4-07-7343\5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-07-7343

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-7343 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Taavi Marus`e kaebus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 20.11.2007.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,015643 Liiklusseaduse § 741 lg 1; § 747; Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Taavi Marus (ik 39108194233); vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik;

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen ja konstaabel Ago Kärtmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 741 lg 1; § 747; Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas

Jätta Taavi Marus`e kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 20.11.2007.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,015643 muutmata.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 10220075560578. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 27.02.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 28.02.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 12.03.2008.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 31.10.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel A. Kärtmann`i

4-07-7343

2 (4) poolt väärteoprotokoll nr AB945101 selle kohta, et 21.06.2007.a kella 22.35 ajal Pärnumaal Tõstamaa alevikus Tõstamaa vallas Nurmiste tee 8 suunaga Nurmiste 11 poole juhtis T. Marus tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit (Ford Fiesta, r/n xxxxxx) kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil; omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust; sõiduk kehtestatud korras registreerimata – millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1,2; § 219; § 220 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad vastavalt Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 1; § 743; § 747 ning Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 661 lg 2 järgi.

20.11.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,015643 on määratud kohtuvälise menetleja poolt T. Marus`ele eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest: - LS § 741 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, so 4800 krooni; - LKindlS § 661 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni ning - LS § 747 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni.

Kaebuse sisu 07.12.2007.a esitas T. Marus Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks järgmistel asjaoludel. Käesoleval juhul leiab kaebaja, et ei ole temale süüks arvatavat rikkumist toime pannud, kuivõrd ei ole juhtinud mootorsõidukit teel Liikluseeskirja, Liiklusseaduse ja Teeseaduse mõttes. Samuti jääb kaebajale selgusetuks, millistel väidetavalt seaduslikel motiividel on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et T. Marus`e poolt on väärteo toimepanemine tõendamist leidnud väärteoprotokollis esitatud tõenditega, so menetleja ei ole nimetanud konkreetseid tõendeid. Lisaks leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja on asja menetlemisel rikkunud väärteomenetlusõigust, koostades kõnealuse väärteoprotokolli 31.10.2007.a, mis on märkimisväärselt hiljem, kui leidis aset väidetav rikkumine, kuna rikkumise toimepanemise ajaks on märgitud 21.06.2007.a. Eelnevat arvestades ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 133 p 6 taotleb T. Marus tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen oma 20.12.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja T. Marus`e kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteoasja menetlemisel ei ole menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust. T. Marus`ele otsuse tegemisel lähtuti väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest, so vanemkonstaabel A. Kärtmann`i ja konstaabel Triinu Laos`e vastavasisulistest ettekannetest. Menetleja leiab, et kaebuse esitaja ei ole aru saanud asjaolust, et väärteoprotokoll koostati temale Nurmiste teel sõitmise eest, mitte aga põllul sõitmise eest. Seisukoht, et väärteoprotokoll koostati liiga hilja, s.o. 31.10.2007.a, kuna aga rikkumine ise leidis aset 21.06.2007.a on igasuguse seadusliku aluseta, ei ole põhjendatud, kuna väärteoprotokolli koostamiseks peab olemas olema ka isik, kellele väärteoprotokoll koostada. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta T. Marus`e kaebus rahuldamata ja kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid T. Marus`e suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole tõendamist leidnud tema poolt antud väärteo toimepanemine ning kohtuvälise menetleja poolt on asja menetlemisel oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et väärteomenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

4-07-7343

3 (4) kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus tegi kindlaks, et kaebuse esitaja väited on paljasõnalised. Tunnistaja Triinu Laose ütlustega on kindlaks tehtud, et tema koos Ago Kärtmanniga 21.06.2007 kell 22.35 olles teenistusülesannete täitmisel, märkas Tõstamaal Nurmiste teel maja 8 juures liikuvat sõidukit Ford Fiesta, kelle juhina tundis ära kohaliku noormehe T.M. Viimane, nähes politseiautot, keeras Nurmiste tee maja nr 11 juures karjamaa peale. Sinna nad politseiautoga järele sõitma ei hakanud, kuid sõitsid karjamaaga paralleelselt kulgeval teel ja jälgisid menetlusaluse isiku liikumist, kuni viimane põgenes metsateele. Kohtuväline menetleja politseiametnik Ago Kärtmann kinnitas tunnistaja sõnu, kinnitades, et isik juhtis mootorsõidukit 21.06.2007 kell 22.35 Nurmiste teel, lisades, et sõidukijuhil puudus juhiluba, sõidukil oli läbimata tehniline ülevaatus, samuti puudus tal kohustusliku liikluskindlustuse leping. Need nõuded peavad olema täidetud liikumisel avalikel teedel. Menetleja selgitas, et suuline kutse Taavi Maruse ilmumiseks menetleja juurde sai jäetud samal õhtul Toivo Marusele, kuid menetlusalune isik ei ilmunud. Tunnistajate Ragnar Teearu ja Toivo Maruse ütlustele tuginedes tegi kohus kindlaks, et nimetatud kuupäeval ja kellaajal kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit. Tunnistajad kinnitasid, et nad viibisid Toivo ja Taavi Maruse elukohas ning nägid otseselt ainult seda, kuidas Taavi Marus sõitis karjamaal. Samas möönsid tunnistajad, et nad viibisid osa ajast elamus ning selle tõttu ei näinud kogu Taavi Maruse marsruuti. Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et Taavi Maruse ütlused on ümber lükatud tunnistajate Laose ja Kärtmanni ütlustega ning selle tõttu kohus loeb tuvastatuks, et isik juhtis mootorsõidukit 21.06.2007 kell 22.35 Pärnu maakonnas Tõstamaal Nurmiste teel 8 maja juures suunaga maja 11 poole, milline tee vastab LS § 4 lg 3 märgitud tunnustele. LE § 1 kohaselt kehtestatakse Liikluseeskirjaga liikluskord Eesti teedel, mille täitmine on kohustuslik kõigile liiklejatele. Nimetatud politseiametnikud ei tundnud süüdistatavat isiklikult. Seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist politseiametnike poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametnike ütlused põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametnike, kui avalikku korda kaitsma volitatud isikute, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks.

Asja kohtulikul uurimisel selgus, et kohtuväline menetleja on õigesti väärteootsuses määratlenud, et isik on rikkunud LE § 70 p 1, 2, mis kohustavad juhti omama juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja kohustusliku liikluskindlustuse poliisi. Samuti on õigesti määratletud tema rikkumine LE § 219 järgi selles, et sõiduki tehnoseisund peab vastama seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele, samuti rikkumine § 220 järgi, mille kohaselt peab mootorsõiduk olema registreeritud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Taavi Maruse koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Taavi Marus oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et Taavi Marus on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod, mida kvalifitseeritakse LS § 741 lg 1, § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 alusel väärtegudena. Kohtuväline menetleja on teod õigesti kvalifitseerinud. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 741 lg 1, § 747 ja LKindlS § 661 lg 2 sätestatud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Kohus on samuti seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

4-07-7343

4 (4)

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja.

Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Menetlusalune isik pani teo toime 21.06.2007. a., väärteoprotokoll koostati 31.10.2007. a., seega on tema väide menetlejapoolse hea halduse tava rikkumise kohta alusetu. Siinkohal on oluline märkida, et kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt isik teadis kutsest ilmuda menetleja juurde, kuid ignoreeris seda kutset. Kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule rahatrahvi kogusummas 6000 krooni. Seega on kohtuväline menetleja määranud sanktsiooni keskmise karistuse. Hinnates Taavi Maruse poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karsitust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks Taavi Marust hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja 20.11.2007. a otsus väärteoasjas nr 2670,07,015643 tuleb jätta muutmata.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Muude menetluskulude kohta kohtule andmeid ei ole esitatud. VTMS § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Rubo Kikerpill kohtunik