1-07-16017\8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-07-16017

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-07-16017 (07257000411) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi Tiit Sadulsepp süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav TIIT SADULSEPP – elukoht *, isikukood 37904214724, *, haridust * ja *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel karistatud: 1)19.12.2002 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta; 2) 28.02.2005 Haapsalu PJ poolt liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni, milline on tasutud 13.12.2006; 3)22.12.2005 Haapsalu PJ poolt Liiklusseaduse § 74’7 alusel rahatrahviga 300 krooni, milline on tasutud 07.01.2006. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja Advokaat Ruth Sild

RESOLUTSIOON

1.Õigeks mõista Tiit Sadulsepp KarS § 424 järgi. 2. Tühistada Tiit Sadulsepp suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld peale kohtuotsuse jõustumist. 3. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: - määratud kaitsjale makstud tasu 3026 (kolm tuhat kakskümmend kuus) krooni 70 senti; - koopia tegemise kulu 55 (viiskümmend viis) krooni 40 senti .

2 Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS Tiit Sadulsepp`a süüdistatakse selles, et tema, olles 28.02.2005.a Haapsalu politseijaoskonna poolt karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000.- krooni, milline on tasutud 13.12.2006.a, juhtis 09.07.2007.a kella 08.00 ajal M R kuuluvat sõiduautot Audi A8 registreerimismärgiga 008 AZK Lääne maakonnas Martna vallas Risti-Virtsu-Kuivastu- Kuressaare tee 35. kilomeetril, liikudes Risti suunas joobeseisundis (indikaatorvahendi näit 0,73 mg/l väljahingatavas õhuskerge alkoholijoove), s.o isikuna, kes on tarvitanud alkoholi. Sellise tegevusega pani Tiit Sadulsepp toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse ees, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav Tiit Sadulsepp andis kohtus ütlusi, et juhtis mootorsõidukit 09.07.07 kella 8 ajal alkoholijoobes. See oli Audi A8. See oli sõbra volitatud auto. M R müüs sõbrale auto, aga sõber sõitis ka volitusega, sõber oli J K. Eelmine õhtul tulid sõbraga Soomest koos töölt. Sõber ei sõitnud selle autoga, kuna ta oli joobes Soomest tulles, siis tema sõitis ja kolmanda sõbra viisid Iklasse. Alkoholi tarvitas samal hommikul Lihula bensiinijaamas. Jõi viina, kogust ei tea, kui palju jõi – kaks või kolm suutäit. Võttis viina, sest koju oli vaja jõuda ja uni oli niivõrd suur. Kartis, et oht on vahele jääda. See viin oli une peletamiseks, et koju jõuda. Politsei pidas kinni natuke aega hiljem Kasari sillal. Joove tuvastati alkomeetriga ja oli näiduga nõus. Kahetseb kuritegu. Praegu töötab *. Miinimumpalk on, siiani on ära elanud miinimumpalgaga. On kaks last ja naine, kes käib tööl. On kehtiv juhiluba olemas, juhtimisõigust kasutab igapäevaselt naise tööle ja koju viimiseks, oma tööga seoses on juhtimisõigust minimaalselt vaja. On võimeline rahalist karistust kandma.

Kriminaalasjas on kogutud järgmised kirjalikud tõendid: - tl 3 on väärteoprotokoll, mille avaldamist prokurör taotles. Riigikohus on otsuses 3-3-3-101-03 leidnud: „Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. See ei tähenda, et väärteoprotokolli ei saa üldse pidada tõendiks, nimelt võivad sisalduda väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused.“. Käesoleval juhul ei sisalda väärteoprotokoll menetlusaluse isiku ütlusi. Lisaks on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-105-03 leidnud: „Väärteoprotokoll on käsitletav menetlusdokumendina, mis on kriminaalmenetluses võrreldav süüdistuskokkuvõtte (KrMK § 174) või süüdistusaktiga (KrMS § 154) ja milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistustega“. Seega tuleb väärteoprotokoll tõendi kogumist välja jätta, kuna ei sisalda tõendeid kriminaalmenetluse eseme – toimepandud kuriteo kohta. - tl 4 on väärteomenetluse lõpetamise määrus, mille kohaselt on Tiit Sadulsepp suhtes 09.07.2007 toimunud sündmuse, mis on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi väärteomenetlus lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ja alustatud KarS § 424 alusel kriminaalmenetlust. Kohus

