1-07-16157\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-16157

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 märts 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-16157 (07231400716) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.G süüdistus KarS § 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav R.G

ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ E , registreeritud elukoht: xxx, faktiline elukoht xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub,

väärteokorras karistatud: Põhja Politseiprefektuuri

27.04.2005 otsusega LS § 7419

järgi rahatrahviga 7200 krooni. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. R.G süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta R.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud R.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.G temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus)

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.G järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas xxx,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.G-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.03.2008.

6. R.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada R.G suhtes lisakaristust, võttes R.G-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks.

8. KarS § 55 lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja

lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu määratud tähtaja möödumisel.

9. R.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1947 (üks tuhat üheksasada nelikümmend seitse) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

xxxxxxxxxxxx Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „R.G, 1-07-16157, kaitsjatasu“. 10. R.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „R.G, 1-07-16157, sundraha“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.03.2008. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.03.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.G süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri

27.04.2005 otsusega LS § 7419

alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, uuesti kehtiva karistuse ajal:

07.10.2006 kella 01.15 ajal juhtis Harju maakonnas, Jõelähtme vallas Peterburi maanteel,

liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis;

01.05.2007 kella 01.30 ajal juhtis Tallinna linnas, Narva maantee ja Mere puiestee ristmiku

juures, liikudes Mere pst 8 suunas, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis.

3

Seega R.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia Põhja Politseiprefektuuri 27.04.2005 otsusest R.G karistamises LS § 74 19 järgi rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7 200 krooni. (t/l 3)

• 01.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 880728 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 01.05.2007 kell 01.30 peeti Narva mnt ja Mere pst ristmikul

suunaga Mere pst 8 maja poole Tallinnas kinni sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx,

mida juhtis R.G, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 7)

• 01.05.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtub, et 01.05.2007 kell 01.40 tuvastati R.G alkoholijoove 0,46 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 8)

• 01.05.2007 koostatud menetlusaluse isiku R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas R.G, et juhtis autot Mere pst-l. Jõi kaks tundi tagasi kaks-kolm õlut. Juhiluba ei ole, autokool on pooleli. Juhtis mootorsõidukit et jõuda koju kuna ei tahtnud, et sõbrad teda naerualuseks teeks kuna ei julge pärast kahte õlut rooli istuda ja siis istus kuna ei mõelnud tagajärgedele. (t/l 9)

• 01.05.2007 koostatud tunnistaja Mati Sepp ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli

tunnistaja 30.04.2007 kuni 01.05.2007 patrullteenistuses koos konstaabel Taivo Veersaluga ning teostas järelevalvet Narva mnt-l. Kella 01.30 ajal märkasid kahtlase sõidumaneeriga sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx. Peatasid sõiduki ja tuvastasid, et sõidukit juhtis R.G, kellel puudus juhiluba ja juht oli joobes. (t/l 10)

• Kohtutäituri mati Roodese andmetel on R.G temale määratud rahatrahvist tasunud 200 krooni, tasumata on 7000 krooni. (t/l 16)

• Täitemenetlust andmebaasi andmetel on R.G suhtes alustatud 5 täitemenetlust kokku 17 400 krooni nõudes ja senini ei ole üheski menetlust lõpetatud. (t/l 17)

• 26.11.2007 koostatud kahtlustatava R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas

kahtlustatav, et 30.04.2007 pidas Valklas Kuusalu vallas Harjumaal volbriööd, tarvitas

viina ja õlut. Kella 23 ajal sõitis tuttav Tallinnasse, et edasi pidutseda ja sõideti xxx

registreerimismärgiga xxx. Vanalinna baaris tarvitas paar kokteili ja juht lahkus seltskonnast. Siis helistati talle ja kutsuti Koplisse. Kuna puudus kaine autojuht, otsustas

ise sõita. Narva mnt ja Mere pst ristmikul peeti kinni. Tuvastati joove ja oli joobe tuvastamise tulemusega nõus. (t/l 22-24)

• 07.10.2006 koostatud väärteoprotokollist nr AB 721693 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 07.10.2006 kell 01.15 peeti Peterburi teel Jõelähtme vallas

Harjumaal suunaga Tallinna poole kinni sõiduk Xxx registreerimismärgiga xxx , mida

juhtis R.G, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 32)

• 07.10.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et 07.10.2006 kell 01.25 tuvastati R.G alkoholijoove. (t/l 33)

• 07.10.2006 koostatud menetlusaluse isiku R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

seletas R.G, et juhtis joobe seisundis. Autosse istus seetõttu, et ei olnud teist autojuhti. Tahtsid auto ära pukseerida, sest kumm läks katki ja auto kaotas juhitavuse ja käisid üle katuse. (t/l 34)

• 09.01.2007 koostatud kahtlustatava R.G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas

R.G, et 06.10.2006 kella 21 ajal jõi Valkla 14 maja hoovis Kuusalu vallas

4 alkoholi. Kui autoga Xxx sõitma läks, oli enesetunne hea. Kella 23 ajal tekkis mõte sõita Maardusse hamburgeri kioskisse. Sõitis Maardu suunas ja mõne aja pärast läks rehv katki. Helistas JV, kes tuli appi. Kui politsei kinni pidas, siis oli J.V vedava auto roolis ja tema veetava auto roolis. Tuvastati joove ja oli joobe tuvastamisega nõus. (t/l 37-39)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.G

kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolle,

tunnistaja MS ütlusi, täitemenetluse andmebaasi andmeid varasemate karistuste tasumata jätmise kohta ja väärtoemenetluses tehtud otsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti

juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud

tasutud ega kustunud. Seega oli süüdistatav uute tegude toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest. Kohtu

poolt teda karistatud ei ole. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval rahalisi kohustusi tasumata trahvide näol. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline ja piisav sissetulek, mis annaks võimaluse mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust. Kuivõrd süüdistatav ei ole senini suutnud tasuda ka väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahve, mis näitab seda, et ka rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle

jõu, siis rahaline karistus ei tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid ega sunniks süüdistatavat

edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, mida süüdistatav on nüüdseks juba mitmel korral suutnud tõestada. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi

suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust.

Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatava puhul ei ole tegemist isikiga, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda, siis ei ole

süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava

karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava süü suurust

arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades

inkrimineeritud teo iseloomu ja korduvust ning süüdistatava karistusandmeid peab kohus

vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistataval õiguskuulekuse

soovi tekkimist pikemaajalise järelevalve tingimustes, sest käitumiskontrolli tingimustes on

tal võimalik selleks saada tuge kriminaalhooldajalt. Senini ei ole süüdistatav iseseisvalt õiguskuulekuse vajadusest aru saanud.

Kuivõrd süüdistatav on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on juba

korduvalt suutnud tõestada, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, kõrvaldamaks süüdistatava liiklusest

ning temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd lisakaristust peab

süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida

temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Taolise piirangu kehtestamine aitab süüdistatavat õiguskuulekusele, kuivõrd ta peab ise hoolitsema selle eest, et temale mõistetud

5

karistust täitmisele ei pöörataks. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav peeti kahel korral kinni mootorsõiduki juhtimiselt ajal, mil ta oli alkoholijoobes ja

tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega võib teha järelduse, et

süüdistataval võib olla säilinud soov jätkuvalt liikluses osaleda isikuna, kellel puudub

mootorsõiduki juhtimise õigus. Selle vältimiseks tuleb lisakaristust kohaldada pikemas

määras kui seda oleks lisakaristuse alammäär. Samas on viimase süüteo toimepanemisest

möödunud 10 kuud ning puuduvad andmed, et süüdistatavat oleks sarnase teo toimepanemiselt tabatud. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et lisakaristuse määr võib olla alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming kohtunik