1-08-2597\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-2597

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-2597

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Mihhail Štšiptsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Mihhail Štšiptsov (isikukood: 38511264248, viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Mihhail Štšiptsov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Mihhail Štšiptsovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 20.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Štšiptsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Mihhail Štšiptsov mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 30.12.2004.a otsusega KarS § 202 lg 1; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 10 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati karistust

2 mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 03.10.2001.a mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud 12 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud ja 2 päeva karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 30.12.2004.a ja lõpp on 09.01.2010.a.

M. Štšiptsovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama xxx, töökoha loodab saada kasuisa abil.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Štšiptsovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on olemas elamispind ja toetav perekond. Väidetavalt on ta oma kuritegelikult eluviisist aru saanud ja soovib alustada seaduskuulekat elu.

Mihhail Štšiptsov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta vabastamist. M. Štšiptsovi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on Mihhail Štšiptsovi 5-korral kriminaalkorras karistatud, nii reaalse kui ka tingimusliku karistusega, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Omab 13 distsiplinaarkaristust, viimane neist on määratud 09.01.2008.a – 25 päeva kartserit, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Štšiptsov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Štšiptsovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Mihhail Štšiptsov on 5-korral kriminaalkorras karistatud, nii reaalse kui ka tingimusliku karistusega, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. Omab 13 distsiplinaarkaristust, viimane neist on määratud 09.01.2008.a – 25 päeva kartserit, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Arvestades M. Štšiptsovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades Mihhail Štšiptsovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Štšiptsovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik