1-07-13529\5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. märtsil 2008. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-13529 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap Prokurör Taotluse esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo Tartu Vangla esindaja Avo Külm Kriminaalasi Süüdimõistetu Dadeg LAAS´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Dadeg Laas elukoht (vabanemisel): x; isikukood: 37806196513 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Dadeg LAAS tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 04.04.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-99/2002 tunnistati Dadeg Laas süüdi KrK § 15 lg.2 - §176 lg.1 järgi ja karistati teda 2 aasta vabadusekaotusega. KrK §41 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 12 aastat 11 kuud ja 29 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 14 aastat vabadusekaotust. Arvestada Dadeg Laas´ile Tartu Maakohtu 04.04.2002.a. otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluva liitkaristuse, s.o. 14 aasta vabadusekaotuse algust alates 04.04.2002.a. Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2002.a. otsusega jäeti Tartu Maakohtu 04.04.2002.a. otsus muutmata.

Tartu Maakohtu 23.08.2007.a. määrusega on täpsustatud, et KarS §76 kohaldamisel tuleb arvestada Võru Maakohtu 14.09.1998.a., Võru Maakohtu 18.01.1999.a., Võru Maakohtu 19.08.1999.a., Harju Maakohtu 05.05.2000.a., Tallinna Linnakohtu 04.10.2001.a. ja Tartu Maakohtu 04.04.2002.a. otsuste kogumis Dadeg Laasile mõistetud karistusaja, s.o. 18 aasta 5 kuu ja 4 päeva vabadusekaotuse algust alates 01.11.1997.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 01.11.1997.a. ja lõppeb 05.04.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel oli kinnipeetav vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ära kandnud 18.01.2007.a.

Tartu Vangla ei toeta D.Laas´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti ei toeta seda ka kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu D.Laas seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Tööd hakkab otsima vanglast vabanemise järel, kuna vanglast on tööotsinguid väga raske korraldada. Vanglas töötab toidujagajana alates 27.01.2006.a. Varasemaid vanglas toime pandud distsipliinirikkumisi ei õigusta ega eita, kuid avaldab, et viimasel ajal ei ole enam ühtegi distsipliinirikkumist toime pannud. Ta seletab, et vabanedes asub ta elama oma ema juurde. Ta avaldab, et praegu on tal koht, kuhu pärast vanglast vabanemist minna, kuid varsti enam pole.

Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik pole teinud järeldusi mõistetud karistusest ja selle eesmärgist. Käitumine vanglas näitab üheselt, et isik ei suuda vabaduses täita nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid, käitumine on impulsiivne. Selleks, et isik vabaneks, tuleks tal muuta oma ellusuhtumist. Samuti viitab prokurör, et D.Laas on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Prokurör leiab, et D.Laas´il peaks käima kursustel, mis aitaks tal resotsialiseeruda ühiskonda.

Kohtuniku seisukoht Dadeg LAAS mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Dadeg Laasi on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral:

1. 07.09.1994.a. Võru MK poolt KrK §139 lg 2 p.1,3 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga,

2. 07.02.1995.a. Võru MK poolt KrK §139 lg 2 p.1,2,3 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega,

3. 23.02.1995.a. Võru MK poolt KrK §139 lg 2 p.1,2,3 järgi 4-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti kandmata karistus 4 kuud vabadusekaotust eelmise kohtuotsuse järgi, kokku kandmiseks 10 kuud vabadusekaotust,

4. 04.11.1996.a. Võru MK poolt KrK §139 lg 2 p.1,2; §195 lg 2 ning §203 lg 1 järgi 1 aasta ja 10-kuulise vabadusekaotusega,

5. 14.09.1998.a. Võru MK poolt KrK §100, 108 lg 2 p.4, 139 lg 2 p.2,3 järgi 12-aastase vabadusekaotusega,

