1-07-6045\16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-07-6045

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2008 Tartu

Kriminaalasja number

1-07-6045 (06940000054)

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kohtuistungisekretär

Liina Parv

Kriminaalasi

Kalju Mängli süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 26. novembri 2007 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Kalju Mängli ja tema kaitsja vandeadvokaat Mall

Saar

Prokurör

Terje Aleksašin

Süüdistatav

Kalju Mängli

isikukood: 35012036517

elukoht: XXX XX-XX

töökoht: XXX

varem kriminaalkorras karistatud ühel korral

Kaitsja

vandeadvokaat Mall Saar.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

26. novembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-6045

muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Välja mõista Kalju Mänglilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu

vandeadvokaat Mall Saare poolt osutatud õigusabi eest

1681 krooni 50 senti riigituludesse. Kalju Mänglil tasuda

väljamõistetud

summa

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas

nr

221023778606.

Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kalju

Mängli 1-07-6045, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30

päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse

nõuded

täitemenetluse

läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

12. veebruarist 2008.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 04. märtsist 2008.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates 05. märtsist 2008.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 26. novembri 2007 otsusega tunnistati Kalju Mängli süüdi KarS § 356 lg 1

järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 73 alusel vangistust täielikult täitmisele ei pöörata, kui K. Mängli ei pane 3 aastase

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu

Maakohus arutas K. Mängli süüdistust KarS § 356 lg 1 järgi selles, et tema 2005 lõpus – 2006

alguses Võru maakonnas X vallas S. külas X Looduspargi piiranguvööndis asuval L.

kinnistul pani toime ebaseadusliku raie, kus eraldisel 2 ja 15 viis harvendusraiega metsa

rinnaspindala raie ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 17 lg 3 alusel välja antud

keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa

rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest madalamale (01.01.2007 jõustunud MS § 31 lg

4 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja lisas 1). Eraldisel 2, kus kasvas 45-aastane

kaasik, vähendas ta ebaseaduslikult rinnaspindala 2 m2/ha võrra, tekitades keskkonnale kahju

27 600 krooni ja eraldisel 15, kus kasvas 65-aastane kuusik, 6,2 m2/ha võrra, tekitades

keskkonnale kahju 40 455 krooni.

Eraldisel 10 raius ebaseaduslikult 10,4 tm metsamaterjali, eirates raie ajal kehtinud MS § 22

lg 1 alusel välja antud Metsakaitse eeskirja p 3.1 (kehtiva MS § 30 lg 5 alusel välja antud

Metsa majandamise eeskirja § 3 lg-d 1, 4, 5), mille kohaselt võis turberaie korral raiuda ühe

raievõttega kuni 30% puistu tagavarast, tekitades keskkonnale kahju 16 365.30 krooni. Kokku

tekitas K. Mängli tulenevalt raie ajal kehtinud MS §-s 56 lg 3 p 1 (kehtiva MS § 67 lg 2 p 1)

nimetatud ebaseadusliku raiega kaitsemetsas keskkonnale olulise kahju 84 420.30 krooni,

kuna metsaraiel ei peetud kinni puistu rinnaspindala lubatud määradest (eraldis 2 ja 15) ja

lubatud raieviisist (eraldis 10).

K. Mängli ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Ta võttis omaks, et on

teostanud süüdistuses toodud raied, kuid väitis, et raied ei olnud ebaseaduslikud ja nendega ei

põhjustatud keskkonnakahju.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt K. Mängli poolt süüdistuses toodud L. eraldisel 10

ebaseaduslikult 10,4 tm metsamaterjali raiumine ja kekkonnale 16 365.30 krooni kahju

tekitamine tõendamist ei leidnud.

K. Mängli süü L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 harvendusraiega metsa rinnaspindala lubatud

alammääradest madalamale viimises ja keskkonnale eraldisel 2 27 600 krooni ja eraldisel 15

40 455 kroonise kahju tekitamises on aga tõendatud:

- Tunnistaja, keskkonnainspektsiooni inspektori Meit Grosmanni ütlustega, et esimest korda

puutus ta raiega L. kinnistul kokku 17.10.2005 kui sattus sinna, märgates metsa viivaid

traktorijälgi ja otsustas kontrollida, kuna visuaalsel vaatlusel tekkis kahtlus raie õigsuses.

Arvestades puistu vanust ja koosseisu tundus, et mets oli raiutud liiga hõredaks. Ta teavitas

kinnistu omanikku, et visuaalse hindamise järgi ei ole raie korralik, lubas raiet täiendavalt

kontrollida. Järgmine kord läks kinnistule 24.05.2006 koos K. Mängliga, kes oli alati

toimingute juures. Eraldisel 15, kus K. Mängli juhtis tähelepanu sellele, et eraldise idaküljel

oli eraldise pind tegelikult väiksem ja osa takseerkirjelduses metsamaana kirjeldatud maad

ilma metsata, teostasid eralduse 15 määramise uuesti. Eralduse 15 uue pindala mõõtmisega

said 0,29 ha.

- X vallas X Looduspargi piiranguvööndisse jääva L. kinnistu metsamaa eraldise 2

takseerkirjeldusega on tõendatud, et 12.12.2000 teostatud takseerimise kohaselt kasvas

eraldisel 2 pindalaga 1,7 ha 40-aastane I boniteedi kaasik. Seega oli raie teostamise ajal

nimetatud eraldisel kasvav I boniteedi kaasik 45 aastane.

- K. Mängli poolt Võrumaa keskkonnateenistusele 08.11.2005 esitatud metsateatisega on

tõendatud, et eraldisel 2 võis teostada harvendusraiet eraldise 1,0 ha suurusel pinnal

kogumahus 50 tm. Raie ajal kehtinud MS § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri

01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse

lubatud alammäärade kohaselt pidi peale harvendusraie tegemist 45 aastase kase enamusega

puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 17,2 m2/ha ja täius vähemalt 0,65.

Raie ajal kehtinud MS § 29 lg l p 1 järgi kuulus kaitseala piiranguvööndis asuv mets

kaitsemetsa kategooriasse. Kaitsemetsa kategooriasse kuuluval metsamaal suurendati

harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid vastavalt

keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 p 2 alapunktile 1 5%. Seega pidi X

Looduspargi piiranguvööndisse jääval, s.o kaitsemetsa kategooriasse kuuluval metsamaal

asuva L. kinnistu eraldisel 2 puistu rinnaspindala raiejärgselt jääma kogu eraldise 2

harvendusraiealal vähemalt 18,1 m2/ha ja täius vähemalt 0,68.

- Raiekoha piiriprotokolli ja 21.06.2006 koostatud raiekoha ülevaatuse aktiga on tõendatud, et

eraldise 2 lääneküljel 0,46 ha suurusel alal on kasvava metsa raie teostamisel raiutud

peamiselt jämedaid kaski, mille tulemusena sellele alale olid tekkinud erinevas suuruses

häilud. Kännud olid pealt astmega. Raielangil olid jäätmed tükeldatud ja laotud üle pinna.

Raiejäätmetes olid kaselehed pruunid ja kuivanud, raiutud metsamaterjal oli metsast ära

viidud. Raiesmikult mõõdeti kalibreeritud metsaklupiga, mille id.nr on M-148, kõigi

kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrid ning saadud tulemused kanti metsalugemislehele.

Eraldise 2 raiealale oli kasvama jäetud I rinde puud (peamiselt kuused ja kased) ning II rinde

kuused ja hall-lepad. Keskkonnainspektsiooni poolt välja mõõdetud raielangi piir märgistati

puude ja nende okste külge seotud punaste lintidega. Kogu ülejäänud eraldise pinnal võis

märgata tunduvalt varem raiutud, pealt musti, samuti astmega ja hajali üle pinna paiknevaid

raiutud puude kändusid.

- Metsalugemislehega on tõendatud, et eraldise 2 raiealale oli kasvama jäetud 140 I rinde

puud, sh 52 kaske, 69 kuuske, 3 mändi.

Seega on M. Grosmanni ütluste ja õiendiga keskkonnakahju arvutamise kohta tõendatud, et

eraldise 2 0,46 ha suurusel raiealal saadi raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude

rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“

kasvava metsa keskmiseks rinnaspindalaks 9,8 m2/ha ja keskmiseks täiuseks 0,38.

K. Mängli oli eraldise 2 raie tegemisel 0,46 ha suurusel pinnal eiranud raie ajal kehtinud MS

§ 17 lg 3 alusel välja antud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud

harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid. Raie ajal

kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 järgi tekitati sellise käitumisega keskkonnale kahju, kuna metsa

raiuti hõredamaks, kui seda lubasid rinnaspindala ja täiuse alammäärad.

Vastavalt raie ajal kehtinud keskkonnaministri 01.04.1999 määruses nr 39 sätestatule oli

harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala lubatud alammääraks 65 aastases I

boniteediklassiga kuusikus ja peale nimetatud metsateatise järgi harvendusraie tegemist pidi

puistu rinnaspindala jääma vähemalt 22,3 m2/ha ja täius vähemalt 0,65.

Kuna eraldis 15 jääb X Looduspargi piiranguvööndisse, siis raie ajal kehtinud MS § 29 lg 1

p 1 järgi oli tegemist kaitsemetsa kategooriasse jääva metsaeraldisega, kus suurendati

harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid 5%. Seega pidi

puistu I rinde rinnaspindala eraldisel 15 raiejärgselt jääma vähemalt 23,4 m2/ha ja täius

vähemalt 0,68. Nähtuvalt raiekoha piiriprotokollist saadi eraldise 15, mille pindala

takseerkirjelduse järgi oli 0,3 ha, tegelikuks pindalaks looduses 0,29 ha.

Õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta nähtub, et eraldisel 15 mõõdetud raiejärgselt

kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise

järel programmis „Raiewin“ mõõdeti kasvava metsa keskmiseks rinnaspindalaks 16,0 m2/ha

ja keskmiseks täiuseks 0,47. Seega oli eraldisel 15 pärast raiet rinnaspindala lubatud

alammäärast väiksem. Nähtuvalt õiendist keskkonnakahju arvutamise kohta on raie ajal

kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määruse nr 186 p 2 p 9 sätteid arvestades eraldisel

15 teostatud ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju 48 383 krooni.

K. Mängli teostatud raie ajal kehtinud MS § 17 lg 3 alusel välja antud Keskkonnaministri

01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse

lubatud alammääradest nähtuvalt sõltusid harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja

täiuse lubatud alammäärad metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist ja boniteediklassist.

Vastavalt kehtiva MS § 31 lg 4 alusel välja antud Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega

nr 88 kehtestatud metsa majandamise eeskirja lisas 1 sätestatule pärast harvendusraie tegemist

20,4 m kõrguses kaasikus peab puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 14,8 m2/ha.

Nimetatud eeskirja § 6 lg 5 kohaselt mustika, jänesekapsa-mustika, sinilille, jänesekapsa ja

jänesekapsa-kõdusoo kaasikus, haavikus või sanglepikus võib harvendusraiejärgne puistu

esimese rinde rinnaspindala olla 3 m 2/ha võrra väiksem kui on märgitud eeskirja lisas 1, kui

selle puistu all kasvab kuuse elujõuline teine rinne täiusega vähemalt 40% või kuuse

elujõuline järelkasv taimede arvuga vähemalt 1500 hektari kohta. Nähtuvalt eelnimetatud

õiendist asub L. kinnistu eraldisel 2 jänesekapsa-mustika kasvukohatüübis ja raiejärgselt on

sinna kasvama jäänud elujõuline kuuse II rinne täiusega vähemalt 40%, mistõttu on puistu I

rinde alammäära veel 3 m2/ha võrra vähendatud. Seega pidi eraldisel 2 harvendusraie

teostamise järel puistu I rinde rinnaspindala jääma vähemalt 11,8 m2/ha. Eraldise 2 raiealal

suurusega 0,46 ha määrati raiejärgselt kõikide kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite

kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel programmis „Raiewin“ kasvava metsa

rinnaspindalade summaks 9,8 m2/ha. Seega on eraldisel 2 kõnesoleva raie teostamisega

eiratud ka käesoleval ajal kehtiva MS § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt ei tohi harvendusraie

tegemisel puistu rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lg 4 alusel kehtestatud

alammäärast (s.o. metsa majandamise eeskirja lisas 1 toodud alammäärast). Õiendist

keskkonnakahju arvutamise kohta nähtub, et kuna L. kinnistu metsamajandamiskava oli

koostatud 2000. aasta lõpus, siis kasutati raie-eelse puistu kõrguse määramiseks Kiviste

kasvukäigutabelit, mille järgi saadi puistu kõrguseks L. kinnistu eraldisel 15 22,0 m.

Vastavalt kehtiva MS § 31 lg 4 alusel välja antud Metsa majandamise eeskirja lisas 1

sätestatule pärast harvendusraie tegemist 22,0 m kõrguses kuusikus peab puistu I rinde

rinnaspindala jääma vähemalt 22,2 m2/ha.

