1-08-3640\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-3640

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-3640 (08230100686)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Anna Ivanova

Tõlk Nadežda Paukson

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 121, § 120 järgi L.B kokkuleppemenetluses

Prokurör

Marika Kreutzberg

Süüdistatav L.B

– isikukood XXX,

kodakondsuseta, haridus 11 klassi; kindla elukohata;

töötas hooajatöödel laevade remontimisel; varem

kriminaalkorras karistatud, kuid karistatus kustunud; tõkend vahi all pidamine alates 18.01.2008.a. –

Kaitsja advokaat Toomas Pilt

Menetlustoiming kriminaaltoimiku tagastamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile

RESOLUTSIOON

Tagastada kriminaaltoimik L.B süüdistuses KarS § 121, § 120 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Tõkend – vahi all pidamine - jätta muutmata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 alusel ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

1. süüdistatakse oma ema korduvas peksmises rusikatega, jalgadega, kannatanu L.B kägistamises ja tapmisega ähvardamises (11.06.2007, 26.06.2007.a, 17.01.2008.a.) kannatanu elukohas XXX korteris.

Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotletakse L.B liitkaristusena karistamist KarS § 121 ja § 120 järgi vangistusega 8 kuud,

millest reaalselt kandmisele kuulub 2 kuud ning KarS § 74 alusel 6 kuud vangistust jääb kanda tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

2. Kohus ei nõustu taotletud karistusega ja keeldub kokkuleppemenetlusest, mistõttu

KrMS § 248 p 2 alusel tuleb prokuratuurile kriminaaltoimik tagastada menetluse jätkamiseks.

Toimiku materjalide kohaselt on L.B kindla elukohata isik alates 1996.aastast (tl. 45 – 46). Samuti puudub tal kindel töökoht. Ta on regulaarselt tülitanud oma pensioniealist ema M G’t (sünd.XXX.a.) viimase elukohas XXX, mis ema sõnade kohaselt on pensionäride majas talle antud korter ning kuhu poeg ei ole sisse kirjutatud ning tal puudub õigus seal elada.

Korduvad vägivallateod oma kõrges eas ema vastu, mis on L.B poolt toime pandud alkoholijoobes, on olnud äärmiselt jõhkrad. Vanainimest on valimatult pekstud nii rusikate kui jalgadega, kägistatud, ähvardatud ära tappa.

Kohtu arvates ei ole võimalik selle isiku karistamine vangistusega tingimisi, määrates ta elama oma ema korterisse, sest muud võimalikku L.B elukohta pole uurimise ajal kindlaks tehtud. (KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistetu peab elama kohtu määratud alalises elukohas).

Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et pärast antud kriminaalasja esmakordset kohtusse saatmist, s.o. pärast esmase kokkuleppe sõlmimist, jätkas L.B oma kuritegelikku käitumist ning näitas, et teda ähvardav tingimuslik vangistus ei pane teda mõtlema oma käitumise tagajärgede üle ega ole piisav, et mõjutada teda ära hoidma analoogilisi uusi süütegusid. Alkoholijoobes on ta uuesti kallale tunginud oma emale, põhjustanud talle vigastusi, füüsilist valu ja kannatusi.

Ka juhul, kui L.B oleks muu elukoht olemas, on kohtu arvates 2-kuuline reaalne vangistus liialt leebe karistus ega vastaks süüdlase süü suurusele.

3. Üheski episoodis ei ole L.B oma süüd tunnistanud, kannatanult vabandust palunud või kahetsenud oma käitumist. Kokkuleppemenetluses ei ole võimalik apellatsioonikorras vaidlustada oma teo toimepanemist ning üksnes süüdlase nõusolek kokkuleppes toodud kvalifikatsioonidega . Kohtuistungil G. ei ole kohtu arvates tema tõelise tahte avaldus L.B väitis, et oma süüd tunnistab ta vaid osaliselt, ta ei ole oma ema kägistanud, teda jalgadega või rusikatega peksnud, vaid ainult voodi peale lükanud.

Asjas üle kuulatud tunnistaja L. M (kannatanu naaber) ütlustest nähtub, et L.B on harva kaine, purjus peaga küsib ta emalt joomiseks raha; tema nähes on L.B oma ema kõrist haaranud ja teda kägistanud vähemalt kolmel korral. Tunnistaja on sageli näinud verevalumeid kannatanu rinnal, näol, lõikehaavu sõrmedel jmt. Seetõttu ei saa kohus pidada kannatanu ütlusi paljasõnaliseks, sest need on kinnitust leidnud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

L.B karistust kergendavaid asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole.

Eeltoodust lähtudes ei pea kohus võimalikuks nõustuda kokkuleppes taotletud karistusega ega pea võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust isikule, kes ei tunnista oma tegude toimepanemist ning tagastab toimiku L.B süüdistuses KarS § 121 ja § 120 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile asja edasiseks menetlemiseks.

Kohtunik