1-08-1593\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-1593

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26 märts 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-1593 (07231603268) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi O.O süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetlus Prokurör Roobert Saareke Süüdistatav O.O

Ik: XXX, EV kodanik, emakeel: vene keel, põhiharidus, töökoht: ametlik töökoht puudub, elukoht: xxx.

Varasem karistatus: 1. Narva Linnakohtu 02.06.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 3 kuud. 2. Narva Linnakohtu 23.02.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja Kars § 74 alusel vangistus 30 päeva tingimisi katseaega l aasta 6 kuud. Väärteokorras karistatud korduvalt Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

1. O.O süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta O.O-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud O.O suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et O.O temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada O.O järgima katseajal

2 kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada O.O-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.03.2008.

6. O.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas,

viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „O.O, 1-08-1593, sundraha“.

7. O.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1679 (üks tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 75

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena: „O.O, 1- 08-1593, kaitsjatasu“.

8. O.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel kohtuarstliku ekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 2875 (kaks tuhat

kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.O, 1-08-1593, ekspertiisitasu“.

9. O.O suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. MO esitatud tsiviilhagi 3831 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning O.O-lt

välja mõista 3831 (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni MO kasuks.

12.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

O.O süüdistatakse selles, et tema 15.07.2007 kella 17.50 paiku viibides Tallinnas,

Pae 68 asuva maja ees lõi MO ühe korra rusikaga vasaku kulmu piirkonda, seejärel lõi ühe korra huule piirkonda. Pärast seda, kui MO kukkus, lõi O.O teda mitu korda jalaga keha ja pea piirkonda, mille tagajärjel tekkisid MO tervisekahjustused.

3

Seega O.O pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese

tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine.

Kohtuistungil süüdistatav O.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetses toimepandut ning lisas, et tegemist oli olukorraga,

Kannatanu MO seletas, et tema süüdistatavat autoga ei riivanud. Varaline kahju tekkis tal seoses tervisekahjustuste tekitamisega töölt eemalviibitud ajal haigekassast tasutud ja saamata jäänud palga vahest. Taotleb selle välja mõistmist süüdistatavalt.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Kannatanu MO 15.07.2007 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt kannatanu sõitis

15.07.2007 kell 17.50 paiku mööda Pae tänavat kodu poole, kui märkas keset teed kõndimas kolme alkoholijoobes noorukit. Hakates sõitma Pae 68 parkimisplatsile, üks neist noorukites kukkus kannatanu auto kõrvale. Kannatanu tuli autost välja ja koheselt

see noormees tõusis (u 20-23a vana, u 170cm pikk, turske kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas oli T-särk ja jalas heledad teksad, rääkis vene keeles), jooksis kannatanu juurde ja lõi kaks korda kannatanut rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel ründaja jätkas kannatanu peksmist jalgade ja kätega umbes 5-10 minutit ning kõik noorukid jooksid minema. Peale juhtunut kannatanu sõitis Ravi 18 traumapunkti oma vigastusi fikseerima (haav ülahuulel ja vasakul kulmul, parema käe teise sõrmeluumurd.) Olles traumapunktis, kohtas kannatanu uuesti kahte nendest

noorukitest. №orukid vestlesid agressiivsel toonil kannatanu venna ja emaga, kes

kutsus kohale politsei (ning fikseerisid noorukite andmed, AP 217). Kui kannatanu

lahkus traumapunktist, avastas ta, et tema kasutuses oleva XXX,

registreerimisnumbriga XXX oli kriimustatud esiklaas. Kannatanu küsis seal ligidal parkinud autojuhilt, kas ta nägi, kes lõhkus esiklaasi. Meesterahvas olevat näinud kahte

noormeest, kes midagi seal auto juures tegid, kuid kes lahkusid kui läks tööle auto signalisatsioon.(t/l.2-3)

• Kannatanu MO03.08.2007 ülekuulamise protokoll, millega soovib MO täpsustada oma ütlusi ja millest nähtuvalt 15.07.2007 sõitis kannatanu koju, aadressile Pae 68 koos oma venna A. Kannatanu sõitis maja juurde ja kavatses pöörata vasakule, hoovi, selleks, et sõiduauto parkida ja nägi, et tee ääres kõnnivad kolm meesterahvast, kes nägid välja nii, nagu oleksid alkoholijoobes. Kannatanu peatas sõiduauto, selleks, et neid mööda lasta ning siis hakkas vasakule pöörama ja sellel hetkel kukkus üks noormeestest. Kannatanu

sõitis seejärel parklasse, parkis auto ning väljus koos vennaga autost. Nende juurde

jooksid kohe kaks noormeest, keda kannatanu tundsin fototabelil ära. Kannatanu ei mäleta, kes noormeestest kukkus. Üks noormeestest jäi eemale seisma, tema kõrval oli

karp, mida kandis käes noormees, kes kukkus. №ormees fototabelist number kaks

hakkas karjuma, et kannatanu sõitis neile otsa, et tema arvuti läks katki. №ormees fototabelilt number üks, lõi teda kohe rusikaga kulmu piirkonda. Löök oli väga tugev ja

kannatanule tundus, et tema käes oli sellel hetkel mingi asi. Selle tulemusena oli

kannatanu kulm poolitatud ja tuli väga kõvasti verd. Pärast lõi sama noormees

kannatanut teist korda huule piirkonda. Seejärel hakkas kannatanul paha ning kukkus. Pärast seda hakkas noormees kannatanut peksma jalgadega pea piirkonda. Kannatanu kattis pead kätega ja talle tundus, et üks löökidest tabas tema sõrme, selle tulemusena oli kannatanul parema käe sõrm murtud. MOei oska öelda mitu korda teda täpselt löödi,

kuid kindlasti rohkem kui kolm. Pärast seda kui see noormees lõpetas peksmise ja kannatanu hakkas ülesse tõusma, siis noormees fototabelilt number kaks lõi kannatanut

4

rusikaga kõrva piirkonda paremalt poolt. Samal ajal väljus trepikojast korteriühistu esinaine, tema perekonnanime MO ei tea ja noormehed läksid kohe minema. Kui MO peksti, oli tema vend sõiduauto juures ja klaaris arveid noormehega, kes oli fototabelil

number kaks, seetõttu võis ta mitte näha, kuidas kannatanut lõi noormees fototabelilt

number üks. Seejärel sõitis kannatanu koos oma venna ja emaga traumapunkti Ravi tänaval. Sealt lahkudes nägi MO neid kahte noormeest, kes teda peksid. Nad karjusid kannatanu ema ja venna peale ning MO ema kutsus politsei. Kannatanule tehti sel ajal

röntgenpilti. Mingil hetkel hakkas tööle MO sõiduauto signalisatsioon, sellest andis

märku sõiduauto võtmehoidja. Kannatanu arvas, et mööda sõitis mingi sõiduauto ja lülitas signalisatsiooni välja. Lahkudes märkas MO, et tema auto esiklaasil olid mõrad.

Kannatanu helistas taas politseisse. Sõiduauto kuulub TP(telefoninumber: XXX). Kannatanu ei oska öelda käesoleval hetkel, mis summale on tekitatud materiaalne kahju. Pärast juhtunut oli kannatanu haiguslehel, ajavahemikul 16.07.2007 kuni 03.08.2007.(t/l 11-16)

• Kannatanu MO 29.09.2007 ülekuulamise protokoll, millega soovib MO täpsustada oma ütlusi ja millest nähtuvalt soovib lisada järgmised ütlused: Kuna kannatanu oli sunnitud viibima haiguslehel ning seetõttu kaotas palgas 3 831 krooni, siis ta esitab selle summa nõudes tsiviilhagi. (t/l 118-122)

• Äratundmiseks esitamise protokoll 03.08.2007, millest nähtuvalt kannatanu MO tunneb ära fototabelilt inimese number 1, kes 15.07.2007 maja ees aadressil Pae 68, peksis teda käte ja jalgadega. (t/l 17-21)

• Tunnistaja LO 03.08.2007 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt 15.07.2007 oli tunnistaja kodus aadressil Tallinn, XXX. Kella 18 paiku väljus majast, kui helises tema

mobiiltelefon. Helistas tema noorem poeg Aleksandr ja teatas, et parklas, maja ees peksti M , tema vanemat poega. Nad sõitsid LO järel traumapunkti Ravi tänavale. Kui

nad sõitsid traumapunkti kohale, õmmeldi tunnistaja vanemal pojal kulmu ja tehti

röntgen. Pärast seda istusid koridoris silmaarsti kabineti kõrval. Kui M kutsuti arsti juurde, et panna kips sõrmele, läks tunnistaja koos noorema pojaga fuajeesse, kus noorem poeg tundis ära kaks noormeest, kes peksid M . Üks noormeestest hakkas valjult karjuma. Sellel ajal kui tunnistaja kutsus politsei, nägi, et need kaks noormeest läksid

nende sõiduauto juurde, seisid selle kõrval umbes 10 minutit ja siis läksid tagasi

traumapunkti. Üks noormees näitas käega tunnistaja poja M peale ning karjus, et ta

sõitis temale otsa sõiduautoga, mille tulemusena on tema sõbral jalaluumurd. Varsti jõudis kohale politsei, pani kirja nende noormeeste andmeid ja seejärel sõitis minema. Kui nad läksid hiljem sõiduauto juurde nägid, et esiklaasil on mõrad. Tunnistaja helistas taas politseisse ning neil paluti politseisse kohale minna ja avaldus kirjutada. (t/l.27-32)

• Tunnistaja AO03.08.2007 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt sõitis AO koos oma venna MOiga sõiduautoga XXX, registreerimismärgiga XXX. AO vend oli roolis ning tema istus kõrval. Nad tahtsid parkida sõiduauto 14-korruselise maja ette, mis asub Pae tänaval, Lasnamäe turu kõrval. Kui nad pöörasid vasakule ja sõitsid edasi kõndisid kolm

noormeest nendega paralleelselt, tee ääres. Sõiduauto kiirus oli väike, umbes 10-15

kilomeetrit/tunnis. Mingil hetkel nägi AO, et üks noormeestest kukkus. Sellel hetkel

pööras tema vend juba vasakule ja peatas sõiduauto. Väljudes autost tahtsid nad

vaadata, mis põhjusel kukkus üks noormeestest. Siis lähenesid neile kohe kaks

noormeest, üks nendest oli see, kes kukkus. Kolmas noormees jäi tee äärde seisma. №ormees, kes kukkus, hakkas karjuma, et nii sõita ei tohi. Ta karjus, et ta kandis käes remondist saadud arvutit, mis võis kukkumise tõttu katki minna. MO hakkas talle selgitama, et ta isegi ei riivanud teda. Siis teine noormees, kelle nimi oli Tima, lähenes tema vennale ja lõi teda kohe rusikaga näkku, silma piirkonda. Mitu korda ta lõi, AO seda ei tea. Löögi tõttu kukkus tema vend asfaldile. AO klaaris sellel ajal arveid teise noormehega, kelle nimi oli M, seetõttu ei saa ta öelda, kas Tima peksis tema venda jalgadega, pärast seda kui ta vend kukkus, või mitte. Tima jooksis AO juurde ja püüdis

teda rünnata, kuid AO läks lihtsalt eemale ning seetõttu ei tekitatud talle ka mingeid

kehalisi vigastusi. Seejärel väljus majast naisterahvas, kes osutus korteriühistu

esindajaks, ja ajas neid noormehi minema. Seejärel läks ta koos venna ja emaga

5 traumapunkti, vend läks arsti vastuvõtule. AO koos emaga jäi ootama venda koridoris ning nägi, et traumapunkti sisenesid Tima ja M ning lähenesid talle. M pakkus AOile väljuda temaga õue ja klaarida arveid. AO keeldus. Pärast läksid nad registratuuri