Õienditest nähtuvalt eraldise 15 raiealal suurusega 0,29 ha määrati raiejärgselt kõikide

kasvavate I rinde puude rinnasdiameetrite kluppimise ja saadud andmete töötlemise järel

programmis „Raiewin“ kasvava metsa rinnaspindalade summaks 16,0 m2/ha.

Seega on eraldisel 15 raie teostamisega eiratud ka käesoleval ajal kehtiva MS § 31 lg 2

nõudeid, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala viia väiksemaks

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast (s.o. metsa majandamise eeskirja

lisas 1 toodud alammäärast).

Eeltooduga on tõendatud, et K. Mängli poolt L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 teostatud raie on

ebaseaduslik ka käesoleval ajal kehtiva metsaseaduse järgi, kuna MS § 67 lg 2 p 1 kohaselt

tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses keskkonnale kahju kui metsaraiel ei peeta kinni

puistu rinnaspindala lubatud määrast. MS § 67 lg 3 kohaselt arvestatakse lõike 2 punktis 1

nimetatud juhtudel kahju vastavalt käesoleva seaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määradele.

Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt kaitsemetsa kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju

arvutamisel korrutatakse kahju arvutamise määr koefitsiendiga 3,0. Arvestades eeltoodut on

nähtuvalt õiendist ja tabelist eraldisel 2 raiega tekitatud keskkonnakahju 27 600 krooni ja

keskkonnakahju eraldisel 15, 40 455 krooni.

Vastavalt raie ja teostatud mõõtmise ajal kehtinud Keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega

nr 39 kehtestatud rinnaspindala alammääradele pidi 40 aastases kaasikus rinnaspindala jääma

16,3 m2/ha, kuid tegelikult oli kaasik sel ajal juba 45 aastane ja rinnaspindala pidi jääma

vähemalt 17,2 m2/ha. Kuna tegemist oli X Looduspargi koosseisu kuuluva metsamaaga, pidi

rinnaspindala jääma vastavalt keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud

harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade p 2 alapunktile 1,

5% kõrgem, ehk 18,1 m2/ha. Seega kinnitavad ka 28.04.2006 mõõtmise tulemused, et

rinnaspindala oli raie tulemusel eraldisel 2 viidud lubatud alammäärast allapoole. Ka eraldise

15 puhul, kus 65 aastase I boniteedi kuusikus pidi rinnaspindala pärast harvendusraie tegemist

jääma, arvestades eraldise paiknemist X Looduspargivööndis, 23,4 m2 /ha, on mõõdetud

rinnaspindala 22,7 m2 /ha, s.o lubatud alammäärast madalam.

Kannatanu esindaja L. P. ütlustest nähtub, et pärast seda kui inspektorid käisid 28.04.2006 L.

kinnistul ja leidsid, et raiega kahju ei ole keskkonnale tekitatud, selgus kontoris objekti

kontrollimise protokolli registreerimisel, et selle kinnistuga on olnud probleeme juba 2005.

aastal. 28.04.2006 kontrolliti raieid 08.11.2005 esitatud metsateatise põhjal. Selgus ka, et

28.04.2006 ei olnud otsustamisel arvestatud, et metsamajanduskava oli viis aastat vana ja ei

olnud juurde liidetud puude vanust, samuti ei arvestatud sellega, et kinnistu asub X

looduspargis ning rinnaspindala alammäära tuli suurendada 5%. Mõõtmised tehti

lihtrelaskoobiga, mis väikeste pindade ja ebaühtlase laiekraadi puhul ei anna täpset tulemust.

Eeltoodut arvestades pidas keskkonnainspektsioon vajalikuks L. kinnistu raieid uuesti

kontrollida. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 seoses K. Mängli poolt teostatud raiega

keskkonnainspektsiooni töötajate poolt 29.05.2006, 21.06.2006 ja 14.09.2006 läbi viidud

põhjalike mõõtmiste õigsuses puudub alus kahelda. L. kinnistu eraldistel 2 ja 15

keskkonnainspektorite poolt alates 2006 maist teostatud mõõdistamised olid vastavuses

mõõtmise ajal kehtinud metsaõigusnormidega ega ole vastuolus käesoleval ajal kehtivatega.

Seega on K. Mängli poolt ebaseadusliku raie teostamine X Looduspargi piiranguvööndis

asuva L. kinnistu eraldistel 2 ja 15 tõendatud.

Antud asjas ei ole rikutud õiguskindluse põhimõtet ja K. Mängli õiguspärast ootust selles, et

keskkonnainspektsioon juhindus varasemast otsusest - 28.04.2006 koostatud objekti

kontrollimise protokollist. Koopiaga Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna vastusest

teabenõudele on tõendatud, et K. Mängli sai nimetatud objekti kontrollimise protokolli kätte

alles 2006 detsembri alguses, kusjuures kriminaalasjas on kohtueelse menetluse kokkuvõte

koostatud juba 30.11.2006.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

K. Mängli kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha

õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni kohaselt on keskkonnainspektsiooni töötajad L. Palmre ja M. Grosmann

keskmise rinnaspindala ja täiuse arvutamisel kasutanud ebaõiget meetodit. Metsa raiudes ei

teadnud K. Mängli, et harvendusraie järgselt võetakse rinnaspindala ja täiuse määramisel

arvesse ainult esimese rinde puud, teise rinde omi aga mitte, sest raie ajal kehtinud

metsaseadus rääkis ainult metsast ja puistust, mitte rinnetest. Ka keskkonnaministri

01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie rinnaspindala ja täiuse alammäärade

tabel on pealkirjastatud järgmiselt: harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse

lubatud alammäärad. Vaid tabeli lõpus toodud märkus 1 sätestab, et toodud määrad kehtivad

mitte kogu metsa, vaid metsa esimese rinde kohta.

MS § 17 lg-s 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes

metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist,

keskkonnaminister oma määrusega. Tsiteeritud seadusesättes pole sõnagi esimesest rindest,

mis määratakse metsa kõrgema osa järgi. Nende asjaolude loetelu, millest minister oleks

pidanud lähtuma, on ammendav. Pealegi on metsa jagamine harvendusraie seaduslikkuse

hindamisel esimeseks ja teiseks rindeks vastuolus MS § 17 lg-s 2 tooduga, mis lubab teha

harvendusraiet metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm. Nii väikese

rinnasdiameetriga puu ei saa kuidagi kuuluda esimesse rindesse. Rinnasdiameeter on

kasutatav kogu metsa kohta. Järelikult peaksid ka metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud

alammäärad olema kasutatavad kogu metsa kohta.

Seega ei saa K. Mänglile inkrimineerida ka kergemeelsust ja hooletust, kuna ta ei saanud ette

näha, et seadusest alamal seisev õigusakt võib muuta seadust, asendades üheselt mõistetava

sõna „mets“ puistu „esimese rindega“. Aluse veendumusele, et määrus ei või muuta seadust,

annab Põhiseaduse (PS) § 94, mille kohaselt minister annab seaduse alusel ja täitmiseks

määrusi ja käskkirju, mitte ei muuda ega täienda seadust.

Kui asuda seisukohale, et süüdistus on õige ja põhjendatud ning pärast K. Mängli teostatud

harvendusraiet eraldustel nr 2 ja 15 jäi rinnaspindala väiksemaks lubatud alammääradest,

oleks tulnud arvestada, et rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine oli väike. Kui oleks olnud

tegemist tavalise metsa ja mitte X looduspargiga, kus keskkonnakahju arvutamisel kasutati

koefitsienti 3, oleks keskkonnakahju suurus jäänud väiksemaks olulisest kahjust, olles 22 685

krooni. Ilma vastavate mõõtmisteta ei osanud ka vastava eriharidusega spetsialist raiekohal

otsustada, kas raie on teostatud õigesti või valesti.

Keskkonnakaitse vaneminspektor M. Grosmann vastas kohtu küsimusele L. kinnistul tehtud

raiete õigsuse kohta, et omamata täpseid arvutusi, ei ole kindel, et ta julges väita telefoni teel,

et raie on valesti, tal oli lihtsalt kahtlus. Vastates prokuröri küsimusele selle kohta, kas K.

Mängli kinnistul käis keegi Keskkonnainspektsioonist veel kontrolli teostamas, seletas M.

Grosmann, et käisid kolleegid Võru Keskkonnainspektsioonist ja nende tulemus oli tema

omast erinev, nemad ebaseaduslikkust ei leidnud, talle teadaolevalt kasutasid need inspektorid

teist mõõtmismetoodikat, mis ei anna täpset tulemust. Ka ei oldud arvestatud sellega, et

tegemist on X looduspargiga. Kuna looduspargis peab raiejärgne kasvav rinnaspindala 5 %

võrra suurem olema, siis tuli ka erinevus suurem.

Kohus leidis, et kuna eraldusel 2 kasvanud kaasik oli kontrollimisel ajal mitte 40 aastane nagu

oli märgitud protokollis, vaid 45 aastane, pidi rinnaspindala pärast raiet jääma vähemalt 17,2

m2/ha, mitte 16,3 m2/ ha nagu protokollis märgitud. Protokolli kohaselt aga oligi tegelik

rinnaspindala 17,2 m2/ha. 28.04.2006 teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal oli rinnaspindala

pärast raiet lubatud alammäärast väiksem. Samas on jäetud tähelepanuta, et erinevus on väike.

Eralduse 2 puhul 0,9 m2/ha ja eralduse 15 puhul 0,7 m2/ha. Keskkonnakahju oleks antud

juhul eraldusel 2 12 420 krooni (0,9 x 10 000 x 0,46 x 3 = 12 420) ja eraldusel 15 4567.50

krooni (0,7 x 7500 x 0,29 x 3 = 4567.50), kokku 16 987.50 krooni, s.o. tunduvalt alla olulise

kahju, mis 2006 aastal oli 30 000 krooni.

Lähtudes süütuse presumtsioonist oleks tulnud vastuoluliste tõendite puhul eelistada seda, mis

tuleb süüdistatavale kasuks, s.o 28.04.2006 protokolli, kuna see välistab K. Mängli süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises. K. Mängli teadis 28.04.2006 kontrollkäigust, et tema

suhtes mingeid sanktsioone ei järgne. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et keskkonna-

inspektsiooni töötajate hinnangule (pretensioone K. Mängile ei esitatud, järelikult oli kõik

korras) saaks ka edaspidi tugineda. Kontrollkäiguga tekitati K. Mänglis õiguspärane ootus, et

keskkonnainspektsioon jääb oma seisukoha juurde. 28.04.2006 koostatud objekti

kontrollimise protokolli pole kehtetuks tunnistatud, see on jõus koos M. Grosmanni ja

L. Palmre poolt 21.06.2006 eraldustel 2 ja 15 asuvate raiekohtade ülevaatuse aktidega.

Eeltoodu alusel on K. Mängli süüdi mõistetud alusetult. K. Mängli ei saanud ette näha, et raie

võib olla ebaseaduslik, kuna ta oli (ja on) veendunud, et metsa suvaline - subjektiivne

jagamine esimeseks ja teiseks rindeks ei olnud kooskõlas raie ajal kehtinud metsaseadusega.

Visuaalselt ei olnud võimalik määrata, kas rinnaspindala on pärast raiet normi piires või mitte,

seda ei olnud suuteline visuaalselt hindama ka keskkonnakaitse inspektor M. Grosmann.

K. Mängli esitas iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha

õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni kohaselt on maakohtu otsus ebaõige alljärgnevatel põhjustel:

1. Harvendusraied eraldustel 2 ja 15 on kooskõlas praeguste ja ka raie ajal kehtinud

normatiividega harvendusraiel.

2. Sigrid Kasuk inspektorite grupi ja apellandi eraldi mõõdistatud rinnaspindalad vastavad

keskkonnakahju puudumisele.

3. M. Grosmanni inspektorite grupp on mõõdistustel teinud mõõtmisvead, mis tunduvalt

ületavad lubatava piiri 10%.Vead tuginevad hooletule pindala mõõdistusele ja määruste

väärtõlgendustele rindelise ehituse osas.

4. Menetlusel rakendatud harvendusraie regulatsioonid (Metsa majandamise eeskiri) on

vastuolus metsaseadusega ning algatada tuleks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tuleks algatada ka turberaie regulatsioonide

vastuvõetavuses (piiravad ülemäära omandi kasutuse õigust) ja keskkonnakahjude

rakendamisele üldse omaniku metsades raiemahust lähtuvalt.

Nõustuda ei saa sellega, et apellant on teostanud L. kinnistu metsaeraldistel 2 ja 15

raienormatiive eirava harvendusraie, millega tekitas keskkonnakahju. Kohtuotsus rajaneb

metsa faktilise olukorra moonutatud esitusele Keskkonnainspektsiooni poolt. Kohtunik ei

suutnud inspektorite esitatud pooltõdede rägastikus eristada, kus on tõde ja kus vale, see

olnuks jõukohane vaid peale spetsialisti ekspertiisi. Lisaks faktimoonutustele ei suutnud

kohtunik läbi näha ka vastavate määruste väärtõlgendusi ja rakendamata jätmisi.

Eelkirjeldatud raskuste tõttu ei ole kohtul jätkunud kriitilisust M. Grosmanni teostatud

eraldiste 2 ja 15 metsahindamiste õigsuse kindlakstegemiseks. Küll on kohtu kriitilisus viinud

õiglase lahendini eraldise 10 turberaie kohtulikul menetlemisel, kuigi samas jätkab kohus ette

söödetud lühendi 2.jrk väärtõlgendust ja jääb sel alusel seisukohale, et menetletav raie oli

teine aegjärkne raie.

K. Mängli leiab, et ta pole kunagi väitnud, et inspektorite grupp 28.04.2006 (Sigrid Kasuk

grupp) on kirjeldanud esimest rinnet põlvkondade viisi. Selline väide tuleneb kohtu poolt

ekslikult ebaõigesti Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 tõlgendamisest. Metsa korraldamise

juhendi § 8 lg 2 rõhuasetus ei ole I rinde põlvkondade viisi kirjeldamisel, vaid II rinde

puudumine vertikaalselt liitunud puistus.

Kui puu oli 50-75%, siis läks see teise rindena kirja. Lõik kirjeldab raskesti mõistetavalt I ja II

rinde eristamist eraldise 15 pinnaosal 0,2 ha (noorem ja madalam, 41 aastat vana osa

puistust). Apellant ei nõustu sellega, et eraldise 15 vanema metsaosa (pind 0,1 ha ,vanus 70 a)

suurt kõrgust rakendati nooremas osas II rinde eristamiseks ja sellega, et teist rinnet eristati

puistus, kus teine rinne absoluutselt puudub, kuna tegemist on lihtpuistuga, on vaid üks

vertikaalselt liitunud võrastik.

Esimese rinde kõrgusest 50-75% esiletoomine L. Palmre poolt kinnitab M. Grosmanni ütlust,

et teine rinne eristati üksnes esimese rinde kõrgusest lähtudes. See tähendab Metsa

korraldamise juhendi § 8 lg 2 absoluutset rakendamata jätmist.

Kahetsusväärselt interpreteerib kohtunik süüaluse esitatud õigeid fakte ja nende seostamisi

määruste sätetega subjektiivse seisukohana, millist suhtumist oli võimatu ette näha ja seetõttu

ei kasutanud süüalune või kaitsja võimalust sõltumatu eksperdi kaasamiseks. Süüalune pidas

samas 28. aprilli raiete inspekteerimise protokolli ja enda esitatud analüüse kohtu avaldatud

tõendites suulisust kummutavate tõenditena piisavateks.

Apellandi metsanduslikus

kompetentsuses pole alust kahelda, kuna apellandil on 27 aasta vältel kogemused metsa

majandamisel, sealjuures 3 aastat Munamäe Sovhoosis metsaülemana. Teoreetiline

ettevalmistus metsanduslikuks analüüsiks ja praktiliseks tööks on omandatud TRÜ

bioloogiakursuse koosseisus ja Luual metsatehnikute kursusel.

Eraldustel 2 ja 15 on hektari rinnaspindala mõõdetud kolmel korral: 1) tuvastasid inspektorid

28.04.2006 esimese rinde rinnaspindalad, mis vastavad keskkonnakahju puudumisele (eraldis

15 hektari rinnaspindala: mõõdetud - 22,7 normatiiv- 18,9; eraldis 2, mõõdetud - 17,2,

normatiiv - 14,8 ruutmeetrit /hektarile); 2) teostas mõõdistused suurte vigadega inspektor

M. Grosmanni grupp, leides seeläbi tohutu keskkonnakahju; 3) mõõtis apellant puistud ise

gluppimise kaudu samadel pindadel, mis eristati M. Grosmanni poolt, mõõtmisandmed töötles

seejuures M. Grosmann.

Mõõtmiste koond:

K. Mängli eraldise 15 rinnaspindala/ha 22,7, eraldise 2 rinnaspindala/ha 19,5;

S. Kasuka eraldise 15 rinnaspindala/ha 22,7, eraldise 2 rinnaspindala/ha 17,2;

M. Grosmanni eraldise 15 rinnaspindala/ha 16,0, eraldise 2 rinnaspindala/ha 9,8;

Normatiiv eraldise 15 rinnaspindala/ha 18,9, eraldise 2 rinnaspindala/ha 14,8

Eraldisel 15 kasutas M. Grosmann rinnaspindala normatiivi 22,2, mis saadakse tänu vääralt

määratud metsa kõrgusele (22 meetrit), noorema metsaosa kõrguse erinevus on arvesse

võtmata. Seejuures näeme aga siiski, et ka M. Grosmanni rakendatud normatiiv 22,2 on

väiksem kui metsa rinnaspindala peale raiet- 22,7 S. Kasuk ja K. Mängli mõõdetud.

M. Grosmann eksis eralduse 15 esimese rinde kõrguse määramisel. Nimetatu on tõendatud

apellandi mõõtmistulemustega. Eraldus 15 jaguneb apellandi näidatust tegelikkuses Metsa

korraldamise juhendi rakendamisel osatükkideks 15a (vanus 41 a, pindala ümardatult 0,2 ha,

kõrgus kuusel 16,5 m) ja 15b (vanus 70 a, pindala ümardatult 0,1ha, kõrgus kuusel 21,3 m).

Andmed esitatud takseerkirjeldused kvaliteedi järgi. Kuusk on valitsev puuliik eraldise 15

esimeses rindes ja rinde kõrgus on määratud seega kuuse kõrgusega. Keskmine kõrgus on

saadud tabelisse arvutiprogrammi kaudu, mis on arvesse võtnud korrelatsiooni kõrguse ja

puude diameetrite vahel. Seega ei ole kõrgused apellandi poolt subjektiivselt määratud, vaid

mõõdetud rinnasdiameetritest tulenevad. Keskmise kõrguse kogu eraldise kohta saame

osatükkide kõrguste pindala järgi kaalutud keskmisena 0,2 x 16,5 + 0,1 x 21,3 : 0,3 = 18,1 m.

Kõrgusele 18 meetrit vastabki kuusikus rinnaspindala normatiiv 18,9 (Metsa majandamise

eeskirja lisa 1). Eraldise 15 I rinde kõrguse määramisel (22 m) eksib M. Grosmann Metsa

korraldamise juhendi § 5 lg 1 vastu seoses arenguklassiga ja § 8 lg 2 vastu. Nimetatud

sätetega on välistatud vanema metsaosa kõrguse rakendamine noorema metsaosa kohta.

Sama kuuse keskmise kõrguse (1-8 m) andis ka apellandi teostatud kõrguste otse

mõõtmine (kuus mudelpuud). Puude kõrgused ja diameetrid eristuvad osatükkidel 15a ja 15b

piisaval määral nii mõõtmisel kui visuaalselt, et kinnitada osatükkide vanuselist erinevust 30

aastat, mis tuvastati apellandi poolt aastarõngaste loendamisega kändudel. Apellandi

mõõdistusi kogu puistu rinnaspindala määramiseks ei ole keegi vaidlustanud. Näiteks esineb

ka kokkulangevus M. Grosmanni ja apellandi mõõdistustes: eraldise 2 kase rinnaspindala on

mõlema järgi 4,5 m2/ha. Ka M. Grosmann on tunnistanud mõõdistuste kohatist

kokkulangevust. Esimese rinde minimaalset osakaalu eraldise 15 puistus kinnitab ka märge

metsamajanduskavas, mis tähendab täiust alla 10%. Selline täius aga tingib puistu

mõõdistamist terviklikult ehk teist rinnet eristamata nagu on toiminud S. Kasuk ja apellant.

Apellant pole kunagi väitnud, et S. Kasuka inspektorite grupp mõõdistas eraldusel 15

põlvkondade viisi. Apellant on väitnud vaid nende metoodika õigsust esimese ja teise rinde

eristamisel. S. Kasuka rinnaspindala määramise õigsus on tagatud samuti piisava ringproovide

arvuga - 4 ringproovi. Metsa rinnaspindala määramiseks on vaja teha pindalal kuni 1 ha neli

mõõtmist, pindalal 1,1 -2 ha viis mõõtmist. Eraldisel 15 tehti S. Kasuk poolt 4 ringproovi ja

eraldisel 2 viis ringproovi.

Kohus märgib, et kohtuniku jaoks on S. Kasuk poolt määratud rinnaspindala arvsuurused

vastuvõetavad ja säilitanud oma tõendava väärtuse. Vastuvõetavad pole vaid S. Kasuka poolt

rakendatavad rinnaspindala hektari kohta raiejärgsed normatiivid. Eelnevas esitatud võrdlevas

tabelis ongi loobutud S. Kasuk rakendatud normatiividest ja võetud kasutusele eraldise 15

minu mõõdistustest tulenev normatiiv ja eraldise 2 juures M. Grosmanni kohaldatud

normatiiv.

Eelnevas esitatud tõendusmaterjalide põhjal on rinnaspindalade mõõdistustest eraldisel 15

vastuvõetavad S. Kasuk ja apellandi mõõdistused ja neid tuleb võrrelda K. Mängli kohaldatud

normatiiviga. Võrdlusest selgub keskkonnakahju puudumine. Võistlev M. Grosmanni

mõõdistus on vähemuses üks kahe vastu ja seega ilmselt väär. Esimese ja teise rinde

eristamisel tehti seejuures oluline metoodiline viga (70 aastase metsaosa kõrgust kasutati ka

41 aastases metsaosas, millega viimases esimese rinde puud jäeti teise rindesse, mis kaasuvalt

tähendas rinnasdiameetrite mõõtmata jätmist).

Eelkirjeldatu alusel ei saa nõustuda selles, et M. Grosmanni grupi mõõdistused on teostatud

kooskõlas metsaõigusnormidega ja apellandi leppimatus mõõdistustega on viimase

subjektiivne arvamus. Kirjeldatud selgele metsaõigusnormide rikkumisele M. Grosmanni

poolt metsa mõõdistamisel lisandub rida varjatud rikkumisi. Vigade varjatus tuleneb

mõõtmiste aluseks oleva Metsa korraldamise juhendi ebatäpsustest.

Alustame M. Grosmanni vigadest harvendusraie pindalade määramisel. Kuidas ulatuvad

M. Grosmanni pindala määramise vead üle 20% ja veelgi enam.

Tehakse hoolimatusest kolme tüüpi vigasid:

a) Harvendusraie pindalasse haaratakse puudeta ala väljastpoolt raiet. Eraldisel 15 selline viga

parandati, esialgne pind 0,33 ha korrigeeriti tegelikuni - 0,29 ha. Viga oli 0,04 ha, seega

13,8 %. Eraldisel 2 on analoogne viga parandamata, kuigi apellant sellele juba eeluurimisel

viitas. Vea suurus samuti 0,04 ha, protsentides vähem: 0,04 : 0,46 = 8,7 %. (0,46 on

inspekteeritud pind M. Grosmanni järgi eraldisel nr 2);

b) Harvendusraie pindalasse haaratakse looduslikult lagedad alad ehk metsa häilud eraldise

sees. Selline praktika tuleneb Metsa korraldamise juhendi täpsusnõuete mittepiisavusest raie

kvaliteedi hindamisel. Nimetatud määrus § 2 sätestab lõikes 6, et metsaeraldise piirid

kaardistatakse 10 meetri täpsusega. Käesoleva veatüübi jaoks on oluline, et § 2 lg 7 sätestab

eraldisel asuvate lagedate alade väljajätmist (või kaasaarvamist) eraldise pindalas. Sätestatud

on lagedate joonobjektide väljajäämine alates laiusest 4 meetrit ja väljaveoteede sissejäämine

olenemata laiusest. Sätestamata on aga jäänud häilude suurus, millest alates häil eraldise

pindalast välja arvatakse. Vastuvõetamatu on häilu minimaalsuurusena kasutada eraldise

minimaalsuurust, mis on määruse § 3 lg 2 järgi 0,1 hektarit. Sellisele väga robustsele

lähenemisviisile vastandub joonelemendi minimaalsuuruseks sätestatud määruse §-de 2 lg 7 ja

3 lg 2 alusel 4 korda 20 meetrit ehk 0,008 hektarit. Kuna väljaarvatava loodusliku häilu

suurus on sätestamata, ulatubki inspektorite suva häilu ignoreerimisel kuni pindalani 0,1 ha.

Sellist tegeliku raie pindala moondamist apellandi kahjuks saab vältida vaid viitega määruse

§-le 12 lg 3, milles rinnaspindala viga kajastab otseselt ka pindala määramise viga (lubatav

kuni 10%). Seega tuleb häil kindlasti pindalast välja arvata juhul, kui tema kaasamine

põhjustaks rinnaspindalas vea üle 10%. Kuna eraldise minimaalsuuruseks on eelnäidatult 0,1

ha, siis häilu väljaarvamise vähimaks suuruseks tuleb eelnäidatud veapiirist lähtudes võtta

0,01 ha (sellest suuremad häilud tuleks raie pindalast maha arvata). Kirjeldatud loogika aga

Võru keskkonnainspektorite praktikas puudub.

Eraldisel 15 ongi määrusevastaselt kaasatud pindalasse looduslikult ja sanitaarraiega

kujunenud häil suurusega 7 korda 40 meetrit ehk ümardatult 0,03 hektarit. Kuna eraldise

pindala on vaid 0,27 ha, tekitatakse harvendusraie pindalasse viga 10,3 %. Häil ei vasta

määruse § 3 lg 1 ühtluse nõuetele ja vajab erinevat metsa majandamise viisi vastavalt § 5 lg 1.

Seega tuleb häil eraldise üldpinnast kõike esitatut arvesse võttes välja arvata, sest kaasamine

on määrusega § 12 lg 3 vastuolus. Väikesed häilud metsamajandamiskava kaartidel

puuduvad, kuna kaardimõõdust tuleneb, et piiritletava ala laiuse alampiir on 20 m määruse § 3

lg 2 järgi. Selline täpsusklass võib piisav olla metsa korraldamise jaoks, kuid on raiekvaliteedi

hindamiseks ebapiisav (20 x 20 meetrit annab vea pindalas 0,04 ha, mis ületab neljakordselt

veapiiriga lubatud kirjeldamata häilu suuruse 0,01 ha minimaalsuurusega eraldusel).

Seadustelünk põhjustab keskkonnakahju üksnes arvutuslikku tekitamist, sest ka inspektorid ei

hakka neile lisatööna kavas fikseerimata häilusid kirjeldama.

Eraldisel 2 harvendusraie pindalas on kaasatud looduslik häil laiusega 7 kuni 21 meetrit ja

pikkusega 30 meetrit, pindala 0,08 ha. Viga harvendusraie pindalas 0,08 : 0,46 = 17%.

Kolmas veatüüp tuleneb inspektorite suvast mõõdistada tegelikult raiutud pindalast vaid osa.

Mõõdistuseks valitakse langi osa, mille täius on madalam. Selline lähenemine on tuletatud

Riigikohtu otsusest, kuid mehaaniline kasutamine on lubamatu juhul, kui alal paiknevad

loodusliku tekkega häilud ja neid ei arvestata raie pindalast välja. Nii on isegi väga väiksel

eraldisel 15 raie hindamisest väljajäetud põhjatipust raiutud ala suurusega 16 korda 50

meetrit, seega vähendatakse üldpindala ligikaudu 0,08 ha. Üldpindala vähendamisega tõuseb

aga 0,03 ha suuruse häilu osakaal pindalas 2,2% võrra. (0,03 : 0,37 = 8,1% täielikust pinnast;

0,03 : 0,29 = 10,3% mõõdistatud pinnast). Sama 2,2 % võrra aga väheneb arvutuslikult

raiejärgne puistu rinnaspindala hektari kohta, mis võib tähendada samavõrra suuremat

keskkonnakahju sissenõuet.

Eraldisel nr 2 on viga tüübist c suuruseks 0,08 : 1,0 = 8% ; 0,08 : 0,46 = 17,4%; 17,4% -8% =

9,4%. Seega tekitatakse uuritud ala vähendamisega 1,0-lt hektarilt 0,46 hektarile häilu

osakaalu tõus 9,4%, väga tõhus varjatud trikk. Sama protsendi võrra väheneb leitav

harvendusraie

rinnaspindala

hektari

kohta,

mis

võib

tähendada

keskkonnakahju

puhtarvutuslikku tekitamist.

Kokkuvõttes on M. Grosmanni mõõdistustes eraldisel 15 säilinud pindalapõhine viga 10,3 +

2,2 = 12,5%, parandatud on viga 13,8 % (vea tüüp punktis a). Eraldisel nr 2 on pindalapõhiste

vigade summa eelnäidatult koguni a-8,7%, b-17%, c-9,4%, kokku seega 35,1%. Sedasi siis

pöördub gluppimise suurem täpsus, Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna seisukoht,

vääraks osutuv pooltõde, võrreldes relaskoopmõõdistusega fiaskoks. Eraldisel 2 tekitatakse

pindalapõhise hoolimatusega hektari rinnaspindalas M. Grosmanni poolt viga 35,1 %,

eraldisel 15 aga 12,5%, kusjuures lubatav vea piirmäär on eelnäidatult 10%.

Vead pindala määramisel tüübist b ja c on toimiku materjalides minimaalselt kajastunud, kuna

nende osakaal kahvatub võrreldes rindelisuse väärkäsitluse veaga. Siiski sisaldub eraldise 15

kohta märkus metsamajanduskavas „Lamapuit 5 tm/ha“ ja S. Kasuk kontrolli protokollis

„mõned kännud on seest pruunid“ tõendavad lageda juurepessukolde olemasolu. Eraldis 2

kohta märgib vaneminspektor L. Palmre, et eraldisel 2 esinevad häilud, mis on väljaraiest

tingitud. Väide raiest tingituse kohta on väär, kuna loodusliku tekkega puistus pole tegelikult

lihtsalt osa pinnast metsaga kattunud. Ütlus kinnitab siiski häilude olemasolu. Häilude

olemasolu enne raiet kajastab ka märge metsamajanduskavas „täius ebaühtlane“.

Harvendusraied eraldustel 2 ja 15 teostati kindlusevaruga vähemalt 20%, kuna täiused peale

raiet on üle 80%, normatiivne täius aga üldisemal juhul 60%. Prokurör on kahtlusalust

süüdistanud üleolevas suhtumises metsaseadustesse - rikkus metsaseadusi, seejuures teades, et

kindlasti on tulemas inspektorite kontrollkäik. Nõustuda ei saa sellega, et apellant jälgis

seadusi ülalnäidatud kindlusevaruga. Keegi ei suuda ette näha, et inspektorid vähendavad üle

50% arvesse minevat raiejärgset rinnaspindala põhiliselt määruste väärtõlgenduste kaudu, mis

viivad esimese rinde kirjeldamisele osaliselt teise rindena. Tehakse oluline viga rinnete

eristamisel, mida oli võimatu ette näha.

Nõustuda ei saa seisukohaga, et M. Grosmann on rinded eristanud õigesti. Eraldus 15 kohta

on vastav käsitlus käesolevas eelnevalt juba esitatud. Inspektorid M. Grosmann ja L. Palmre

ei suuda mõistet § 8 „puistu ehitus“ korralikult sisustada samuti eraldise 2 juures.

M. Grosmanni inspekteeriv grupp on jätnud Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 rakendamata

eraldiste 2 ja 15 harvendusraiete järgse esimese rinde mõõdistamisel, millega ta formeerib I

rinde puudest määrusevastaselt teist rinnet (analoogsed sätestused ka varem kehtinud

määruses aastast 1999). Aluseks on seejuures § 8 lg-te 1, 2 vulgaarne tõlgendamine, millest

tulenevalt on kõik puud alati teise rinde puud, kui nende kõrgus on kõrgusvahemikus 25-75%

esimese rinde kõrgusest. Määruse § 8 lg-d 1, 2 sätestavad aga hoopis § 8 lg 2 klauslit

arvestades II rinde võrade tasandi võimaliku asukoha kõrguseskaalal (näiteks võib teine rinne

asuda alles kõrgusel 35% esimese rinde kõrgusest). Inspektorid pole suutnud kahte lõiget

koos rakendada, millega mõiste „puistu ehitus“ jääbki teise rinde eristamise juures

sisustamata. M. Grosmann polegi siin oma tunnistuses valetanud, ta on puhtsüdamlikult üles

tunnistanud, et arvestab teise rinde eristamiseks üksnes esimese rinde kõrgust. Selliselt

seatakse löögi alla liitpuistute kõrval ka mitmevanuselised puistud lihtpuistute seast, samuti

vahelduva boniteediga puistud. (boniteedilt erinev osa puistust pole eraldi eraldiseks

kirjeldatud, kui pindala jääb alla eraldise minimaalpindalast 0,1 ha).

Määrusest tulenev ja metsanduses seisukoht rindelise ehituse kohta on alljärgnev:

Kehtiv määrus „Metsa korraldamise juhend“ § 8 sätestab rinnete eristamist puistus.

Raienormatiivide rakendamiseks on oluline täpselt eristada I ja II rinne. Rinnete

kindlakstegemiseks jälgitakse puude võrade horisontaalset ja vertikaalset liitumist, võradest

eri kõrgustega tasandite teket. Ühel tasandil liitunud võrad moodustavad võrastiku. Rindeid

saab eristada, kui võrad moodustavad kaks võrastikku, millest üks asub teise all. Nii

moodustab II rinde puude tasand, mis paikneb I rinde all kõrgusel 25% kuni 75% esimese

rinde kõrgusest. Kui esimese rinde alla ei moodustu võradest näidatud kõrgusvahemikus teist

eristuvat horisontaalset tasandit, siis teine rinne puudub. Viimatine olukord on fikseeritud

määruse §-s 8 lg 2 sätestusega, mille kohaselt mitmevanuselistes puistutes, millel on üks

vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eristamine, kirjeldatakse esimene

rinne põlvkondade viisi. Tsiteeritud lõik tähendab, et puistu on üherindeline, teine rinne

puudub. Kõik puud kasutavad vaba kasvuruumi ja ei paikne kõrgemate puude all. Eri vanuses

puude kõrguste liitumises ei teki suhteliselt tühja vahemikku, kuhu kahe rinde vahelist piiri

tõmmata.

Metsamajanduskava kohaselt on eraldise 15 puhul tegemist lihtpuistuga. Kuusk osaliselt

teises rindes tähendab teise rinde täiust alla 10% ja seega määruse kohaselt teist rinnet puistu

kirjeldamisel ei eristata. Teiseks paiknevad erivanuselised puud puistu kahes eri osas ja

kõrguse diferents ei saagi kuidagi tähendada teise rinde olemasolu (kõrgemad puud ei paikne

madalamate puudega samas piirkonnas).

Eraldisel 2 paiknevad erivanuselised ja- kõrguselised puud samal alal. M. Grosmanni grupp

rikub puistu mõõdistamisel määruse §-s 8 lg 2 sätestatut. Mitmevanuselist puistu, millel on

üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eristamine, kirjeldatakse

esimene rinne. Seega on esitatus sätestatud teise rinde puudumise olukord, mida

juhtivinspektor M. Grosmann oma sõnadega kinnitatult eirab. Esitatust ei tule järeldada, et

teine rinne eraldusel 2 üldse puudus. Teist rinnet on eraldusel 2 lihtsalt tunduvalt vähemal

määral kui kirjeldas M. Grosmann. Olukorda, et kuusk eralduse paljudes kohtades liitub

üheks vertikaalseks võrastikuks kogu metsa kõrguse skaalas, kajastab puistu koosseis

metsamajanduskavas - kuusk on esindatud puistu mõlemas rindes lähedastes mahtudes,

kusjuures rinnete keskmise vanuse vahe on vaid 10 aastat. Nii minimaalne vanusevahe ei

garanteeri kuidagi vahemiku teket kuuskede vertikaalses liitumises, mis on aga teise rinde

olemasolu tingimuseks. Vaid kohtades, kus esimeses rindes tuntavalt domineerib kask

(kuusest kiirema kasvuga, millega saavutab edumaa kõrguses), saab kindlalt väita kuuse

paiknemist teises rindes. Teise rinde tegelikule osakaalule vastab S. Kasuk ja apellandi

rinnaspindala mõõdistuste vahe. Eraldise 2 puistu üldrinnaspindala hektarile on 19,5

ruutmeetrit, esimese rinde rinnaspindala/ha S. Kasuk järgi 17,2. Vahe ongi teise rinde

rinnaspindala 2,3 m2/ha. Eelnevalt esitatut kinnitavad märkused metsamajanduskavas -

koosseis ebaühtlane, täius ebaühtlane. M. Grosmanni määratud esimese rinde rinnaspindala

eraldisel 2 on vaid 9,8 ja vastandub selgelt teistele mõõtmistele, seega on tõenäosuse järgi

vale. M. Grosmanni järgi tuleks teise rinde rinnaspindalaks apellandi mõõdistusega võrdluse

kaudu 19,5 - 9,8 = 9,7 m2/ha, mis on enam kui 4 korda suurem S. Kasuk tulemusest ja

peegeldabki selgelt esimese rinde formeerimist teiseks rindeks.

Kahes eelnevas lõigus esitatu tõendab M. Grosmanni olulist eksimist rinnete eristamisel ja

seega tema esimese rinde mõõdistuse kõlbmatust eraldusel 2.

Kohus on mõjutatud inspektor L. Palmre Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2

väärtõlgendusest, et lõige tervikuna kuulub rakendamisele vaid siis, kui erivanuselise puistu

vanusegruppide vanusevahed küünivad 20 aastani. Metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2

sätestuses on kõige olulisem lõik siiski puistul, on üks vertikaalselt liitunud võrastik, millega

puudub teine rinne ka siis, kui vanusevahe on 0 kuni 19 aastat. Nimetatud lõik töötab kõigi

lihtpuistute juures ka samavanuselises. Apellant pole kunagi väitnud, et § 8 lg-s 2 on teise

rinde definitsioon. Eelnäidatult on tegemist tingimusega teise rinde eristamata jätmiseks.

