1-07-15146\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-15146 (kohtueelses menetluses nr 07260103558) riik U.S ja I.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Merli Loorberg Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav U.S

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxx xxx-x xxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann Süüdistatav

I.S

(isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxxxxx ) Süüdistus KarS § 121 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada U.S süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata U.S-ile mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus; tühistada U.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada I.S süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle rahaline

karistusseadustiku

karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata U.S-ile mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Arved Kesa tsiviilhagi ning välja mõista I.S-ilt 3000 krooni

Arved Kesa kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 U.S-ilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 877

krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 55 senti, postikulu 21 krooni;

2

2.2.2 I.S-ilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 877 krooni

50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 55 senti, postikulu 21 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Margo Normannile 1755 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud

rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena

mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100064861);

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) U.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 60 päevamäära, s. o 3000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata U.S-ile mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus.

2) I.S-ile mõistetavaks karistuseks § 121 järgi rahaline karistus 60 päevamäära, s. o

3000 krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata I.S-ile mõistetud rahaline karistus 60 päevamäära tasumisele ositi mitte vähem kui 500 krooni kuus.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. esitatud süüdistused. U.S-ile ja I.S-ile

U.S on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos I.S-iga,

03.10.2007.a. kella 21.00 paiku viibides Viljandi linnas Posti tn 5 juures, peksid käte ja jalgadega Elmo Leviti. Näkku saadud löökide tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Mõne aja pärast tulid U.S ja I.S tagasi ja I.S lõi puruks Posti tn 5 Arved Kesale kuuluva maja aknad. Akna lõhkumisega tekitati varalist kahju 3000 krooni.

U.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise

inimese löömisega.

I.S-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, grupis koos U.S-iga , 03.10.2007.a. kella 21.00 paiku viibides Viljandi linnas Posti tn 5 juures, peksid käte

ja jalgadega Elmo Leviti. Näkku saadud löökide tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd

3

jooksma. Mõne aja pärast tulid U.S ja I.S tagasi ja I.S lõi puruks Posti tn 5 Arved Kesale kuuluva maja aknad. Akna lõhkumisega tekitati varalist kahju 3000 krooni.

I.S-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisena.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille

eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning U.S ja I.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi. 2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine Arved Kesa on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3000 krooni (tl 4-6). Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid U.S-i ja I.S-i karistamise

kokkuleppemenetluses. U.S-i ja I.S-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud U.S-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288,55 krooni.

4

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 877 krooni 50 senti.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud I.S-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288,55 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 877 krooni 50 senti. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) U.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 877 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 senti 56 senti, postikulud 21 krooni; 2) I.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 877 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti, postikulud 21 krooni; Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Kalev Kuningas

Kohtunik