juurde ja hakkasid rääkima registratuuris istuva naisterahvaga, AOile tundus, et üks noormeestest, kurtis, et tema sõrm valutab. AO järgnes kahtlustatavale ja nägi, et nad

seisavad nende sõiduauto juures ja vaatlevad seda. Siis sõitis kohale politsei, kelle kutsus välja tunnistaja ema. Pärast seda kui tunnistaja vend oli saanud meditsiinilist abi nad läksid auto juurde, mille esiklaasile olid tekkinud mõrad. Nende sõiduauto vastas seisis teine sõiduauto, milles istus meesterahvas. Nad läksid selle meesterahva juurde ja

küsisid tema käest, kas ta nägi midagi, või mitte. Meesterahvas ütles, et sõiduautole

lähenesid kaks noormeest, kes läksid pärast traumapunkti. Sealjuures kirjeldas ta, kuidas nad välja nägid ja mis oli nendel seljas. AO sai aru, et need olid M ja Tima. Nad helistasid politseisse ja teatasid, et sõiduauto klaas on katki löödud, pärast seda sõitsid Kesklinna politseiosakonda ning kirjutasid avalduse selle kohta, et tema venda peksti ja

sellest, et sõiduauto klaas on katki löödud. Tema venda peksis ainult Tima, teine noormees tema venda ei peksnud. (t/l.33-38)

• Äratundmiseks esitamise protokoll 03.08.2007, millest nähtuvalt tunnistaja AO tunneb

ära fototabelilt inimese number 1, kes 15.07.2007 maja ees aadressil Pae 68, peksis tema venda. (tunneb ära silmade järgi) (t/l 39-43)

• Kahtlustatava O.O 07.08.2007 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt

kahtlustatav tunnistab oma süüd selles, et ründas, kuid tegu ei pannud ta toime

tahtlikult, vaid šokiseisundis. Kahtlustatav läks 15.07.2007 mööda Pae tänavat Lasnamäe turu suunas. Kahtlustatavaga koos olid M T ja K D . Viimasega kohtus ta juhuslikult. Kahtlustataval oli käes karp, milles oli arvuti, mille ta tõi remondist. Kui

kahtlustatav möödus14-korruselisest majast kuulis, et tema taga sõidab sõiduauto ja vaatas tagasi. Kahtlustatav tunnistab, et oli veidi napsine. Kahtlustatav väidab, et kui ta pööras nägi, et autojuht keeras järsku rooli tema suunas ja sõitis veidi temale otsa, selle tulemusena kahtlustatav kukkus ning karp arvutiga kukkus ka maha. Maas lamades nägi kahtlustatav, et autojuht ei peatunud ja sõitis edasi maja number 68 hoovi, Pae tänaval.

Seejärel läks kahlustav koos Miga sõiduauto juurde. Sõiduautost väljusid kaks noormeest ja hakkasid vehkima käsi ning hakkasid neile pretensioone esitama, et miks nad käivad siin. Kuna kahtlustatav oli šokiseisundis ja ei saanud aru, mis toimub, lõi ta kohe noormeest, kes väljus sõiduautost, autojuhi poolt, ühe korra rusikaga vastu kulmu.

Seejärel lõi teda ühe korra rusikaga huulte piirkonda. Mis hetkel ta kukkus, seda kahtlustatav ei mäleta. Kui kannatanu lamas maas, lõi ta teda mitu korda jalaga keha piirkonda. Vastu pead ei ole ta teda jalgadega peksnud. Kahtlustatav ei tea mitu korda ta teda lõi, kuid kindlasti rohkem kui kaks korda. Kahtlustatav väidab, et hetkest kui ta sai

aru, mida ta tegi, läks ta eemale. O.O ei oska öelda, kas M peksis seda noormeest või mitte. K ei sekkunud toimuvasse. Pärast seda otsustas kahtlustatav sõita

koos Miga traumapunkti ja fikseerida temale tekitatud kehalisi vigastusi, kuna kahtlustatava parema käe sõrm läks väga siniseks ja valutas tugevalt vasak säär nii, et ta

ei saanud kõndida.. Traumapunktis kohtus ta samade noormeestega. Traumapunktis käisid politseitöötajad, kirjutasid üles kahtlustatava ja Mi andmed ning sõitsid minema. Selleks ajaks kui nad ootasid arsti vastuvõttu, läksid nad Miga õue ja lähenesid nende

sõiduautole, et vaadata, kas nende sõiduautol on mingeid kahjustusi sellest, et nad

sõitsid kahtlustatavale otsa. Sõiduauto peeglil olid kriimustused. Esiklaasil ei näinud

kahtlustatav mingeid mõrasid. O.O väidab, et ei tema, ega M ei püüdnud

kahjustada esiklaasi. Kahtlustatav arvab, et mõra tekkis esiklaasile siis kui ta sõitis temale otsa. O.O kahetseb tehtut ja on valmis vabandama. Kahtlustatav ei oska selgitada, miks ta ei helistanud politseisse pärast seda, kui autojuht sõitis talle otsa ning seejärel sõitis sündmuskohalt minema. O.O peab võimalikuks, et ta ei taibanud seda teha. (t/l.44-49)

• Tunnistaja JB14.08.2007 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt JB sõitis maja juurde aadressil Tallinn, XXX. Nägi kolme noormeest, kes kõndisid keset teed. Ühel

noormehel oli õlal suur karp. Millises seisundis nad olid, tunnistaja ei oska öelda.

6

Tunnistaja sõitis nendest mööda parklasse, mis asub maja taga, postkontori ees. Tunnistaja parkis sõiduauto ning nägi, kuidas sõiduauto Audi sõitis parklasse ja sõitis

sealjuures noormehele peale, kellel oli õlal karp. №ormees karbiga kukkus, karp

kukkus maha. See noormees, kes kukkus, oli kõhna kehaehitusega, ta ei olnud pika

kasvu. Ülejäänud kaks noormeest olid sportliku, tugeva kehaehitusega. Sõiduautot XXX juhtinud autojuht ei peatunud ning sõitis edasi parklasse ja parkis oma sõiduauto.

Pärast nägi tunnistaja, et noormees, kellele sõideti peale, tõusis püsti, ülejäänud kaks noormeest aga jooksid noormeeste juurde, kes sellel hetkel väljusid sõiduautost. Nende vahel algas kaklus. Kaklesid kõik neljakesti. Kõige rohkem sai vigastada autojuht. Tunnistaja nägi kogu kaklust algusest ja kinnitab, et sõiduauto autojuht ei kukkunud.

Seda, et teda peksti jalgadega, nägi tunnistaja küll. Tuunistaja arvab, et ta suudaks peksja tuvastada. Teine noormees autojuhti ei peksnud, kuid ta peksis teist sõiduautos olevat noormeest. (t/l 71-75)

• Äratundmiseks esitamise protokoll 14.08.2007, millest nähtuvalt tunnistaja JB tunneb

ära fototabelilt inimese number 1, kes 15.07.2007 maja ees aadressil Pae 68, peksis sõiduauto XXX juhti. (t/l 76-80)

• Eksperdi vastused isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 247 10.08.2007, mille kohaselt

MO tuvastati ajavahemikul 15.07.2007.a. kuni 10.08.2007.a. parema käe II sõrme

keskmise lüli murd, alahuule ja vasaku kulmu põrutushaavad, vasaku silmamuna

põrutus silma sidekestaaluse verevalumiga. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud,

paranevad 3 kuu piirides ning ei põhjusta rasket kehalist haigust. Nimetatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal 15.07.2007.a.

löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikaga, kängitsetud jalaga) ja löökide tagajärjel paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Selliste tervisekahjustuste tekitamine isiku enese poolt on vähetõenäoline. (t/l 87-96)

• Tunnistaja IL 25.09.2007 ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt tunnistaja on

korteriühistu XXX esindaja ja elab majas XXX tänaval, Tallinnas. Juulis, täpselt kuupäeva tunnistaja ei mäleta, kuid oletab, et see oli 15.07.2007 õhtul, viibis tunnistaja

kodus. Kui tunnistaja aknast vaatas nägi, kuidas parklasse sõidab punast värvi sõiduauto. Samal ajal läkid parklast mööda kolm noormeest. Nad kõndisid ja rääkisid väga valjusti, tunnistaja sai nende käitumisest aru, et nad ei ole kaines seisundis. Pärast nägi tunnistaja, kuidas autojuht sõitis ühele noormehele peale, kellel oli käes suur karp. Autojuht ei peatunud ja sõitis edasi parklasse. №ormees kukkus. Siis nägi tunnistaja,

et kukkunud noormees tõusis püsti ja veel ühe noormehega, tunnistaja ei mäleta millisega, jooksis autoparklasse. Nende reaktsioonist ja käitumisest sai tunnistaja aru, et võib juhtuda kaklus ning jooksis kohe alla. Möödus 3-4 minutit kui tunnistaja väljus ja nägi et punast värvi sõiduautol on uks lahti ja et (autojuht) noormees lamab maas. Ta lamas maas ja hoidis kätega peast kinni. Tunnistaja nägi, et kannatanut löödi ja kaitseb

kätega oma pead. Tunnistaja juuresolekul üks noormeestest, lõi kannatanut jalaga. Kuhu nimelt lõi, tunnistaja ei tea. (t/l 97-102)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud O.O süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MOi, tunnistajate AOi, IL, J

B , LO ütlusi, samuti MO kohta tehtud kohtuarstliku ekspertiisi akti, asub seisukohale, et

süüdistatava O.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kohus

asub seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt lõi süüdistatav MO kaks

korda rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel süüdistatav jätkas

kannatanu peksmist jalgade ja kätega põhjustades löömisega füüsilist valu. Inkrimineeritav kuritegu, so kehaline väärkohtlemine võib oma teokirjeldusest tulenevalt seisneda teise inimese

tervise kahjustamises, samuti löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises

7

väärkohtlemises. Süüdistatavale inkrimineeritud tegudest nähtuvalt põhjustas ta kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 ettenähtud süüteo koosseis.

Kohtueelsel menetlusel esitas MO tsiviilhagi 3831 krooni nõudes ning nõue sisaldas endas rahasummat, mille kannatanu kaotas palgas seoses tervisekahjustuste tekitamise tõttu töölt

eemalviibimisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud nõue on põhjendatud, kuivõrd peale

füüsilise kahju tekkis tervisekahjustuste tõttu kannatanul ka varaline kahju sellest, et ta ei

saanud tööl käia. Taoline varalise kahju tekkimine on aga põhjuslikus seoses süüdistatava

süülise käitumisega. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses välja mõista.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava avaldatud kahetsust toimepandus. O.O-le

inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Karistusregistri

andmetest nähtuvalt on süüdistatavat viimane kord karistatud 2004 aastal so 4 aastat tagasi

vangistusega, mis jäeti tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Peale selle on

süüdistatavat karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest ning senini on mitmetesse

tuhandetesse ulatuvad rahatrahvid tasumata. Peale selle puudub süüdistataval alaline ja

legaalne sissetulek ning tema mitteametlik sissetulek on vahelduv. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning leiab, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüteo toimepanemise tingis

kannatanu enese ettevaatamatu käitumine liikluses ning taolist asjaolu peab kohus selliseks,

mis tingib karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku arutamisega on tuvastatud karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumine, leiab kohus, et mõistetava karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ja mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele

pööramata. Samas aga, arvestades inkrimineeritud kuriteo iseloomu ja toimepanemise

tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, et süüdistatav

kriminaalhooldaja abiga oleks võimeline aru saama õiguskuulekusest, mõtlematute tegude tagajärgedest ja tsiviliseeritud ühiskonnas omaksvõetavatest käitumistavadest.

Märt Toming kohtunik