1-07-14185\5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05. märtsil 2008. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-14185 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Tõlk Maila Sarap Alla Korkin Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Tartu Vangla esindaja Eve Sepp Kriminaalasi Süüdimõistetu Valeri TŠITŠILENKO´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Valeri TŠITŠILENKO elukoht (vabanemisel): x; isikukood: 37905180239

RESOLUTSIOON Vabastada Valeri TŠITŠILENKO ( isikukood 37905180239 ) talle Harju Maakohtu 15. aprilli 2002. a otsusega 1-286 2001.a. karistuseks mõistetud 8 ( kaheksa ) aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega Määrata Valeri TŠITŠILENKO katseaja pikkuseks üks ( 1 ) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Valeri TŠITŠILENKO’t täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel X - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata Valeri TŠITŠILENKO’le katseajaks järgmised kohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - esitada ühe (1) kuu jooksul peale vabanemist taotluse KMA-le kehtiva elamisja tööloa saamiseks; - asuda tööle mitte hiljem kui ühe (1) nädala jooksul peale elamisja tööloa saamist; - mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata

Määrus Valeri TŠITŠILENKO suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu Valeri TŠITŠILENKO karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 15.04.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-286 2001.a. tunnistati Valeri TŠITŠILENKO süüdi KrK § 141 lg. 2 p. 1,2,3,4,41 järgi ning karistati vangistusega 7 aastat; KrK § 139 lg. 2 p. 1,2,3 järgi mõisteti 2 aastat vangistust. Kuritegude kogumi eest mõisteti 7 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust ja KrK § 41 lõplikuks liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 13.08.2000.a. ja lõppeb 13.08.2008.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära kandnud 09.02.2007.a.

16.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Karistust on isikul kanda jäänud 05. märtsi 2008.a. seisuga alla aasta.

Tartu Vangla toetab V.Tšitšilenko tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti toetab seda kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus.

Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas, isikule tuleb anda võimalus näidata oma suhtumist allutatuna kriminaalhooldaja kontrollile ja järelevalvele. Positiivsena iseloomustab teda psühholoogi vastuvõtule pöördumine, vanglas keskkooli lõpetamine, tisleri eriala omandamine, eesti keele õppimine. Isikul on olemas tahe muutusteks.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Valeri TŠITŠILENKO on temale mõistetud karistusajast ära kandnud enam kui 2/3, kandmata osa on pisut alla aasta. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Valeri TŠITŠILENKO enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Kinnipeetav on motiveeritud vabanema ennetähtaegselt ning koostööks kriminaalhooldusega. Tunnistab oma vigu ja puudusi, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. On lõpetanud vanglas olles 2005.a. Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi, läbinud tisleri kursused, käinud psühholoogi vastuvõtul ning õppinud eesti keelt. Riskifaktoriks on kinnipeetava varasemad sõltuvusprobleemid alkoholiga. Samuti on kinnipeetaval olnud raskusi agressiivse käitumise kontrolli all hoidmisega.

Kohtunik leiab, et Valeri TŠITŠILENKO vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus õiguskuulekaks eluks vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Valeri TŠITŠILENKO on parandanud enda käitumist ja tahab jätkata seaduskuulekat elu. Valeri TŠITŠILENKO´i vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Samuti leiab kohus, et kriminaalhooldus ja selle võrgustik on kohustatud aitama eelkõige just sellistel isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus, kriminaalhooldusametnike juhatusel ja abil on isikul parem võimalus taotleda abi vastavatelt ametiasutustelt. Järelvalveta vabanemisel on kohtu hinnangul suurem oht uue kuriteo sooritamiseks just tingituna tema sotsiaalsest seisundist. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Valeri TŠITŠILENKO’le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Valeri TŠITŠILENKO’t KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada ühe kuu jooksul peale vabanemist esitama taotluse KMA-le kehtiva elamisja tööloa saamiseks, samuti tuleb teda kohustada asuma tööle peale elamisja tööloa saamist 1 nädala jooksul. Samuti ei tohi ta suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna Valeri TŠITŠILENKO kandmata karistust on alla aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks 1 aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Hele Ilisson Kohtunik 05.03.2008.a.