1-07-15053\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-15053

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 märts 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15053 (07231401848) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi D.A süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav D.A

ik: xxx, Vene FV kodanik, keskharidus, töökoht: BGI C C , elukoht: xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kohtulikult karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. D.A süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus

2 kuud D.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata

tingimusel, et D.A temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada D.A-le määratud 3 aastase katseaja algust alates

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.03.2008.

5. Kohaldada D.A suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes D.A-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud viiekuulise tähtaja möödumisel.

6. D.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxx, märkides selgitusena „D.A, 1-07-15053, sundraha“.

7. D.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr xxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxx, märkides selgitusena „D.A, 1-07-15053, kaitsjatasu“.

8. D.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 3 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

ekspertiisiasutusel joobe tuvastamisel tekkinud kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr xxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „D.A, 1-07-15053, joobe tuvastamine“.

9. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. D.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 25.03.2008. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.03.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

D.A süüdistatakse selles, et tema 07.11.2007.a., kella 09.15 ajal Tallinnas, Kopli

tn 35 maja juures, liikudes Balti Jaama suunas, juhtis mootorsõidukit xxx,

registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes ning olles isikuks, keda 08.05.2007.a.

karistati Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 10500 krooni mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja karistus ei ole kustunud.

Seega pani D.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtuistungil süüdistatav D.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 07.11.2007 kell 10.42 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt

alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtuvalt tuvastati D.A keskmine

alkoholijoove 2,28 ‰ väljahingatavas õhus. D.A keeldus joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile alla kirjutamisest. (t/l 2)

• 07.11.2007 koostatud Põhja politseiosakonna otsus D.A sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise kohta, mille kohaselt D.A juhtis 07.11.2007 sõidukit xxx

registreerimismärgiga xxx ning D.A kontrollimisel liiklusjärelvalve käigus selgus, et juhil tuleb alkoholi lõhna suust ja kõnnak on ebakindel ning joobe tuvastamisel selgus, et tal on keskmine alkoholijoove. Põhja politseiosakond otsustas kõrvaldada D.A sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 20¹ lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. (t/l 4)

• 07.11.2007 koostatud tunnistaja VV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja

koos oma mehega mööda Kopli tänavat jaama suunas. Sitsi tänava ristmiku ületamisel Sõle tänava poolt tuli neile risti vastu musta värvi XXX, takistades edasiliikumist. Andes

signaali, sõitis tunnistaja koos mehega XXX mööda. Kui nad jõudsid Kopli 35 maja juurde jõudis must XXX neile järele ja lõikas tee ära, sundides peatuma. Tunnistaja väitel

väljus autost juht ja hakkas tunnistaja meest pesapallikurikaga ähvardama. Tunnistaja arvab, et juht oli joobeseisundis.(t/l 7-8)

• 07.11.2007 koostatud tunnistaja SV ülekuulamise protokollist nähtuvalt sõitis tunnistaja

07.11.07.a kell 9.15 ajal mööda Kopli tänavat jaama suunas. Sitsi tänava ristmiku

ületamisel Sõle tänava poolt tuli musta värvi XXX, takistades edasiliikumist, kuna

tunnistaja liikus mööda peateed. Tunnistaja pidurdas, andis signaali ja seejärel sõitis temast mööda, liikudes edasi mööda Kopli tänavat. Tunnistaja nägi tahavaatepeeglist, et XXX libisemisega keeras tema auto taga ja hakkas järele jõudma. Tunnistaja keeras Kopli

35 maja juures asuvasse parklasse, kus XXX jõudis järele ja lõikas tal tee ära ning jäi seisma. Tuunistaja väitel väljus autost noormees ilmselt ebakaines olekus ja hakkas teda ähvardama pesapallikurikaga. (t/l 9-10)

• Koopia Põhja Politseiprefektuuri 08.05.2007.a otsusest D.A karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 500 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. (t/l 11)

• Koopia 15.04.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 905063, millest nähtuvalt

15.04.2007 kella 01.22 ajal peatati Harjumaal Jõelähtme vallas Peterburi mnt 15ndal

kilomeetril suunaga Maardu poole sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis D.A, kes oli alkoholijoobes. (t/l 12)

• Koopia 15.04.2007 kell 01.35 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, millest nähtuvalt tuvastati indikaatorvahendiga Lion SD-4

016188 D.A alkoholijoove 1,32 mg/l väljahingatavas õhus. D.A

nõustus joobe tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 13)

• 07.11.2007 koostatud kahtlustatava D.A ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas D.A, et 07.11.2007 peale südaööd oli ta oma elukaaslasega, tema nime nimetada ei soovi, külas tema tuttavatel, keda nägi esimest korda. Elasid nad Kopli ja Sitsi tänava ristmiku lähedal, täpset aadressi ta öelda ei oska. D.A jõi 3 purki Long Drinki 5 mahuprotsendilist ja magas umbes kaks tundi. Hommikul soovis D.A elukaaslane, et D.A viiks ta Kopli tänaval asuvasse Kopli peatusesse, mis asub

endise tehase Standard juures. Teel sinna tegi D.A oma ütluste kohaselt

manöövri möödasõiduks ja auto, millest ta möödus, sõitis temast omakorda mööda ja hakkas pidurdades hoogu maha võtma. D.A sai aru, et ta soovib tema seisma

jäämist. D.A jäi seisma ja seletas koos teise auto juhiga kuni politseipatrulli saabumiseni ja D.A toimetati kainenema. Enne seda kontrolliti tema joovet ka

Wismari Haiglas. 08.05.2007.a määratud trahv on tasutud. Kahetseb väga juhtunut. (t/l 15-16).

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud D.A süüd tunnistavaid ütlusi, koopiat Põhja

Politseiprefektuuri otsusest, alkoholijoobe meditsiinilise tuvastamise akti ja süüdistatava

sissetulekuid puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava D.A süü

temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.A varem karistatud Põhja

Politseiprefektuuri 08.05.2007 otsusega LS § 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 10500 krooni ja

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D.A uue teo

toimepanemise ajaks määratud rahatrahvi tasunud, kuid karistatus ei ole kustunud. D.A

oli 07.11.2007 mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem

karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema

käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Määratud rahatrahvid on tasutud. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal alaline sissetulek, kuid kuivõrd ta peab majanduslikult toetama oma ema, siis seaks alternatiivse, so rahalise karistuse

kohaldamine süüdistatava raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatava käitumises esineb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra ja alammäära lähedasena.

Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, siis leiab kohus, et mõistetava

karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata. Süüdistatava sõnade kohaselt on süüdistatava töö iseloom seotud elukohast eemalviibimisega,

mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada

kriminaalhooldaja järelevalvet. Samas süüdistatava isikuandmeid arvestades puudub selleks

ka ilmselgelt vajadus ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates minimaalse pikkusega katseaja.

Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohus leiab, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei

saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu

peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse

analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seejuures peab kohus võimalikuks määrata

lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid ei pea menetlusalusel isikul tuvastatud joobe suurust arvestades võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras. Seda eriti olukorras, kus süüdistatava suhtes oli samalaadset lisakaristust juba kohaldatud ja sellele

vaatamata pani süüdistatav toime uue süüteo. Seetõttu ei saa määratav lisakaristus olla lühemaajalisem kui seda oli eelmine ning uus lisakaristus peab olema pikemaajalisem.

Märt Toming kohtunik