6. 18.01.1999.a. Võru MK poolt KrK §107 lg 2 p.6 järgi 7-aastase vabadusekaotusega, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, kokku kandmiseks 15 aastat vabadusekaotust,

7. 19.08.1999.a. Võru MK poolt KrK §139 lg.2 p.1,2,3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, kokku kandmiseks 15 aastat vabadusekaotusega,

8. 05.05.2000.a. Harju MK poolt KrK 15 lg.2-176 lg.1 järgi 1-aastase ja 3-kuulise vabadusekaotusega, liites osaliselt eelmise kohtuotsusega karistuse ärakandmata osa, kokku kandmiseks 16 aastat vabadusekaotust,

9. Tallina LK otsusega 04.10.2001.a. KrK §195 lg 2 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt Harju MK 05.05.2000.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, kokku 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS §75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on D.Laas´il temale mõistetud karistusajast vähemalt pool ära kandnud. Samuti on D.Laas andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et isik on süstemaatiliselt rikkunud vangla eeskirju ja teda on korduvalt selle eest karistatud. Viimasel kahel aastal D.Laas´il küll kehtivad karistusi ei ole. Positiivsena märgitakse, et D.Laas´il on vangistuse ajal tekkinud tööharjumus. Samas vabanedes tal töökoht puudub. Vangistuse ajal ta ühtegi koolitust ega programmi läbinud ei ole.

Kohtunik leiab, et Dadeg LAAS´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest rohkem kui pool ära kandnud, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raskete isikuvastaste tegudega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et esimest korda karistati teda vangistusega 1995.a. 18.07.1997.a. vabanes ta karistuse tähtaja lõppemisel. Veidi aega pärast vabanemist pani ta toime uued kuriteod, sealhulgas tahtliku tapmise ning teda karistati KrK §40 lg.1 alusel kuritegude kogumi eest 12 aastase vabadusekaotusega. Vangistuse ajal aga tekitas ta arestimajas kaaskinnipeetavale üliraske kehavigastuse ning 18.01.1999.a. mõisteti tema lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust. Lisaks on teda kahel korral karistatud vanglast põgenemise katse eest.

Asjas esitatud materjalidest ei nähtu, et isik oleks tegelenud oma tunnete ja emotsioonidega ja oskusega juhtida neid, eelkõige viha, ärrituvust. Kuriteod, mida isik on sooritanud, on olnud seotud vägivallaga, mis omakorda näitab, et isikul on probleeme oma tunnete ja emotsioonide talitsemisega. Kohus leiab, et D.Laas´il tuleks vangistuse jätkudes tegeleda tõsiselt oma emotsioonide, tunnete ja eluviisi muutmisega, osaledes vangla poolt pakutavates viha juhtimise programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Ühiskond on alates 1997.a. totaalselt muutunud: kiiremaks, aga isegi ka vaenulikumaks, inimeste vahelised suhted on pingelisemad, ühiskonnas on tohutult ahvatlusi. Vangla seisukohast ilmneb, et kinnipeetav on rikkumisi toime pannud kohanemisraskuste tõttu, olmeliste ja rahaliste probleemide esilekerkimine võib viia uute kuritegudeni. Vabaduses ei saa aga tingimisi vabastatu rikkumisi põhjendada kohanemisraskustega ega nentida, et jah, kuigi oli keelatud, ikkagi juhtus. Kriminaalhoolduse tingimustega tuleb nõustuda ning neile alluda tingimusteta, täita täpselt ja õigeaegselt. Ka hooldajad võivad pika katseaja kestel vahetuda ning suhtlemisprobleemid uue ametnikuga ei ole võimalikud. Seega kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et antud ajahetkel, kui vangistuse lõpuni kandmiseni jääb veidi rohkem kui kaheksa aastat, oleks isiku vabastamine tingimisi liialt ennatlik.

Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Dadeg Laas´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik.

Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda.

Hele Ilisson Kohtunik 03.03.2008.a.