1-08-2963\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-2963

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-2963

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Marek Mürgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Marek Mürk (isikukood: 38502286529; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada Marek Mürk karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta alates kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Antsla esinduse kriminaalhooldusametniku Maie Trageli järelevalve alla (asukoht: Põllu 15 Antsla 66403) ning kohustada Marek Mürki järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Marek Mürgi suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda narkoloogi poole ja läbida ravikuur 1(ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist ja esitada kriminaalhooldajale selle kohta tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või pöörduda Tööturuameti poole 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub.

Marek Mürk vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Xxx Vanglale, prokurörile ja Marek Mürgile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 28.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Mürgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Marek Mürk tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.10.2007.a otsusega KarS § 424 ja § 329 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.02.2007.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu ja 17 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 11 kuud ja 17 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks.

Karistuse kandmise algus oli 22.08.2007.a ja lõpp on 08.08.2008.a.

M. Mürgi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses töötanud ega õppinud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama isa juurde Antslasse ning töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Mürgi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on kindel elukoht, isa toetus ning võimalus leida tööd.

Marek Mürk taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud, s.h analoogsete kuritegude eest, mille eest ka karistust kannab. Seega ei ole eelnevad karistused vajalikku mõju avaldanud ning on kõrge risk, et võib jätkata analoogsete kuritegude toimepanemist vabaduses.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Mürgi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetaval ei ole režiimirikkumisi ja kandmata karistusaeg on alla 1 aasta. Aastapikkune kriminaalhooldus on talle otstarbekas.

Asja materjalidest nähtuvalt on M. Mürgi karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Mürk on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse M. Mürki positiivselt, teda ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Seega on M. Mürk aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et M. Mürgi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M. Mürgil olemas kindel elukoht ja lähedase toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa M. Mürgi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Mürgi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja.

Kohtunik