3 leiab, et ka käesoleva määrus on menetlusdokument, mis ei sisalda teavet tõendamiseseme asjaolude kohta ja seega tuleb tõendite kogumist välja jätta. - Tl 5 on protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, mille kohaselt 09.07.2007 kell 08.00 on Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse konstaabel M.Oidjärv teostanud T.Sadulsepp joobeseisundi tuvastamise indikaatorvahendiga 1167A391 LION 500– indikaatorvahendi näit 0.73 mg/l. Tuvastamise tulemus – alkoholijoove. T.Sadulsepp on protokolli allkirjastanud, kirjutades, et nõustub tuvastamise tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobub. Muude tähelepanekute alla on märgitud, et silmadel sidekestade punetus, silmad märjad, läikivad ning alkoholi lõhn suust; - Tl 8 on korrakaitsetalituse konstaabel M.Oidjärv ettekanne Haapsalu PJ kriminaaltalituse juhtivinspektor vanemkomissari ülesannetes A.Taratuhhin`ile, mille avaldamist prokurör taotles. Kohus leiab, et nimetatud ettekanne ei saa käesolevas kriminaalasjas tõendiks olla. Ettekanne sisaldab sisuliselt asjaolusid, mida tunnistaja teab selle väärteo kohta. Kui aga isik teab midagi sündmuse kohta, tuleb ta tunnistajana üle kuulata ja tema teadmised vormistada tunnistaja ülekuulamise protokollis. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-145- 05: „ Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Selleks, et kasutada väärteomenetluses mingilt isikult saadud informatsiooni, oleks tulnud see isik menetlusseadustikus sätestatud korras tunnistajana üle kuulata“. Antud juhul ei ole prokurör taotlenud M.Oidjärv tunnistajana kohtusse kutsumist ja kuna tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi võib avaldada vaid seaduses sätestatud juhtudel, siis kohus leiab, et ettekande tõendina arvestamine, mis sisuliselt sisaldab tunnistaja teavet sündmuse kohta, ei saa pidada lubatud tõendiks. - tl 14 on väärteoprotokoll, mis on T.Sadulsepp`ale koostatud 05.02.2005 Liiklusseaduse § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise kohta ja tl 15 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorrvahendi või mõõteriista kasutamisel, mis on koostatud T.Sadulsepp suhtes 05.02.2005. Prokurör taotles need tõendid avaldada. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei oma eelnimetatud tõendid tähtsust, kuna välja selgitamaks, kas T.Sadulsepp on KarS § 424 sätestatud erisubjekt, tuleb tuvastada, kas ta on isikuks, kes eelnevalt on karistatud sellise teo eest. Eelmise teo kohta koostatud menetlusdokumendid ei näita isiku eelnevat karistatust, vaid seda saab tõendada eelmise teo kohta jõustunud otsus või karistusregistri õiend. Seetõttu jätab kohus eelkirjeldatud dokumendid kirjalike tõenditena kõrvale, kuna need ei tõenda käesoleva kriminaalasja esemeks oleva tegu; - tl 17 on Lääne PP Haapsalu PJ 28.02.2005 otsus väärteoasjas nr 2570,05,000200, mille kohaselt on T.Sadulsepp`a karistatud Liiklusseadusse § 74-19 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o. 9000 krooni; - tl 20 koopia T.Sadulsepp juhiloast, mis on väljastatud 18.07.2005; - tl 26-31 on karistusregistri ja politsei väärteomenetluse õiendid. Õiendid on toimikus topelt ja kohus võtab kirjalike tõenditena arvesse tl 29-30 oleva karistusregistri teatise ja tl 31 oleva politsei väärteomenetluse õiendi; - tl 33-41 on kohtuotsuse nõue ja 19.12.2002 Lääne Maakohtu otsus, mille kohaselt on Tiit Sadulsepp süüdi tunnistatud KrK § 139 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, mille kandmiselt on vabastatud Kars § 74 ja § 75 alusel 1 aastase katseajaga. Katseaeg algab 19.12.2002.

Prokurör leidis kohtuvaidluses, et käesolevas kriminaalasjas on põhiküsimus selles, kas süüdistatav on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo erisubjekt või mitte. Tõendatud on esiteks see, et süüdistatav oli talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal 09.07.2007.a mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. See on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, süüdistatava ütlustega, väärteoprotokolliga ja uurija ettekandega. Tiit Sadulsepp oli kohe nõus alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, ei nõudnud vereproovis alkoholisisalduse määramist ning tunnistas ka kõigil ülekuulamistel oma süüd.

4 Korduvuse ehk juriidilise retsidiivi annab talle süüdistuse kohaselt Lääne Politseiprefektuuri 28.02.2005.a otsus, millega teda karistati liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni, milline on tasutud 13.12.2006.a. Otsus jõustus 16.03.2005.a. 28.02.2005.a, s.o korduvuse andva väärteootsuse tegemise ajal kehtis KarS § 82 lg 2 p 3 redaktsioon, mille kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Alates 21.07.2005.a kehtiva redaktsiooni kohaselt on selleks tähtajaks 18 kuud. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82. Seega oleks tulnud, arvestades varem kehtinud süüdistatavale soodsamat seadust, antud juhul karistusandmed kustutada 16.03.2006.a. Samas KarRS § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi-ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Antud juhul katkestas väärteo kustumise 22.12.2005.a otsus, mille alusel karistati Tiit Sadulseppa rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 07.01.2006.a. Seega oleks, arvestades ainuüksi viimast väärteootsust, karistatus kustunud 07.06.2007.a, s.o enne käesolevas kriminaalasjas arutusel olevat mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Samas sätestab KarRS § 25 lg 1 p 5, et tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral kustutatakse karistusandmed, kui katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Tiit Sadulseppa karistati lisaks ülalmärgitud väärtegudele aga ka 19.12.2002.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga üks aasta. Katseaeg lõppes 19.12.2003.a. Seega oleks karistatus kuriteo eest kustunud kuriteo eest 19.12.2006.a. Enne nimetatud tähtaega pani Tiit Sadulsepp aga toime kaks väärtegu, mis mõlemad katkestasid karistusandmete kustutamise tähtaja. Seda seetõttu, et KarRS § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi-ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Põhiküsimus on selle sätte tõlgendamisel on selles, mida tähendab viimase lause lõppkõigi väärtegude või kuritegude eest. Nimetatud sätte grammatilisel tõlgendamisel saab asuda järeldusele, et enne kuriteo eest mõistetud karistusandmete tähtaja möödumist toime pandud uus väärtegu katkestab kõigi kuritegude ja väärtegude karistusandmete kustutamise tähtaja ning kuna nimetatud sätte teine lause ütleb, et tähtaega arvestatakse sel juhul kõigi väärtegude või kuritegude eest, tähendab see seda, et uue väärteo toimepanemisel hakkab uuesti kulgema ka kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Seega oleks Tiit Sadulsepal enne käesolevas kriminaalasjas arutusel olevat tegu karistatus kuriteo eest kustunud alles kolme aasta möödumisel peale viimase väärteo kohta tehtud otsuse jõustumist ehk 07.01.2009.a. Kuna KarRS § 26 lg 5 sätestab, et karistusandmete kustutamise tähtaega arvestatakse kõigi väärtegude või kuritegude eest, tähendab see seda, et karistusandmete kustutamise tähtaega arvestatakse kogumis kõigi süütegude eest ning kõik karistusandmed kustutatakse siis, kui vastavalt KaRS § 25 lõikele 1 kõige pikema kustutamise tähtajaga karistus on registrist kustutatud. Seega ka KarS § 424 mõttes korduvuse andev 28.02.2005.a otsusega mõistetud väärteokaristus kustutatakse karistusregistrist kolme aasta möödumisel viimasest väärteokaristusest, s.o 07.01.2009.a, mil oleksid aegunud karistused kõigi väärtegude ja kuritegude eest.

Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et käesolevas kriminaalasjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas Tiit Sadulsepp juhtides mootorsõidukit joobeseisundis 09. juulil 2007.a. pani toime KaS § 424 järgi

5 kvalifitseeritava kuriteo või tuleb tema poolt toime pandud joobes juhtimine kvalifitseerida Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 nõuete rikkumisena. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist Liiklusseaduse nõuete rikkumisega. Vaidlust ei ole selles, et joobes juhtimine on toime pandud. Tl. 29-30 on teatis Tiit Sadulsepa karistusandmete kohta. Sellelt nähtub, et T. Sadulseppa on karistatud Lääne Maakohtu poolt 19. 12. 2002.a. KrK § 139 lg. 1 alusel vangistusega 3 kuud, mida ei kohaldatud tingimuslikult katseajaga 1 aasta. Katseaja lõppemise kuupäev on 19. 12. 2003.a. vastavalt KarRS § 25 lg. 1 p. 5 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega Lääne Maakohtu kohtuotsusega kantud karistus pidi kustuma 19. 12. 2006.aastal. 05. 02. 2005.a. pani T. Sadulsepp toime väärteo LS § 74’19 lg. 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 9000 krooni, mille ta tasus lõplikult 13. 12. 2006.a. KarRS § 26 lg. 5 kohaselt kui isik paneb toime enne karistusandmete tähtaja möödumist uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seega väärteo toimepanek 05. 02. 2005.a. katkestas kolmeaastase karistusandmete kustumise tähtaja KrK § 139 lg. 1 järgi toimepandud kuriteo eest. Järgmise väärteo pani T. Sadulsepp toime 22.12. 2005.a., mille eest talle mõisteti rahatrahv 300 krooni ja mille ta tasus 07. 01. 2006.a. Kaitsja oli seisukohal, et 09. 07. 2007..a , kui T. Sadulsepp pani toime joobes juhtimise, siis olid tal kustunud mõlemad väärtegude eest mõistetud karistused, sest KarRS § 26 lg. 5 kohaselt arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Viimase väärteo eest mõistetud rahatrahv on tasutud 07. 01. 2006.a. Vastavalt KarsRS § 25 lg. 1 p. 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud 1 aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 ja 26 lg. 5 koostoimest ilmneb, et mõlema väärteo eest mõistetud karistused kustusid 07. 01. 2007.a., hoolimata sellest, et 05. 02. 2005.a. toimepandud väärteo eest mõistetud rahatrahv tasuti lõplikult 13. 12. 2006.a. Asjaolu, et Lääne Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg. 1 järgi mõistetud 3 kuuline tingimisi vangistuse karistusandmed ei olnud 09. 07. 2007.a. kustunud ei tähenda, et kustunud ei olnud väärtegude eest mõistetud karistusandmete tähtajad. Kui isikul on väärtegude järgi karistusandmed kustunud, siis ei saa tema olukord raskendada selles, et teiseliigilise kuriteo eest ei ole tal karistusandmed kustunud ja arhiivi kantud. KarS § 424 eeldab erisubjekti. KarS § 424 järgi saab kuriteo toime panna isik, kellel on kehtiv karistus joobes juhtimise eest. Kehtiv karistus võib olla varasemalt kas väärteo eest mõistetud karistus, mis ei ole kustunud või kurteo eest mõistetud karistus, mis ei ole kustunud. KarRS § 26 lg. 5 mõttega ei ole kooskõlas prokuröri seisukoht, selles, et väärteo eest mõistetud ja kantud karistuse puhul tuleb katkemise puhul arvestada kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustumise tähtaega. Sellisel juhul kaotaks igasuguse mõtte KarRS § 25 lg. 1 sätestatud tähtajad erinevate karistuste eest, juhul kui isik paneb toime karistusandmete kustumise tähtaja jooksul uue väärteo või kuriteo. Asjaolu, et karistusandmete kustumise tähtaeg katkeb, kui pannakse toime uus väärtegu või kuritegu on õige, kuid KarRS § 26 lg. 5 teise lause tõlgendus ei saa kaasa tuua endaga olukorda kus väärtegude eest mõistetud ja kantud karistused ja nende kustumise tähtajad on möödunud, kuid varasemalt toime pandud kuritegu ei lase karistusandmete tähtaega kustuda, sest nagu käesoleval juhul väidab prokurör, et kolme aastane karistusandmete kustumise tähtaeg varguse eest ei lase kustuda ka liiklusalaste väärtegude karistusandmete kustumise tähtaegu. Oluline on ka KarRS § 26 lg. 5 grammatiline tõlgendus. Tähelepanu tuleb pöörata sõnale „või”. Seaduse tekst sätestab, et tähtaega arvutatakse kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kui seaduses oleks „või” asemel „ja”, siis sellisel juhul võiks nõustuda prokuröri seisukohaga, aga kuna on „või”, siis tuleb seadust tõlgendada nii, et uue väärteo või kuriteo toimepanek katkestab küll karistusandmete

6 kustumise tähtaja, kuid väärtegude eest mõistetud karistuste kustumise tähtajad käivad ikka KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi, arvestades viimase väärteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest ja kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustumise tähtaeg jookseb vastavalt KarRS § 25 lg. 1 sätetele.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega – Tiit Sadulsepp enda ütlustega ja kirjaliku tõendiga - protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on tõendamist leidnud, et Tiit Sadulsepp 09.07.2007 süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli isikuks, kes juhtis süüdistuses märgitud mootorsõidukit joobeseisundis. Küsimus on selles, kas T.Sadulsepp on KarS § 424 sätestatud erisubjekt – s.o. isik, kes on eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vastavalt karistusregistri õiendile on Lääne PP 28.02.2005 karistanud T.Sadulsepp`a (otsus jõustus 16.03.2005) Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 9000 krooni. Liiklusseaduse § 74-19 nägi 28.02.2005 väärteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistusregistri seaduse § 3-1 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduses §- des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82. Karistusseadustiku § 82. „Otsuse täitmise aegumine“ lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (jõustus 21.07.2005). Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsust ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisel pööramist ei ole edasi lükatud. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid selle kohta, et T.Sadulsepp suhtes oleks Lääne PP poolt 28.02.2005 tehtud väärteootsuse täitmine edasi lükatud. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku § 80-4) sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 leidnud, et „ Tulenevalt TMS §-st 80-4 tuli VTMS § 203 lg 5 ja KarS § 82 lg 1 p 3 jõustumisel lõpetada täitemenetlus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei olnud Karistusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul sisse nõutud.“ Seega oleks tulnud karistusandmed T.Sadulsepp osas väärteoasjas nr 257005000200008 karistusregistrist kustutada Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 alusel KarS § 82 lg 1 p 3,

7 Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 ja Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 koostoimest lähtuvalt 18 kuu möödumisel otsuse jõustumisest s.o. 15.09.2006, sest selleks ajaks ei olnud väärteoasjas määratud rahatrahvi sisse nõutud, s.t otsus ei olnud täidetud. Asjaolu, et isik on 13.12.2006 rahatrahvi tasunud, ei saa raskendada tema olukorda, s.t kustutada karistusandmed karistusregistrist Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 alusel alles 12.12.2007, sest T.Sadulsepp poolt trahvi tasumise ajaks oleks pidanud olema karistusandmed nimetatud väärteoasjas juba karistusregistrist kustutatud Ka ristusregistri seaduse § 26 lg 1 p 8-1 alusel. Vastavalt karistusregistrile on aga T.Sadulsepp 22.12.2005 (s.t. enne eelnimetatud väärteo karistusandmete kustutamise tähtaja saabumist Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 8-1 alusel) toime pannud uue väärteo mille kohta Lääne PP on otsuse teinud 22.12.2005. Seetõttu kuulub kohaldamisele Karistusregistri seaduse § 26 lg 5, mis sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. 22.12.2005 väärteo toimepanemise ajal oli T.Sadulsepp`al veel kustumata kahe süüteo eest mõistetud karistus. Lääne Maakohtu 19.12.2002 kohtuotsusega mõistetud karistuse kustumise tähtaeg tuli arvutada vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5, mis sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. T.Sadulsepp´ale kohtuotsusega mõistetud katseaeg lõppes 18.12.2003 (mitte 19.12.2003 nagu karistusregistris kirjas, sest muidu oleks katseaeg kestnud 1 aasta ja 1 päev). Karistusandmed oleks tulnud karistusregistrist kustutada 18.12.2006. Samuti oli kustumata Lääne PP 28.02.2005 väärteootsusega T.Sadulsepp`ale Liiklusseaduse § 74-19 alusel mõistetud karistus. Seega tuleb alates 22.12.2005 kõikide eelkirjeldatud karistusandmete kustutamisele registrist rakendada KarS § 26 lg 5. Nii kaitsja kui prokurör leidsid ja kohus on nõus selle seisukohaga, et T.Sadulsepp poolt 22.12.2005 uue väärteo toimepanemisel hakkas nii Lääne Maakohtu 19.12.2002 kohtuotsusega mõistetud karistusandmete ja Lääne PP 28.02.2005 väärteoasjaga mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaeg uuesti kulgema. 22.12.2005 otsusega mõistetud karistuse täitis T.Sadulsepp 07.01.2006 ja sellest kuupäevast tuleb hakata arvestama karistusandmete kustutamise tähtaega kõigi selle väärteo toimepanemisel kehtinud karistuste kohta ja ka selle viimase väärteo enda kohta. Kohus aga leiab, et ka olukorras, kus karistusandmete kustutamise tähtaegadele kohaldatakse KarS § 26 lg 5, karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtajad tulenevad ikkagi karistusregistri seaduse § 25 lg 1, kus on sätestatud karistusandmete kustutamise tähtajad nii väärtegude kui kuritegude puhul. Kohus leiab, et asjaolu, et uue väärteo toimepanemine tingis ka kuriteo eest mõistetud karistusandmete aegumistähtaja katkemise, ei tingi seda, et ka samal ajal katkenud väärteo karistusandmete kustutamise tähtaeg saaks pikeneda üle Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestatud tähtaja. Kohus leiab, et mingit alust ei ole prokuröri seisukohal, et käeoleval juhul tuleb ka väärtegude karistusandmete kustutamise tähtaeg lugeda võrdseks kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustutamise tähtajaga – et ka väärtegude karistusandmete kustutamise tähtaeg on 3 aastat arvates viimase väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasumisest. Kohus leiab, et Karistusregistri seaduse § 26 lg 5, § 25 lg 1 p 1 koostoimest lähtuvalt tuli T.Sadulsepp karistusregistris olevad väärtegude karistusandmed kustutada 06.01.2007. Lääne Maakohtu 19.12.2002 kohtuotsusega mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaeg aga tuleb arvutada lähtuvalt karistusregistri seaduse § 26 lg 5 ja § 25 lg 1 p 5 koostoimest ja need karistusandmed ei ole veel käesolevaks ajaks kustunud.

8 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.Sadulsepp ei olnud 09.07.2007, kui ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, KarS § 424 ette nähtud erisubjekt – ta ei olnud isikuks, kes oli eelnevalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuna T.Sadulsepp ei olnud KarS § 424 sätestatud erisubjekt, ei vasta tema tegu KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisule ja ta tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista. TÕKEND Tl 24 on elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus, mille kohaselt 24.09.2007 on T.Sadulsepp suhtes kohaldatud tõkendit elukohast aadressil Lääne maakond Ridala vald Üsse küla lahkumise keeld. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb T.Sadulsepp suhtes kohaldatud tõkend tühistada.

KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub.

MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 aluselmääratud kaitsjale /tl 48 kohaselt on Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse kohaselt määratud T.Sadulsepp`ale riigi õigusabi ja riigi õigusabi osutajaks on määratud vandeadvokaat R.Sild/ makstud tasud – kaitsjale R.Sild makstud tasu 3026 krooni 70 senti /KT tl 26/. 2. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 55 krooni 40 senti /tl 49/.

Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud jätta riigi kanda.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige