisõigus on isikul üle aasta, varasemaid rikkumisi ei ole. Paegu kasutab isik sõitmiseks firma bussi.

Kohtuvälise menetleja esindaja arvates on karistus õige, kuna kahju tekkis kolmandal isikul. Kui auto oleks olnud menetlusaluse isiku enda oma, ei oleks ilmselt karistust kohaldatud. Sündmuskoht oli väga libe, kiirus oli oludele mittevastav.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning lõpetada asjas menetlus lõpetada.

Asjas ei ole vaidlust menetlusaluse väärteoprotokollis kirjeldatud teo asjaolude osas. Menetlusalune isik kinnitas, et juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ning toimus liiklusõnnetus. Menetlusalune isik kinnitas, et avarii tulemusena sai ta ise tervisekahjustusi ning sõiduki omanikule tekkis varaline kahju ca 45000 krooni, mille menetlusalune isik hüvitab kokkuleppel.

Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegevus kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 123 (LS) ja Liiklusseaduse § 7417 (LS) järgi.

Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõidukiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt vasakule poole välja, rullus üle katuse, millega põhjustas liiklusõnnetuse, varalise – ja tervisekahjustuse.

LE § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse

3 (4) nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

LS § 7517 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Kohus leiab asja menetlemise põhjal, et menetlusalune isik ei ole rikkunud LE § 123 nõudeid.

Nimetatud sätte kohaselt rikub juht mootorsõiduki juhtimisel hoolsusnõudeid vaid juhul, kui ei suuda peatuda sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees.

Antud juhul ei ole menetlusalune isik ületanud lubatud piirkiirust, tema sõiduk oli tehniliselt korras, turvavarustus oli kasutusel jne – väärteoprotokollist ei nähtu muid rikkumisi, kui LE § 123 märgitu.

Samas ei ole teelt väljasõit ning sellele järgnenud liiklusõnnetus seotud suutmatusega sõidukit peatada mingi etteaimatava takistuse tõttu. Väärteoprotokollist ei nähtu, et teel oleks olnud mingi etteaimatav mis tahes takistus. Kohtuväline menetleja on andnud arvamuse, et tee oli väga libe. Kohus võib üksnes oletada, et ootamatu libeduse tõttu kaotas menetlusalune isik kontrolli mootorsõiduki üle, mille järgnes liiklusõnnetus. Kohus märgib, et isegi kui asjas oleksid tõendid tee libeduse kohta, ei saaks isikut karistada täiesti ootamatu libeduse tõttu juhtunud liiklusõnnetuse eest, juhul, kui juht ei rikkunud teisi LE nõudeid (nt antud teelõigul lubatud kiiruse ületamine, sobimatute rehvide kasutamine, tehniliselt mittekorras sõiduki juhtumine vmt). Mõistlikul viisil ei saa eeldada, et juht suudaks ette aimata ning kiirust piisavalt vähendada absoluutselt iga võimaliku ohu puhuks.

Liiklusõnnetuse aktis on märgitud, et ilmastik oli udune ja sadas vihma ning sõidutee oli töötlemata pinnaga jäätunud kuiv tee. Skeemile on menetlusalune isik andnud ka allkirja. Kohtus antud seletuse kohaselt oli ilm ilus ning sademeteta. Kohus asub seisukohale, et aktis märgitud andmeid ei saa lugeda piisavalt usaldusväärseteks. Ka tuleb ilmastiku ning teeolude kirjeldust aktis hinnata kui vastuolulist, kuna korraga ei saa esineda vihmasadu ning jäätunud kuiv teekate.

VMS § 7 kohaselt ei ole väärteomenetluses tsiviilhagi ning tsiviilhagejat. LS § 7417 kohaldamiseks peab aga esinema varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tekitatud tervisekahju. Väärteokirjelduses on märgitud mõlemad tunnused. Samas puuduvad väärteoasjas tõendid kahju olemasolu ja suuruse kohta. Kahju olemasolu saab üksnes tuletada menetlusaluse isiku seletusest ning fototabelitest. Sõiduki omanikku ei ole menetluses tunnistajana üle kuulatud ning see isik ei ole ka ise oma nõudeid menetluses esitanud. Neil asjaoludel kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga üksnes eeldatava varalise kahju põhjustamise eest ei ole põhjendatud. Kaudselt on seda järeldust kinnitanud ka kohtuvälise menetleja esindaja, öeldes, et kui auto oleks olnud menetlusaluse isiku oma, ei oleks ilmselt karistust määratud. Kohus leiab, et vastutuse kohaldamiseks LE §7417 alusel peab olema varaline kahju kolmandale isikule selgelt tõendatud. Kahju tekitamine iseenda varale või tervisele ei ole aga üldse karistatav.

4 (4) LS § 7417 lg 1 sõnastuse kohaselt ei oma tähtsust kahju saanud isik – st ka omanikukahju tekkimine liiklusõnnetuse tulemusena on karistatav. Seetõttu ei ole asjakohane kohtuvälise menetleja esindaja väide, et juhul kui sõiduk oleks kuulunud menetlusalusele isikule endale, ei oleks karistust järgnenud. K

Kohus peab vajalikuks märkida, et Autoregistri andmed ei kajasta mootorsõidukite kui vallasasjade omandit tõsikindlalt. Samuti on mootorsõidukite tsiviilkäive, omandisuhted, kasutus- või kindlustussuhted tänapäeval õiguslikult keerukalt reguleeritud, seetõttu võib ka liiklusõnnetuse tagajärjel materiaalne kahju tekkida erinevatele isikutele. Kahju saab tekkida kaisikutele, kes ei olegi huvitatud kahju heastamisest. Teatud juhtudel aga ei pruugi liiklusõnnetuse tulemusena visuaalselt nähtavad sõiduki vigastused sugugi tähendada ka tegeliku rahalise kahju tekkimist nt sõiduki omaniku või juhil. Seetõttu eeldab vastutuse kohaldamine LS § 7417 järgi vähemalt tegelikku kahju saanud isiku väljaselgitamist ning tema tahte või nõude teadasaamist. Seda on võimalik teha kas tema ärakuulamisel tunnistajana või vastava dokumentaalse tõendi saamisega. Antud juhul aga ei ole sõiduki omanik mingit varalist nõuet esitanud ega kahju saamist kinnitanud.

Kohus lõpetab menetluse VMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku tegevuses puudub väärteokooseis LS § 74 17 ja LE § 123 kohaselt.

Kohtunik: