4-08-1602\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-1602

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1602 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Andrei Danilov`i (ik 36708305220, elukoht xxx xx xxxx xxx xxxxx xxxxxx, töökoht – xxxx xxxxxxx) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 07.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,000559 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Andrei Danilov`i kaebus rahuldamata.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson`i poolt 07.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,000559 muutmata.

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220085770235. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 14.01.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Deniss Teder`i poolt väärteoprotokoll nr AB959332 selle kohta, et 14.01.2008.a kella 20.25 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 166. km juhtis A. Danilov mootorsõidukit (Alfa Romeo 159, r/n xxxx xxx) asulavälisel teel kiirusega 123km/h± 4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi.

07.02.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,000559 on määratud A. Danilov`ile kohtuvälise menetleja

4-08-1602

2 (3) poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Danilov`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Kaebuse sisu 25.02.2008.a laekus Pärnu Maakohtule A. Danilov`i kaebus antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud kergendava asjaoluna isiku poolt süü tunnistamist ja teo toimepanemise asjaolusid, so antud intsident toimus, kuna A. Danilov tegi möödasõitu suurest veoautost, millest lendasid kivid vastu kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki klaasi ja milline ise sõitis suure kiirusega. Möödasõitu tegemata oleks kaebaja poolt juhitud sõiduk saanud vigastada. A. Danilov saab aru, et ületas kiirust, kuid tegi seda olude sunnil. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et juhtimisõigus on A. Danilov`ile eluliselt vajalik, so kaebaja tööks on autode toomine välismaalt, mida kaebaja teostab üksi ja juhtimisõiguse kaotamine seaks A. Danilov`i pere raskesse olukorda, palub kaebaja mitte kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 06.03.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Danilov`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so LS § 7422 lg 2 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning LS § 7422 lg 4 alusel võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS § 7422 lg 2 alusel. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. Menetleja märgib, et kiiruse ületamine on kaebuse esitaja karistamise aluseks olnud korduvalt. Menetlusalust isikut on karistatud alates 2001.a 12-l korral erinevates liiklusalastes väärtegudes, nendest 8-l korral rahatrahvidega kiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuseks määratud rahatrahvid ei ole oma eesmärki täitnud ning leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda lisakaristusest. Ka leiab menetleja, et lisakaristuse tühistamine põhjendusel, et isikul on juhtimisõigus vajalik seoses tööülesannete täitmisega, ei ole põhjendatud. Menetleja on seisukohal, et sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes kasutavad sõidukit oma ametikohustuste tõttu, mis oleks aga ebavõrdne kohtlemine. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja A. Danilov`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse

4-08-1602

3 (3) esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjendusel, et kaebaja igapäevased tööülesanded on seotud mootorsõiduki pideva kasutamisega.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. A. Danilov`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmääras ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid, kuid määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Väärteoasja juurde lisatud õiendist varasemate väärtegude toimepanemise kohta nähtub, et A. Danilov`it on korduvalt karistatud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 24.08.2007.a otsusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Lähtudes eeltoodust, nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ning seda pikemaks ajaks kui eelneva õiguserikkumise eest. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Danilov`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et A. Danilov`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson`i poolt 07.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,000559 ei kuulu tühistamisele ning A. Danilov`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik