1-08-2817\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-2817

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-2817

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kristi Rande

Kaitsja Owe Ladva

Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Alar Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Alar Kaljurand (isikukood: 37111104219; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Alar Kaljurand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Alar Kaljuranna vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 26.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Alar Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2

Alar Kaljurand on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001.a otsusega KrK § 101 p 1, 3 ja 7; KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel karistused liideti osaliselt ning lõplikuks karistuseks loeti 12 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel loeti Valga Maakohtu 29.03.2000.a otsusega mõistetud karistus kaetuks käesoleva karistusega ja lõplikuks karistuseks loeti 12 aastat vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti karistuse hulka eelvangistuse viibitud aeg, s.o 1 aasta 9 kuud ja 5 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 11.05.2001.a ja lõpp on 05.08.2011.a.

A. Kaljuranna kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas kinnipeetav ei ole töötanud. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist seoses tema kõrge riskiga uute kuritegude toimepanemiseks. Kinnipeetav õigustab oma tegusid ega tunnista oma süüd. Kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele, kuna suhtub negatiivselt, tõrjuvalt, agressiivselt ning ähvardavalt ametnikesse, kes temaga teevad tööd. Karistuse kandmise ajal on pidevalt distsipliini rikkunud. Vabanemisel asub elama ema ja õdede perekondade . Töökoht logistikuna on garanteeritud OÜ H poolt

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Kaljuranna vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav ei ole oma käitumisega näidanud, et ta sooviks muutusi ning, et ta oleks muutusteks valmis. Vabanemisel puudub tal töökoht ning ka elukoht, kuhu ta plaanib elama asuda, on ülerahvastatud.

Alar Kaljurand taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist, kuna isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest. Vanglas viibimise ajal on ta regulaarselt rikkunud korda ning saanud distsiplinaarkaristusi kümneid kordi. Vanglas ei ole asunud tööle ega õppima, kuigi viibib seal juba alates 1999. aastast. Seega ei nähtu, et isik oleks endale temale määratud karistustest vajalikke järeldusi teinud või asunud paranemise teele. Puuduvad temapoolsed reaalsed pingutused, mis viitaksid ettevalmistusele asuda vabaduses elama seaduskuulekalt.

Kaitsja ei toeta prokuröri arvamust ja leiab, et vabastamine on mõistlik. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks. Isik kannab küll karistust raske isikuvastase kuriteo eest, kuid enam ta ei ole kuritegusid sooritanud. Palub arvestada, et kuigi vangla iseloomustus on lõpus negatiivne, on seal palju positiivset. Ta sattus vanglasse, kui oli 27 aastat vana. Varem ei ole tal olnud võimalust katseajal olla, leiab, et see oleks kinnipeetavale tarvilik.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A. Kaljurand tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kaljuranna isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab karistust raske isikuvastase kuriteo – tapmise – eest. Vanglas viibimise ajal on ta regulaarselt rikkunud korda ning saanud distsiplinaarkaristusi kümneid kordi. Vanglas ei ole asunud tööle ega õppima, kuigi viibib seal juba alates 1999.aastast. Seega ei nähtu, et isik oleks endale temale määratud

3 karistustest vajalikke järeldusi teinud või asunud paranemise teel. Puuduvad temapoolsed reaalsed pingutused, mis viitaksid ettevalmistusele asuda vabaduses elama seaduskuulekalt.

Arvestades A. Kaljuranna poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades A. Kaljuranna poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Kaljuranna vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik