4-08-1563\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-1563

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1563 Kohtunik Igor Pütsep Väärteoasi Margus Lind` (ik 35111270293) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 04.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,000549 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1; Karistusseadustiku §§ 56 lg 1; 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Margus Lind` kaebus.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 04.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,000549 Margus Lind` määratud karistuse osas muutmata.

3) Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Margus Lind` tasuma rahatrahv summas 16 440 (kuusteist tuhat nelisada nelikümmend) krooni osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 1370 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220085758985). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 11.01.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Edi Tähtse` poolt väärteoprotokoll nr AB958882 selle kohta, et 11.01.2008.a kella

18.26 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Xxxx tn juhtis M. Lind mootorsõidukit (Citroen Berlingo, r/n XXXXXX) alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi. 04.02.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,000549 on määratud M. Lind` kohtuvälise

4-08-1563

2 (3) menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv

274 trahviühikut, so 16 440 krooni.

Kaebuse sisu 22.02.2008.a esitas M. Lind Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi tasumiseks osade kaupa ühe aasta jooksul majanduslikel kaalutlustel, so põhjendusel, et kaebuse esitaja on oma perekonna ainuke ülalpidaja, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt kaebajale karistuseks määratud trahvisumma kohene maksmine M. Lind` ülejõukäiv. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment oma 04.03.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et nõustub kaebuses esitatud taotlusega, so rahatrahvi ajatamisega ühele aastale ning asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Lind` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

M. Lind` on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga

274 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel isiku poolt väljendatud kahetsust.

Kohtu hinnangul on, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude

4-08-1563

3 (3) toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve ning võimalust süüdlast karistusega suunata õiguskuulekale käitumise, M. Lind` kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ning asjaolu, et kohtuväline menetleja nõustub esitatud kaebusega täies mahus, so rahatrahvi ajatamisega ühele kalendriaastale, siis asus kohus seisukohale, et

M. Lind` tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku tähtaja, so 12 kalendrikuu, jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Igor Pütsep Kohtunik