Legislator Case Law & Legislation
1-05-1904\5 AI generated

1-05-1904\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-05-1904\5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-05-2888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokuröri abi Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja 27. veebruaril 2008.a., Tallinn 1-05-2888(05231602857) Kohtunik Helve Särgava Ülle Kärna F.H süüdistuses KarS § 121 järgi.

Legislator headnote

AI generated

1-05-1904\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: veebruaril 2008.a., Tallinn 1-05-2888(05231602857) Kohtunik Helve Särgava Ülle Kärna F.H süüdistuses KarS § 121 järgi.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-05-2888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokuröri abi Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja 27. veebruaril 2008.a., Tallinn 1-05-2888(05231602857) Kohtunik Helve Särgava Ülle Kärna F.H süüdistuses KarS § 121 järgi.

Rita Siniväli

Süüdistatav Tõkend Kaitsja

F.H, viimane teadaolev elukoht: xxx; isikukood:

XXX; kodakondsus- EV; haridus: kesk; emakeel: eesti keel; viimane töökoht: SL OÜ ; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) 22.01.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 1 ja § 113

järgi rahalise karistusega 7500 krooni; 2) 26.01.2005.a.Tallinna

Linnakohtu poolt KarS § 209 lg 1 järgi tingimisi 2-kuulise vangistusega 1 aasta 6-kuulise katseajaga Kuulutatud tagaotsitavaks Harju Maakohtu 06.02.2006.a. kohtumäärusega, kohaldatud tõkendit - vahistamine - tema tabamisest. Eva Rivis RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.H KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus 30 päevamäära ulatuses (aluseks võttes miinimumpäevamäära 50 krooni), s.o. summas 1500 krooni. Välja mõista F.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 6525 krooni riigituludesse ja kaitsjatasu 1209.50 krooni riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „F.H, 1-05-2888, sundraha ja

kaitsjatasu". Sundraha ja menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15

päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.H 17.05.2005.a. kella 18.40 paiku peksis käte, jalgade ja taburetiga Tallinnas XXX korteris viibivaid AA ja JS, tekitades mõlemale mitteeluohtlikke tervisekahjustusi. Seega pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo -teiste F.H KarS § 121 inimeste tervise kahjustamise peksmise teel.

Süüdistatav F.H suhtes oli kohtueelsel uurimisel kohaldatud tõkendiks

elukohast lahkumise keeld, kuid kohtusse kriminaalasja arutamisele F.H ei

ilmunud ning Oö.veebruari 2006.a. kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus F.H

tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. Põhja

Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonnas on F.H kohta alustatud

jälitustoimik nr 0523001084 21.11.2005.a. ning politseiosakonnast saadud informatsiooni kohaselt ei ole F.H asukohta suudetud kindlaks teha ja teadaolevatel andmetel on lahkunud Eestist välismaale. Kohus arutab kriminaalasja süüdistatava F.H osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2

alusel, kuna F.H hoidub kohtust kõrvale, ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ning temata on kriminaalasja arutamine võimalik. KrMS § 294 p 2 kohaselt avaldab kohus süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel 18.märtsil 2005.a. /tl. 14-16/ on F.H ennast kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud ja seletanud, et 17.05.2005.a. kella 18.30 paiku läks koju aadressil XXX , hoovis oli prügi laiali 2

loobitud, alkoholijoobes vene keelt rääkivad mehed tegid õues suitsuja tema käskis neil õuest

prahi ära koristada. Mehed vastasid talle ebatsensuurselt ja kuna ta teadis, et need mehed elavad ebaseaduslikult ühes nende maja korteris, olid varasemalt juba põhjustanud tulekahju majas ja kuuris, läks ta nende juurde korterisse nr 10, lõi ühte neist rusikaga näkku ja käskis

sellest korterist ära minna. Mõne aja pärast uuesti sellesse korterisse minnes jõid mehed endiselt odekolonni ja kui ta ühte neist õlast kinni võttes tahtis korterist välja toimetada tulid

teised vahele ja läks kakluseks. Kohe tuli politsei ja teda viidi politseisse, kuna teistel olid

ninad verised ja pead katki. Kinnitas, et tema tahtis ainult, et nende majas saaks jälle normaalselt elada. Kannatanud AA ja JS ei ole kohtusse ilmunud , tegemist on alkoholi liig tarvitajatega, kellel

ei ole kindlat elukohta, kuriteo toimepanemise ajal oli nende juhuslik elukoht XXX ning kohtueelsel uurimisel on nad loobunud oma nõudmistest F.H vastu. Kannatanute

asukohta ei ole kohtul õnnestunud kindlaks teha, mistõttu tulenevalt KrMS § 291 p 4 kuuluvad nende kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldamisele. Kannatanu AA ülekuulamise protokollis /tl.3-7, 31-32/ seletas, et 17.05.2005.a. kella 12 paiku oli oma ajutises elukohas XXXtarbis koos JS ja korteri perenaise J Bj odekolonni. Peale 10- 12 pudeli odekolonni ära joomist läksid nad magama, kella 15.30 paiku ärkas eestoast kostva müra peale ning nägi, et umbes 26-aastane mees peksis taburetiga diivanil maganud Jevgeni S . S oli üleni verine, tema üritas appi minna, kuid sai ka ise taburetiga ja kukkus põrandale. See kestis umbes pool tundi, peale mida noormees lahkus ja tema kutsus politsei. Kohe tuli

korterisse jälle see noormees koos ühe ligi 60-aastase mehega ning ähvardas, et see mees laseb meid maha. Kohe saabus politsei. B ütles, et see noormees elas samas majas, nimi oli

Ramses. Kiirabi toimetas teda Ravi 1.18, temale tekitati füüsilist valu. Süüdistatava suhtes mingeid pretensioone ei ole. Kannatanu JS ülekuulamise protokollis /tl. 10-12, 33-34/ seletas, et 17.05.2005.a. viibis koos

A XXX JB korteris, kus jõid odekolonni. Peale 10 pudeli odekolonni ärajoomist läksid

magama, tema ärkas kella 15.30 paiku löögist näkku. Voodi ees seisis umbes 26-aastane noormees, algul lõi rusikaga näkku, siis seisis voodile ja lõi tugevasti jalaga näkku ja käskis sellest korterist minema minna. Sel ajal tuli teisest toast A ja see noormees lõi A taburetiga

vastu pead ning pärast pudeliga. Peksmine kestis umbes pool tundi, siis lahkus noormees korterist ja A helistas politseisse. Peale seda tuli noormees korterisse tagasi koos umbes 60- aastase ülikonnas mehega ning ütles, et see mees laseb meid maha. Siis tuli politsei ja pidas noormehe kinni. Neile kutsuti kiirabi, kes viis Ravi 18 traumapunkti. Temale tekitati füüsilist valu. Süüdistatava suhtes mingeid pretensioone ei ole, kuna on hüvitatud moraalne kahju.

F.H süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kannatanute

kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja süüdistatava poolt süü täieliku tunnistamisega kohtueelsel uurimisel.

F.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige isiku süüd - pani toime isikuvastaste süütegude liiki kuuluva tervisevastase II astme süüteo - vägivallateo. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus ning kannatanutele tekitatud moraalse

kahju hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.H on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, uue kuriteo

pani toime talle varasemalt mõistetud karistuse katseajal . F.H-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, samuti seda, et kannatanutel ei ole tema suhtes pretensioone ning nad ei soovi tema karistamist ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest arvestades võimalust mõjutada F.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et F.H on võimalik karistada rahalise karistusega .

4

Kohtunik