Apellant pole kunagi väitnud, et S. Kasuk poolt mõõdistati esimest rinnet põlvkondade viisi.

Kuna on kasutada õiged keskmise kõrguse määrangud (eraldis 15 K. Mängli ja eraldis 2

M. Grosmann), pole erineva kõrgusega puistuosade koosmõõdistus veaks, milliselt toimus

S. Kasuk rinnaspindala mõõtmine eraldisel 15.

Eelkirjeldatud Metsa korraldamise juhendi sätete rikkumistest tulenevalt saavutaski

juhtivinspektor M. Grosmann eraldiste 2 ja 15 mõõdistamisel oluliselt madalama esimese

rinde rinnaspindala, kui mõõtsid S. Kasuk ja apellant kumbki eraldi. S. Kasuk mõõdistustest

on seaduspärased vaid rinnaspindalade mõõtmistulemused ja nende kohaselt keskkonnakahju

puudub. Apellandi mõõtmistulemusi ei ole vaidlustatud ja need näitavad samuti

keskkonnakahju puudumist. Kokkuvõtvalt näitavad mõõdistused keskkonnakahju puudumist.

Eelneva põhjal taotleb apellant enda õigeks mõistmist L. kinnistu eraldiste 2 ja 15

harvendusraiete teostamise osas.

Metsa majandamise eeskiri on vastuolus metsaseadusega.

Raiete esimese rinde põhine regulatsioon raskendab oluliselt raiete seaduslikkuse analüüsi

tulenevalt rindelise ehituse komplitseeritusest. Apellandi viimases sõnas näidatult ja samuti

arvukates kirjades Keskkonnaministeeriumile ja õiguskantslerile, samuti õiguskantsleri

vastusest nähtub oluline Metsa majandamise eeskirja mõnede sätete vastuolu metsaseadusega,

puistu rinnaspindala mõistega, keskkonnakahju määradega metsa kui terviku kohta (määrad

pole

kehtestatud

eraldivõetult

esimesele

rindele,

vaid

puistule

tervikuna).

Keskkonnaministeeriumi

vastustes

apellandile

minnakse

demagoogiliselt

tegelikest

probleemitõstatustest liitpuistu harvendusraie regulatsioonides mööda. Probleemid tõstatati

üksikeraldise tasemel, ministeerium käsitledes hoopis teist rinnet Eesti territooriumil,

piirdudes üldsõnaliste väidetega esimese rinde tähtsusest. Esimese rinde põhise

regulatsiooniga

kaasnevate

probleemitõstatuste

analüüsi

asemel

asutakse

esitama

keskkonnainspektori poolikust metsa mõõdistusest (vead mõõdistustes ületavad 50%)

tulenevaid ebaõigeid järeldusi, näiteks toodud raiete kohta. Probleemide laiendused ja

ettepanekud muudatusteks lükatakse tagasi viitega, et vastused on pöördujale samas

küsimuses juba antud. Kuna Keskkonnaministeeriumi vastuses sisaldasid käesolevas

kirjeldatud puudusi, siis puudub neil igasugune tõsiselt võetav tõendav jõud käesolevate

konkreetsete raiete õiguslikkuse analüüsi. Ministeeriumi kirjad ei sisalda midagi asjalikku ka

metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja vastuolu uurimiseks. Lisaks kirjavahetusele

toimus Keskkonnaministeeriumis kohtumine - Erametsaliidu tegevjuhi ja apellandi vestlus

Olav Etverki ja metsandusspetsialistidega. Vestluse tulemusel lisati määrusesse lõige, mis

võimaldab

pehmelehtpuumetsade

majandamist

(§

lg

5).

Seega

tunnistas

Keskkonnaministeerium probleemide tekkimist harvendusraie esimese rinde põhisel

reguleerimisel, samas ei nõustutud regulatsiooni põhimõtet muutma, kuna esimese rinde

põhine regulatsioon olevat sisse viidud võitluseks metsa röövraiumise vastu. Seega ei ole

tegelikult metsa majandamisel vajadust kehtestada regulatsioon I rinde põhiselt, selline

muudatus tekitati aastal 1999 vaid lühikese märkuse lisamisega valmis puistupõhisele

harvendusraie rinnaspindala normatiivide tabelile. Muudatus on läbimõtlematu ja ei ühildu

teiste metsa õigusnormidega. (Viimast teemat käsitleb ka viimane sõna kohtutoimikus, kuid

tekst „üldised järeldused“ on kohati raskesti mõistetav, sest on jäänud märkimata, et rinnete

täiused II rinne 10% ja 70% ning I rinne 30% tulenevad Metsa korraldamise juhend §-st 8).

Pakuti välja poolik lahendus, kuna ministeerium ei soovi loobuda metsa röövraiujate vastu

suunatud trumbist. On väga sinisilmne uskuda, et 9 aasta jooksul pole märgatud harvendusraie

normatiivi nihestamise negatiivseid tagajärgi metsa majandamisele. Praktikas andis

nihestamine ootamatult hea saagi. Kohtadel lisati esimese rinde põhisele normatiivile rinnete

eristamise väärtõlgendused ja käivitus tõeline "nõiajaht". Nii usuvad ka M. Grosmann ja

L. Palmre, et nad ajavad õiget asja ja ei mõista oma eksimuste sügavust. Metsandusliku

ettevalmistuseta kodanik ei suuda aga iial läbi näha Metsa korraldamise juhendi § 8 rinnete

eristamise väärtõlgendamist ja metsaseaduse Lisa 3 väärrakendust liitpuistu harvendusraiel,

(mõõdetakse esimene rinne ja käsitletakse mõõdetut kui kogu puistu mõõdistust). Asjasse

pühendamatule on Keskkonnainspektsiooni tegevus JOKK, metsa majandajad ja kohtud on

haneks tõmmatud. Keskkonnainspektsioon võib vajadusel oma metsarikkujate plaani

raskusteta täita ja sellega enda olemasolu õigustada. Esimese rinde põhine regulatsioon on

trump Keskkonnainspektsioonile ja kirstunael metsa majandajatele. Viimase asja suhtes

pigistatakse aga määruse tegijate poolt silm kinni, vastuväidete summutamiseks lastakse

käiku nõukogulik demagoogia. Puhas demagoogia on lai jutt esimese rinde majandamisest

esimese rinde põhise normatiivi alusel. Üle 90% metsadest on lihtpuistud, mis tähendab et

koosnevad ainult esimesest rindest, võibki lisada esimese rinde majandamisest (nagu punase

lehmakarja pidajatele punase lehmakarja pidamisest). Sama jutu jätkamine liitpuistus pole aga

enam labane ilustamine, vaid juba täielik valetamine, nagu "meie lüpsikari on kõige paremini

hooldatud kari“. Lähemal vaatlusel aga selgub, et pooled lehmadest on ahtrad, lihtsalt pole

lubatud tapamajasse viia. (Esimese rinde põhise määruse Lisa 1 tõttu vastab pildile laudas pilt

metsas - tulevikupuudeks sobimatute puude väljaraie I rindest on blokeeritud. Esimene rinne

tehakse pühaks lehmaks, keda tegelikult olematu keskkonnakahju fatamorgaana tõttu puutuda

ei saa).

Erinevalt Keskkonnaministeeriumist õiguskantslerile olulist kallutatust ette heita ei saa ja

lõppvastus õiguskantslerilt vajab täit tähelepanu. Õiguskantsler on avanud vastuolude

analüüsimise tee, kuid ei ole läinud lõpuni. Õiguskantsler pole kahjuks siiski teostanud saadud

kirjade alusel ja sõltumatute ekspertide kaasamisega süvaanalüüsi, vaid kasutab

keskkonnaministrile soovituste esitamise aluseks oluliselt ka keskkonnaministri enda kirja

õiguskantslerile. Sellisest lähtekohast tulenebki soovitus viia metsaseadus kooskõlla

määrusega. Toimunu näitab, et vaatamata võimude lahusese deklareerimisele kaldub üks

võim eelistama siiski teise võimu seisukohti ja eirab madalamalt tulevaid seisukohti. Kuna

kõikehaarav süvaanalüüs oli seaduses reglementeeritult välistatud, teostas õiguskantsler

sügava formaaljuriidilise analüüsi, mida kahjuks kohus pole siiani suutnud lahti mõtestada.

Kohus rõhutab väljarebitult üksnes õiguskantsleri seisukohta metsa majandamise eeskiri § 6

lg 5 eksisteerimise fakti alusel, et vastuolu pole üldjuhul selgelt väljendunud. Samas nendib

õiguskantsler võimalikku vastuolu tekkimist üksikjuhtudel, kuid sellele ei ole kohus üldse

tähelepanu pööranud.

Alljärgnevalt esitatakse analüüs sellest, millal teist rinnet ikkagi regulatsioonides

ignoreeritakse, kuigi on olemas sätestus § 6 lg 5.

Formaaljuriidiline sobitus määruse § 6 lg 5 sätetena käivitub liitpuistus alles siis, kui teise

rinde osakaal on juba iseseisva metsa vääriline-täius vähemalt 40% ja sedagi vaid ainult

määratletud pehmete lehtpuude puistutes. Sellised metsad moodustavad vaid 1% Eesti

erametsadest (Rein Randvere vastusest K. Mänglile). Kuni 39% täiusega teine rinne jääb alati

arvestamata. Esitatust nähtub, et reeglina määruse § 6 lg 5 üldse ei käivitu ehk valdavalt jääb

teise rinde arvestamine raienormatiivide rakendumisel ära, mis aga tähendab õiguskantsleri

seisukoha järgi selge vastuolu säilimist.

Rinde mittearvestamisega lihtpuistutes ei teki üldjuhul mingeid probleeme, kuna seal teist

rinnet definitsiooni kohaselt polegi. Siiski saab definitsioone ja rindelise eristumise määratlusi

ka vääralt tõlgendada nagu näiteks käesoleva kohtuasja raietel. Löögi alla võivad kergesti

sattuda suure kõrgusliku diferentseerumisega lihtpuistud (mitmevanuselisus, kiirelt muutuv

boniteet). Probleemid tekivad kindlasti kõigis liitpuistutes, kus teise rinde täius on madalam

kui 40%. Õiguskantsleri seisukohast tulenevalt ei ole kirjeldatud vastuolud määrusele § 6 lg 5

lisamisega kuhugi kadunud. Seega saab öelda, et määruse esimese rinde rinnaspindala

sisustatus liitpuistus ei ole § 6 lg 5 lisamisega laienenud sedavõrd, et tekiks vastavus

rinnaspindala mõistele metsaseaduses. Sel alusel ei ole õige, et põhiseadusliku järelevalve

menetluse alustamiseks asjaolud puuduvad.

Põhiseisukohad.

Detailse probleemide käsitluse juures võivad telgprobleemid ridade vahele ära kaduda,

seetõttu tuuakse nad järgnevas lühidalt esile.

1. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ on sätted § 6

lg-tes 2, 4, 5 ja Lisa 1 ehk kokku harvendusraie regulatsioon seondatud esimese rindega, mis

oma ebastabiilsuse tõttu liitpuistute lõikes ei sobi määruse rakendusaluseks. Esimese rinde

eristamine praktikas on väga komplitseeritud ja võimatu on saada mõõtmistel ühest tulemust,

tulemuse tõesus jääb väga sageli küsitavaks. Tekivad kergesti rindelise ehituse sätete

väärtõlgendused ja rinnete väär eristamine sel alusel. (Samad sätted on vastuolus

metsaseadusega ja tehakse käesolevas korduvalt ettepanek alustada põhiseaduslik järelvalve).

2. Mõttetu on üldse sätestada esimese ja teise rinde eristamisel baseeruvat raiete regulatsiooni,

kui valdav osa puistutest on lihtpuistud- teine rinne puudub enam kui 90 % puistutes.

3. Kaotsi läheb harvendusraie seaduslikkuse läbinähtavus, kuna esimene rinne ja sellepõhine

regulatsioon ei seostu kuidagi kogu puistuga. Pealegi esitatakse raiemaht tihumeetrites ja

normatiivid on kehtestatud rinnaspindala ruutmeetrites/ha, mis raskendab veelgi toimunust

aru saamist.

4. Kaotsi läheb punkt 3 näidatu tõttu ka arusaadavus keskkonnakahjude arvutustest liitpuistus.

5. Lisa 1 kehtestus kõrguse alusel võib põhjustada alusetu keskkonnakahju nõude, kuna

rinnaspindala oleneb kindlasti ka puistu vanusest ja boniteedist. Vastav seos oli arvesse

võetud eelnenud normatiivides.

6. Kõige olulisem on vastuolu Metsa majandamise eeskirja lisa 1 ja Metsaseaduse Lisa 3

vahel. Liitpuistule rakendudes on MS Lisa 3 mõiste metsa rinnaspindala sisustatud I rinde ja

II rinde rinnaspindalaga. Seega peab ka mõõdistustega kindlaks tegema kogu liitpuistu

rinnaspindala puudujäägi, mõõtes puistu rinnaspindala tervikuna võrdluses normatiiviga teha

kindlaks puudujäägi esinemine ja sellele rakendama keskkonnakahju määrasid.

Lisa 1 alusel tehakse kindlaks vaid esimese rinde rinnaspindala. Lisa 1 sisustab metsa

rinnaspindala esimese rinde rinnaspindalaga, II rinde rinnaspindala lükatakse välja. Seega

taotleb määruse lisa 1 võimatut, tahetakse et liitpuistu esimese rinde rinnaspindala võrduks

kogu puistu rinnaspindalaga liitpuistus.

Esimese rinde rinnaspindala ei vasta liitpuistus mõistele metsa rinnaspindala, viimane hõlmab

ka II rinnet. Tegemist on kahe erineva asjaga, mille suuruste erisus ei tähenda

keskkonnakahju. Erineva sisu tõttu liitpuistu metsa rinnaspindala (Lisa 3) mõistes ja esimese

rinde rinnaspindala (Lisa 1) mõistes pole Lisa 3 rakendamine liitpuistus üldse õiguslikult

võimalik, kui liitpuistu mõõta Lisa 1 kohaselt. Lisa 3 kahjumäärad nõuavad liitpuistus aluseks

I ja II rinde summaarset rinnaspindala puudujääki, seega puistu terviklikku mõõdistust

puudujäägi kindlakstegemiseks.

Olukord muutub lihtpuistus, siin on metsa rinnaspindala ka MS Lisa 3 omandanud kärbitud

sisu, sisaldades vaid I rinde rinnaspindala (lihtpuistus II rinne puudub, terviklik puistu ongi

ainult I rinne). Seega lihtpuistutes vastuolu MS Lisa 3 ja Metsa majandamise eeskiri Lisa 1

puudub - mõlemais on metsa rinnaspindala sisustatud esimese rinde rinnaspindalaga.

Analüüs punktis 6 on omandanud juriidilise selguse tänu õiguskantsleri seisukohtade

edasiarendusele. Nagu öeldud, jättis õiguskantsler analüüsi lõpetamata, millest ka

vastuvõetamatu ettepanek viia metsaseadus kooskõlla määrusega (mõlemad I rinde põhiseks )

Kuna on võimatu muuta MS § 20 lg 3, siis on vastuvõetamatu ka nimetatud õiguskantsleri

ettepanek Keskkonnaministrile.

7. Kõige õigemaks on eraldistel 2 ja 15 osutunud S. Kasuk grupi rinnaspindala

relaskoopmõõdistus, kuna relaskoopmõõdistatud rinnaspindalas on alati välistatud a ja c tüüpi

pindala mõõtmise vead. Kas S. Kasuk on teinud b tüüpi pindalavigasid, ei saa tuvastada, kuna

pole skeemi ringproovipunktide asukohtadest häilude suhtes.

M. Grosmanni ja apellandi rinnaspindala mõõdistuses sisalduvad võrdsed pindalavead, kuna

apellant kasutab esimese määratud raiete pindalasid.

M. Grosmanni määratud rinnaspindala sisaldab aga tohutut viga kuni 50 % I ja II rinde väära

eristamise tõttu.

8. Pindalavead ei vii apellandi mõõdistuste juures veel olematu keskkonnakahju fatamorgaana

tekkimisele, kuna raie on teostatud kindlusevaruga üle 20% raienormatiivide suhtes.

9. S. Kasuk ja K. Mängli mõõdistused näitavad kattuvalt keskkonnakahju puudumist, millega

vastanduvad ülekaalukalt M. Grosmannile.

10. Kuna M. Grosmanni ühiselt L. Palmrega tehtud puistu rinnaspindala/ha määramiste vead

eraldistel 2 ja 14 ei ole tahtlikud, siis järelikult kordavad nad samu vigasid süüdimatult ka

teiste raiete hindamisel, (vead pindalas ja rinnete eristamises).

11. Liitpuistutes toimib rinnaspindala normatiivide rakendamisel seadustatud petuskeem.

Petuskeem käivitub seeläbi, et mõiste „metsa rinnaspindala“ sisuks on liitpuistus esimese ja

teise rinde rinnapindalade summa. Normatiivi kehtestusest tulenevalt mõõdetakse aga ainult

esimene rinne, kuid käsitletakse mõõdetut kogu puistuna.

12. Petuskeem liitpuistus jätkub läbi Metsaseaduse lisa 3 kahjumäärade rakenduse. Skeem on

kirjeldatud punktis 6 ja järgnevas osas - fatamorgaana.

13. Petuskeem on seadustatud vormis ja metsa majandajad langevad JOKK ohvriks.

14. Punktides 3 ja 4 kirjeldatu tõttu on JOKK skeemi vaidlustada kohtus äärmiselt raske,

esimene rinne on tehtud asjaks iseeneses, mis ei allu mingile kontrollile. Kodaniku

põhiseaduslikud õigused jäävad kohtus kaitseta.

Vastuolu põhiseadusliku järelvalve korras tuvastamise taotluse sihiks on tagasipöördumine

raiete regulatsioonides kogu puistu põhisusele. Nõudele on suur ühiskondlik toetus

Erametsaliidus ja RMK-s. Regulatsiooni taastamist kogu puistu alusele nõuab elementaarne

õiglus. Praegu mõistetakse metsa harvendusraie teostaja liitpuistus alusetult süüdi

keskkonnakahju tekitamises, seejuures on keskkonnainspektsiooni poolt kõik JOKK. Öeldu

näitlikustamiseks esitatakse järgmine täpse analoogiaga skeem: "Meister ehitas korraliku aia,

kuid nüüd süüdistatakse teda varguses. Meister on ahastuses, kuid abi pole kuskilt loota.

Nimelt mõõtis töö vastuvõtja juhendi kohaselt ainult valmis aia postid, latte ja lippe ei

mõõtnud. Meistrit süüdistatakse materjalide varastamises ja süüdistuse esituses ongi kõik

JOKK- aiapostide maht ei võrdu tõepoolest aia kogumahuga."

Metsaseadusele järgnevad Metsa majandamise eeskiri ja Metsa korraldamise juhend rikuvad

kohati suurel määral printsiipi seaduste üldmõistetavusest. Öeldu selgituseks on kaks

analüüsi, mis põhjendavad määruste muutmise vajadust (läbinähtamatus ja fatamorgaana).

Nimetatud analüüsid toetavad taotlust jätkata Metsa majandamise eeskirja ja metsaseaduse

vastuolude menetlemist. Metsa korraldamise juhendi muutmise vajadust käsitlevad

põhjalikumalt üksnes kirjad õiguskantslerile, mida materjalide mahukuse tõttu pole

käesolevale lisatud.

Tõendamaks Metsa korraldamise juhendi täpsustamise vajadust Keskkonnainspektsiooni

jaoks eri juhendiga (välistamaks JOKK mõõdistuste pindalavigade juures) juhitakse

tähelepanu OÜ Metsaekspert kirja teksti lõpposale. OÜ Metsaekspert esitatu tõendab, et

apellandi teostatud raiete väärkäsitlus inspektorite poolt ei ole erandlik juhus, vaid kahjuks

sage korduma just seaduste ebaselguste tõttu.

Keskkonnainspektsiooni senise töökogemuse põhjal tõstatub küsimus keskkonnakahju

rakendamise vastuvõetavusest üldse. Näidatud tekstis "... fatamorgaana" on keskkonnakahju

arvutused raiemahtude lõikes alati baseerunud valele alusele- algul raieloa ja tegeliku raie

võrdlus (metsa seisund arvestamata), nüüd veelgi hullem esimese rinde võrdlus kogu puistuga

liitpuistus. Sel taustal on ühiskonnas tekkinud tohutu huvi lõpetada raie mahu põhine

keskkonnakahju kohaldamine omaniku metsades. Erametsaliit on teinud vastava veelgi laiema

ettepaneku Keskkonnaministeeriumile, kus on käivitumas metsaseaduste muutmine.

Möödunud suvel tõusis ja sumbus ilmselt alusetu skandaal RMK metsades, kus kahtlustati

keskkonnakahju tekitamist raiemahtude põhjal. Skandaali tõstjad tõlgendasid apellandi

oletuse järgi samuti vääralt Metsa korraldamise juhend § 8 harvendusraiete analüüsil.

Targemad pead näitasid süüdistuste alusetust.

Üle 10 aasta on alusetult takistatud metsaomandi vaba kasutamist, millele üleminek oli ette

nähtud Eesti metsanduse üldises kavas, veelgi enam - metsa majandajad on alusetute

keskkonnakahjudega viidud hirmuseisundisse, kus keegi ei julge enam metsa hooldusraietele

mõeldagi. Tehakse põhiliselt lageraiet, mille puhul keskkonnakahju võrku langemise oht on

kordades väiksem või müüakse omand. Turberaiete ettevõtmine on muudetud täielikult

mõttetuks, seda uute ja rakendusvõõraste I rinde põhiste regulatsioonide tõttu - rinnete

eristumine on komplitseeritud ja tekitab regulatsiooni rakendumise vigasid liitpuistus,

vanusepiirang on võrdne lageraiele ja samas küpsusdiameerit rakendatud ei ole.

Metsaomaniku õiguste, vabaduse ja kohustuste piiramise ulatus turberaiel ületab mõistlikkuse

piirid ja on seega vastuolus põhiseaduse §-ga 11. Palutakse käivitada vastav

põhiseaduslikkuse järelvalve menetlus. Keskkonnakahju rakendamine üldse raiemahtude

põhiselt põhjustab ametnike (riigivõimu) omavoli ja on vastuolus PS §-ga 13.

Keskkonnakahju rakendamisel rikuvad Keskkonnainspektsiooni töötajad pidevalt puudulike

juhendite ja ka juhendite väärtõlgenduste kaudu PS § 19 (riigiasutus takistab keskkonnakahju

rakendamisega vaba eneseteostust ja seejuures eiravad keskkonnainspektorid pealekauba

oluliselt seadusi). Pidevalt jätkunud alusetud keskkonnakahju süüdistused metsa majandajale

(kahtlusaluse staatus, süüdistatava staatus, lõpuks alusetud süüdimõistmised JOKK skeemide

järgi) on teravas vastuolus PS §-ga 17. Pole selgelt sätestatud kodanike õiguste kaitse PS § 25

kohaselt. Metaseadused ei sätesta hüvitamise korda ja määrasid, kui kodanikule on vääralt

tõstetud süüdistus ja kohaldatud keskkonnakahju sissenõue. Puudub garantii tagakiusamise

vastu, kui kodanik esitab süüdistuse Keskkonnainspektsiooni tegevusele ja nõude kahjude

hüvitamiseks PS § 25 kohaselt.

Kokkuvõttes on käesolevaga tõstetud kolm põhiseaduslikkuse järelvalve taotlust:

1. Metsa majandamise eeskirja harvendusraie regulatsiooni vastuolu metsaseadusega.

2. Metsa majandamise eeskirja ja metsaseaduse turberaie regulatsioonide vastuolu

Põhiseaduse sätestusega § 11.

3. Keskkonnakahju rakendamine omaniku metsades raiemahtude alusel on üldse vastuolus

Põhiseaduse §-dega 11, 13, 17, 19 ja 25.

Põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse alustamist toetavad kaks järgnevat kirjutist I ja II.

I Keskkonnainspektsiooni läbinähtamatuse müts.

Aastal 2006 kehtestatud metsamääruste kogum on ponnistus, milles ületähtsustatakse metsa

esimest rinnet ja metsa parameetritest rinnaspindala. Määruste sätted on kaugel

üldmõistetavuse põhimõttest ja otstarbekusest, nendest kumab läbi vaid vastutulek

keskkonnainspektsioonile. Eelväidetu tõenduseks võib kirjeldada läbinähtamatuse astmeid,

millega on kaetud metsa keskkonnakahju arvestus liitpuistu (kaherindene puistu)

harvendusraiel tulenevalt nimetatud määrustest.

Keskkonnakahju arvutus muutub täiesti läbinähtamatuks järgnevalt esitatud astmestikuna:

1. Metsakasutaja opereerib enda väljaraiutud tihumeetritega ja on kindel, et ta pole üleraiet

teinud. Keskkonnainspektor vastab, et talle ei loe, palju sina raiusid, mina mõõdan esimese

rinde rinnaspindala ja muul pole tähtsust ja nii toimibki. Seega läbinähtamatuse esimene aste

on parameetrite erinevus - rinnaspindala versus tagavara.

2. Läbinähtamatuse teiseks astmeks ongi puistu vaid osaline mõõtmine. Mõõtes vaid esimese

rinde ei saada andmeid terviklikult kogu puistu kohta, peale raiet ei teki infot mõõtmise

õigsuse kontrolliks analüütiliselt.

3. Läbinähtamatuse kolmas aste on, et jäetakse tuvastamata väljaraie tegelik maht, kände ei

mõõdeta. Tagajärjeks on raiejärgse puistu võrreldamatus puistuga enne raiet tegelike

mõõdistuste alusel.

Kolmekordse võrreldamatuse taustal ei saa millegagi vaidlustada ka ainukest teostatud

mõõdistust, milleks oli esimese rinde rinnaspindala. Esimene rinne liitpuistu koosseisust on

muudetud asjaks iseeneses, mis ei allu kontrollile.

Kokkuvõttes esitatakse metsa majandajale kolmekordselt läbinähtamatu esimese rinde

mõõdistus-esimese rinde rinnaspindala liitpuistus.

Osav peitemäng kroonitakse lahtimõtestatult labasevõitu osa ja terviku samastamisega.

Mõõdetud liitpuistu esimese rinde rinnaspindala võrreldakse kogu puistu rinnaspindalaga

harvendusraie normatiivides, normatiivid on kehtestatud esimese rinde osakaalul 100%

puistust, millega I rinne = puistu, puistu ehk mets on kirjeldatud olukorras sisustatud võrdselt

ainult esimese rindega. Kui I rinde rinnaspindala hektari kohta osutub väiksemaks

normatiivsest puistu rinnaspindalast hektari kohta, ongi puhtarvutuslik keskkonnakahju

tekitatud- saame keskkonnakahju fatamorgaana. Esitatust näeme, et mida väiksem on esimese

rinde osakaal puistus (ehk teise rinde osakaal vastavalt suurem), seda suurem on oht

keskkonnakahju fatamorgaanaks liitpuistus (kaherindeline puistu). Kui liitpuistu esimese

rinde rinnaspindala on normatiivsest madalam, toob vähimgi raie kaasa keskkonnakahju

fatamorgaana, olenemata sellest kui ka tänu teisele rindele on puistu kogu täius üle 100% ja

harvendusraie vajadus ilmselge.

Esimesele pettusele järgneb teine pettus. Metsaseaduse Lisa 3 sisaldab keskkonnakahju

määrasid PUISTU (metsa) hektari rinnaspindala ühe vähemruutmeetri kohta liitpuistu

esimene rinne ei ole aga kogu mets( võrdluseks - aia postid ei ole veel kogu aed, nende maht

ei pea võrduma aia mahuga). Seega tuleks arvesse võtta esimese rinde protsent puistus, mis

sisuliselt tähendab jõudmist tervikpuistuni (esimene pluss teine rinne). Kokkuvõttes näeme, et

rinnete eristamine oli tarbetu lisatöö, vajalik üksnes Keskkonnainspektsiooni valgustkartva

tegutsemise varjamiseks.

Lisaks sellise metsaseaduste seisu juures on teine rinne täielikult kontrolli alt väljas – lindprii,

kelle võib tervikuna hävitada. Kas teise rinde tagavara kontrolli alt vabastamine ongi

metsaseaduste varjatud mõtteks? Kellele on see kasulik? Igal juhul mitte looduse kaitsmisele.

Eelnevast tuleneb rida kindlalt vajalikke nõudeid metsaseaduste korrastamisele:

1. Kõik raienormatiivid peavad olema dubleeritud rinnaspindala kõrval tagavaraga.

2. Keskkonnakahjude arvutused puistu kohta tuleb viia hektaritagavara ühe tihumeetri

põhiseks kahjumäär puuliigi lõikes tagavara tihumeetrile konstantseks Metsaseaduse Lisa 3

muutmise vajadus.

3. Lubamatu on metsa seisundi normeerimine vaid ühe rinde alusel. Raienormatiivid tuleb

kehtestada kogu puistule esimest ja teist rinnet eristamata.

4. Kohatu on demagoogiline lähenemine metsakorraldamisel, et rinnaspindala on olulisem ja

täpsem metsa parameeter kui tagavara. Mets on ruumiline ehk kolmemõõtmeline objekt, mida

kahemõõtmeline rinnaspindala kuidagi piisavalt ei kirjelda ühik ruutmeeter.

Metsal on ka kõrgus ja metsa kirjeldab piisavalt alles tagavara (ühik kuupmeeter). Faktiliselt

on rinnaspindala vaid üks arvutusjärk teel puistu tagavarale ning tema iseseisev kasutus

tekitab vaid väärastusi - näiteks mõistusevastane keskkonnakahju määrade gradatsioon

Metsaseaduse Lisa 3 .

5. Ponnistused Metsa korraldamise juhendis metsa kirjeldamiseks rinnaspindala põhiselt

tuleb tagasi lükata ja samuti taastada puistu täius tagavara funktsioonina nüüd juurutatud

rinnaspindalalise tuletamise asemel. Rinnaspindala põhisusest tuleneb puistu elementide

täielik mitteliidetavus, tagavarapõhine puistuelementide esitus võimaldab neid vabalt liita ja

summeerida ka minimaalsel mööndusel täiused. Täius on teatavasti oluline näitaja raie mahu

planeerimisel ja hinnangul.

6. Harvendusraie normatiivide kehtestamine üksnes puistu kõrguse ja puuliigi alusel. Metsa

majandamise eeskiri lisa 1 ei ole vastuvõetav, sest arvesse pole võetud kasvukoha boniteeti ja

puistu vanust. Soovituslik on taaskehtestada eelnenud normatiivide tabel 01.04.1999, jättes

välja Märkus 1.

7. Entusiastlik rinde produtseerimine. Metsa korraldamise juhendis on vastuvõetamatu

infomüra. Teise rinde koondkirjeldus on tarbetu teistkordne puude klassifitseerimine, sest

nagunii on olemas tegelikku sisu omav puude klassifitseerimine puistu elementideks.

Puuliikide tagavara jaotumine kahte rindesse tulenevalt II rinde miinimumtäiuse alandamisest

20%-lt

10%-le

ei

ole

vastuvõetav.

Puistuelementide

tagavara

peitmine

rinde

koosseisukordajate taha pole vastuvõetav -topelt töö tagavarade saamiseks. Rindelise

klassifikatsiooni tegelik sisu metsa korraldamisel on metsaseaduste kehtiva seisu juures vaid

võimalus väljamõeldud olematu keskkonnakahju kaelamäärimiseks-fatamorgaana.

II Metsaseadused tekitavad fatamorgaana.

Sõnaseletused: fatamorgaana - õhupeegeldus, liikuv pettepilt, lad k miraaž - sama prantsuse

keelest. Miraaž ehk fatamorgaana on õigekeelsuse sõnaraamatu järgi valguskiirte murdumisel

eri tihedusega õhukihtides tekkiv kaugemate nähtamatute esemete suurendatud kujutis.

Metsa majandamisel tekitavad fantastilisi hirmujudinaid ja pettepilte mitte erinevad õhukihid,

vaid võitlus röövraiujaga ebaõnnestunud metsaseaduste alusel. Kui sa oled metsaomanik ja

metsa ka majandad, mitte ära ei müü, siis oled sa hirmujudinate küüsis, sest

keskkonnainspektorid

sõidavad

vilkalt

ringi.

Inspektsiooni

paadiks

on

ulmelised

metsaseadused, purjeks on looduskeskkonnale tekitatud kahju ja lipukirjaks JOKK -nemad

teevad trahvisid vastavalt seadusele.

Esimene keskkonnakahju miraaž kummitas aastatel 1996 kuni 1999. Siis arvutati

keskkonnakahju lubatud kohas tehtud raiel puidukoguselt, mis ületas raieloa (metsateatise)

mahtu. Pettus seisnes selles, et sageli (enamasti) ei kajastanud raieloa maht

metsakasvatuslikult põhjendatud väljaraie vajadust. Raieloa maht võis olla tegelikust

raievajadusest väiksem (enamasti) või ka suurem. Sellest tulenevalt ei vastanud raieloa

põhiselt arvutatud keskkonnakahjud üldjuhul üldse faktiliselt esinevale keskkonnakahjule

normatiivide järgi. Riik nõudis igasuguse süümepiinata arvutusliku keskkonnakahju sisse ka

tegeliku keskkonnakahju puudumisel (kui raieluba oli tegelikult väiksem normatiivide järgi

lubatavast raiemahust), lihtsalt raieloa ületamise fakti alusel ja määras. Arvutatud

keskkonnakahju oli tegelikult miraaž, kuid ta kummitas võimsalt kõigi raiete juures. Esimene

keskkonnakahju miraaž hävitati seejärel kui sai selgeks, et raielubasid vormistatakse

mõnikord suurematena kui on metsakasvatuslikult põhjendatud väljaraie maht. Sellisel juhul

varjas raieluba keskkonnakahju tekitamise. Keskkonnakaitsjate hääl on kahtlemata mitu korda

kõlavam kui metsa majandajate oma ja üldise heakskiidu saatel kaotas metsateatis kiiresti

oma ainuvalitseva rolli keskkonnakahju tuvastamisel.

Metsandusliku keskkonnakahju arvutuste aluseks võeti raiejärgselt kasvama jäänud metsa

seisund võrrelduna raienormatiividega. Väga õige põhimõte, mis seadusena fikseeriti

Keskkonnaministri määruses nr 39 01.04.1999. Siiski läks selle 1. aprilli määrusega lendu ka

järjekorras teine keskkonnakahju miraaž.

Metsaröövlite efektiivsemaks karistamiseks, sest nood lõikavad eeskätt puistu esimest rinnet,

susati kellegi ettepanekul normatiivide tabeli järele "Märkus 1". Tabeli pealdise järgi on

tabelis kogu puistu rinnaspindala/ha ja täius, märkus 1 aga väidab, et Tabeli tähis T on puistu

I rinde täius ja G on puistu I rinde rinnaspindala/ha. Kiirustades valmis tabelile lisatud märkus

pööras aga kogu regulatsiooni nonsensiks. Kogu metsa (tervik) ja esimese rinde (osa) vahele

susatakse võrdusmärk. Selline võltsimine on metsa majandamise jaoks väga traagiliste

tagajärgedega, tekib üle kümne otse võltsingust tuleneva probleemi, mis takistavad

harvendusraiete planeerimist, teostamist ja raiekvaliteedi hindamist. Määrus sellisel kujul

tähendab postuleerimist, et esimese rinde osakaal on puistus muutumatult 100%. Kuidagi pole

arvesse võetud, et esimese rinde osa puistus on muutuv, kõikudes 100% kuni 30% (kõikumine

näidatud metsa täiustel 100%). Seega keskkonnainspektsioon tegutseb seadustatud skeemi

kohaselt, et tuleb mõõta esimese rinde rinnaspindala, seda tuleb võrrelda normatiivse

rinnaspindalaga (kogu puistu rinnaspindala) juhul kui mõõdetud I rinde rinnaspindala on

normatiivist

väiksem

(sisuliselt

kogu

metsa

rinnaspindalast)

vormistada

vahe

keskkonnakahjuks, rakendades vastavat keskkonnakahju määra. Seejuures on vastavalt praegu

kehtiva Metsaseaduse Lisa 3 sätestatule ette nähtud rakendada keskkonnakahju arvmäärasid

metsa (puistu) rinnaspindala ühe ruutmeetri kohta, mitte aga esimese rinde ühe ruutmeetri

kohta, ehk valetamine mõõtmise juures võimaldab valetamist keskkonnakahju arvutamisel.

Mida väiksem on esimese rinde osakaal puistus, seda suuremaks valetatakse keskkonnakahju.

Kahjuks 1999. a metsaseadustega käivitunud harvendusraie keskkonnakahju miraaž lendleb

edasi ka pärast 2006. a metsaseaduste vastuvõtmist. Skeem harvendusraiete jaoks on täpselt

samaks jäänud, kaks on saanud uue kuue. Keskkonnakahju miraaž tekitatakse 2006. a

metsaseadustega aga ka turberaietesse, sest ka turberaied viidi üle esimese rinde põhisele

reguleerimisele (varemalt regulatsioon välja raiutud ja kasvama jäetud puidu mahu

proportsiooni alusel). Turberaiete regulatsioonil on seega tegemist seaduste süsteemiga,

millega on loodud alus keskkonnakahju miraažile.

Lisaks eeldab praegune harvendusraiete ja turberaiete seadusandlik regulatsioon esimese ja

teise rinde täpset eristamist. Praktikas osutub selline ülesanne sageli üsna võimatuks. Esimese

ja teise rinde vahekorra komplitseeritus nähtub juba vastuolulisest rinnete eristusest Metsa

korraldamise juhendi 14.12.2006 määruse 77 § 8 sõnastustes. Rinnete eristamise eelduseks

on olukord, et puude võrad paigutuvad korrustena, vastupidisel juhul käsitletakse puistut

üherindelisena § 8 lg 2 järgi mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt liitunud

võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne. Samas teise

rinde olemasolu määratluses puudub rinnete horisontaalsete tasandite selge vertikaalse

eristatavuse kriteerium (§ 8 lg 1, 2) teine rinne on rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus

25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest. Mõiste "keskmine kõrgus" ei asenda korralikult

mõistet teistest vertikaalselt eristuv horisontaaltasand. Sellisest olukorrast tuleneb praktika, et

kõik puud, mis on madalamad kui 75% esimese rinde enamuspuuliigi kõrgusest, loetakse

inspektori poolt teiseks rindeks. Selline praktika on selgelt vastuolus eelnevas toodud

sätestusega § 8 lg 2. Samas on kummaline, et teise rinde eristamiseks piisab täiusest 10%

(ajalooliselt uus lähenemine, varem 20%), kuid esimese rinde ja üksikpuude rinde

täiusepiiranguks on 30% (peegeldab ka horisontaalset liituvust muu sisu kõrval).

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et metsa kasvatamise seaduste sõelumine läbi röövraie hirmude on

metsa mõistuspärase majandamise muutnud võimatuks. Puidu varumine on seeläbi langenud

pooleni metsanduslikult põhjendatud kogusest. Tuleb taastada raiete regulatsioon kogu puistu

alusel, regulatsioon esimese rinde alusel on oma kõlbmatust veenvalt näidanud. Apellant on

ka vastavad seadusemuudatused välja pakkunud, kuid Keskkonnaministeerium eirab vajadust

seaduseparandusteks. Lähtudes apellandi pöördumisest soovitab õiguskantsler Allar Jõks

keskkonnaministril kaaluda võimalust taastada õigusselgus harvendusraie regulatsioonides,

ühildada rinnaspindala sisustatus metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsioone neis toodud motiividel.

Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära

süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei

kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid

ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate

tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt K. Mängli õigeksmõistmist. Erilist

tähelepanu palutakse pöörata keskkonnale tekitatud kahju suuruse arvutamise metoodikale,

sest apellantide arvates keskkonnainspektsiooni töötajad L. Palmre ja M. Grosmann kasutasid

ebaõiget metoodikat ning mõõdistustel tehti mõõtmisvigu. K. Mängli apellatsiooni kohaselt

keskkonnainspektor M. Grosmanni vead tuginevad hooletule pindala mõõdistusele ja

keskkonnaministri

määruste

väärtõlgendustele

metsa

rindelise

ehituse

osas.

Keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala

ja täiuse lubatud alammäärad“ märkus 1 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88

kinnitatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 olevat mõlemad vastuolus metsaseadusega

ning K. Mängli taotleb nende osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Lisaks

taotleb ta põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist ka turberaie regulatsioonide

vastuvõetavuses (piiravad ülemäära omandi kasutuse õigust) ja keskkonnakahjude

rakendamisele üldse omaniku metsades raiemahust lähtuvalt.

Kaitsja apellatsiooni taotluslikus osas viidatakse lisaks väidetavale materiaalõiguse ebaõigele

kohaldamisele ka kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, kuna kohtuotsuse

resolutiivosa järeldused ei vastavat tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Ringkonnakohus

ei nõustu eeltoodud väitega ja ei tuvastanud antud asjas kriminaalmenetlusõiguse olulist

rikkumist.

Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides

ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste

ümberhindamist.

Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse

nimelt nendele tõenditele (lk 199-207). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlusele

K. Mängli õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 171-174 ja 185). Sama taotlust

korratakse ka apellatsioonis (lk 209-213), kus leitakse, et maakohus on tõendeid ühekülgselt

süüdistuse kasuks hinnanud ja pole küllaldaselt arvestanud süüdistatava väiteid, et tema

tehtud metsaraie oli vastavuses metsaseadusega ning raiega keskkonnale kahju ei tekitatud.

Kaitsja leiab, et kui isegi asuda seisukohale, et süüdistus on õige ja põhjendatud ning pärast

harvendusraiet eraldistel 2 ja 15 jäi rinnaspindala väiksemaks lubatud alammääradest, oleks

tulnud arvestada, et rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine oli väike ning kui poleks

tegemist looduskaitse piiranguvööndis asuva kinnistuga, siis oleks keskkonnakahju suurus

jäänud väiksemaks olulisest kahjust. Kaitsja apellatsiooni kohaselt visuaalselt oli võimatu

määrata, kas rinnaspindala oli pärast raiet normi piires või mitte. Keskkonnainspektsioon

teostas esmase kontrolli 28.04.2006 ja selle protokolli kohaselt raied olid korras. Apellandid

leiavad, et maakohus oleks pidanud vastuoluliste tõendite puhul eelistama nimetatud

protokolli, kuna see tuleb süüdistatavale kasuks, eelistati aga 04.09.2006 õiendit

keskkonnakahju arvutamise kohta, mida tulenevalt seadusemuudatustest parandati 19.02.2007

õiendiga. Sellega rikuti õiguskindluse põhimõtet, sest K. Mängli teadis 28.04.2006

kontrollkäigust, millele mingeid sanktsioone ei järgnenud ning tal tekkis õiguspärane ootus, et

keskkonnainspektsioon oma seisukohti ei muuda. K. Mängli enda apellatsioonis (lk 214-222)

on väga põhjalikult käsitletud mõõdistuste usaldusväärsuse küsimust ning metsaseaduse ja

keskkonnaministri määruste väidetavat vastuolulisust.

Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on tõendeid ühekülgselt hinnanud ning pole

käsitlenud süüdistatava vastuargumente. See on ümber lükatud otsuses kajastatud tõendite

analüüsiga, millest nähtuvalt maakohus on käsitlenud süüdistatava vastuväiteid ning on neile

andnud hinnangu (lk 203-206).

Faktilistele asjaoludele ei vasta kaitsja väide, et visuaalselt oli võimatu määrata, kas

rinnaspindala oli pärast raiet normi piires või mitte. See on ümber lükatud tunnistaja M.

Grosmanni ütlustega (lk 160), mille kohaselt tal visuaalsel vaatlusel tekkis kahtlus, et raie ei

ole seaduslikult teostatud, sest arvestades puistu olukorda ning visuaalselt määrates puistu

vanust ja koosseisu, tundus, et mets on raiutud liiga hõredaks, arvestades seejuures, et

tegemist oli X looduspargiga. Tunnistaja võttis telefoni teel ühendust kinnistu omaniku K.

Mängliga ja teavitas teda, et tema visuaalse hindamise järgi ei ole raie korralik ja et ta

kavatseb raiet täiendavalt kontrollida.

Asjakohased ei ole väited, nagu ei tohtinuks keskkonnainspektsioon peale 28.04.2006

kontrollkäiku selles toodud järeldusi ümber hinnata. Need on ümber lükatud kannatanu

esindaja L. Palmre ütlustega (lk 159), mille kohaselt 28.04.2006 teostatud kontrollimine oli

puudulik, sest ei arvestatud, et metsamajandamisekava oli 5 aastat vana ja ei liidetud juurde

puude vanust, samuti ei arvestatud sellega, et kinnistu asub X looduspargis ning

rinnaspindala alammäära tuleb suurendada 5%, seda ei tehtud. Keskkonnainspektsiooni

Võrumaa osakonna poolt on 01.12.2006 saadetud (lk 149) K. Mänglile vastus tema

30.11.2006 teabenõudele, milles on põhjendatud, miks 28.04.2006 teostatud kontrolli ei ole

hilisemalt arvestatud keskkonnale tekitatud kahju hindamisel ja kriminaalasja materjalide

vormistamisel. Maakohus on põhjendanud (lk 205), miks ta ei nõustu K. Mängli väitega, nagu

oleks

sellega

rikutud

õiguskindluse

põhimõtet,

et

tal

oli

alust

arvata,

et

keskkonnainspektsioon ei muuda 28.04.2006 protokollis toodud järeldusi. K. Mängli kuulati

kahtlustatavana üle 29.11.2006 (lk 97-99) ja sai siis teada kahtlustuse sisu. Kohtueelse

menetluse kokkuvõte koostati 30.11.2006 (lk 103-105). Seega oli K. Mänglile juba enne

teabenõudele vastuse saamist teada, et keskkonnainspektsioon ei lähtunud 28.04.2006

kontrollimise protokollist.

Asjaolu, et K. Mängli ei pea M. Grosmanni tehtud mõõdistusi usaldusväärseks, ei tähenda

automaatselt, et need tulebki mitteusaldusväärseks lugeda. Eeltoodu tuleneb Riigikohtu

otsuses nr 3-1-1-106-06 toodud seisukohast, mille kohaselt olukorras, kus kohtumenetluse

pool ei nõustu kohtu seisukohaga, siis see ei tähenda automaatselt, et kohtu järeldused ei vasta

tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Tegemist on apellandi väitega, et kohus on tõendeid

valesti hinnanud ning need tuleb ümberhinnata. Kas seda tuleb teha või ei, see selgub

kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise tulemustest.

KrMS § 15 lg 1 kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on

kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

KrMS § 15 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda tõenditele, mida on

kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on

protokollitud, aga ka tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on

apellatsioonimenetluses avaldatud.

Maakohtus uuriti enne 26.11.2007 kohtuotsuse tegemist järgmisi tõendeid:

Vahetult kuulati üle kannatanu esindaja L. Palmre, tunnistaja M. Grosmann ja süüdistatav K.

Mängli ning uuriti kirjalikke tõendeid.

Ringkonnakohtu istungil K. Mängli lisaks apellatsioonis toodule täiendavalt kandis ette oma

selgitused, miks on teostunud tema süüdimõistmine keskkonnakahju tekitamises, kui

tegelikult kahju puudub, ja esitas need ka kirjalikult. Küsimusi talle ei esitatud.

Ringkonnakohus avaldas KrMS § 335 lg 2 alusel maakohtu istungite protokollid (lk 157-167

ja 181-190). Kohtumenetluse pooltel sellelt pinnalt mingeid taotlusi ei olnud. Eeltoodust

tulenevalt ringkonnakohtus tõendite uurimine lisaks K. Mängli ärakuulamisele sisuliselt

piirdus maakohtus uuritud tõenditele veelkordse hinnangu andmisega.

Apellatsioonides on suurt tähelepanu osutatud keskkonnale tekitatud kahju arvutamise

metoodikale, pidades seda valeks. Märgitakse, et sellekohased märkused tegi K. Mängli

21.06.2006 metsalugemislehtedele, et ta ei nõustu (lk 44) metoodikaga, et teise rinde puid ei

võeta rinnaspindala arvesse ja ta ei nõustu (lk 46) teise rinde väljajätmisega täiuse arvestusest.

Väidetakse, et metsa raiudes ei teadnud K. Mängli asjaolu, et harvendusraie järgselt võetakse

rinnaspindala ja täiuse määramisel arvesse ainult esimese rinde puud, teise rinde omi aga

mitte, sest raie ajal kehtinud metsaseadus rääkis ainult metsast ja puistust, mitte rinnetest. See

mõiste sätestati keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 märkusega 1, mille kohaselt

tabelis toodud määrad kehtivad mitte kogu metsa, vaid metsa esimese rinde kohta. Apellandid

leiavad, et lisades määrusele nimetatud märkuse 1 on keskkonnaminister ületanud pädevust,

mis talle oli antud metsaseaduse §-ga 17 lg 3.

Kohtuistungi protokollist nähtub, et K. Mängli on vastanud jaatavalt prokuröri küsimusele, et

kas tal tekkisid keskkonnainspektsiooni inspektoritega erimeelsused kahju arvutamise

metoodika osas. Küsimusele, kas talle selgitati kohapeal, kuidas nemad arvutavad ja millest

lähtuvad, on K. Mängli vastanud: „Jah, see oli mulle üllatuseks“ (lk 165). Küsimusele, kas ta

ise ei ole tuttav metsaõigusnormidega, on K. Mängli vastanud: „Need on pidevas muutumises.

Pärast raiet sai loetud“ (lk 165). Küsimusele, miks ta enne raiet läbi ei lugenud, on vastus:

„Arvasin, et tean isegi. Puistu täiust ei tohi viia alla 0,6. See on üldine seisukoht ja seda

silmas pidades ma harvendusraiet ka teostasin“ (lk 165). Küsimusele, milles see

Keskkonnainspektsiooni poolne valesti mõõtmine seisneb, on K. Mängli vastanud: „Jäetakse

teise rindesse puud, mis kuuluvad esimesse rindesse. Jäi tuvastamata, kas see puu on teise

rinde puu, mis jäi mõõdistamisest välja või on esimese rinde puu. Teine rinne peab

moodustama teatud tasapinna esimese rinde all“ (lk 165-166). Küsimusele, mis on teise rinde

puu, on K. Mängli vastanud: „On nii, et teine rinne on ühtlane ja kui üle, siis on esimese rinde

puu“ (lk 166). Eeltoodu näitab, et raiet teostades K. Mängli ei olnud kõigi vajalike

metsaõigusnormidega kursis ja alles pärast raiet tutvus nendega. Siis hakkas ta ka vaidlustama

talle süüks pandud metsaõigusnormide rikkumist, väites, et ta pole neid rikkunud ning et

keskkonnainspektorid tõlgendavad neid valesti, see on tema kahjuks.

Maakohus

on

märkinud

(lk

204-205),

et

K. Mängli

väited

selle

kohta,

et

keskkonnainspektsiooni poolt eraldistel 2 ja 15 teostatud mõõtmised on valed, väljendavad

tema subjektiivset arvamust. Oma apellatsioonis K. Mängli märgib, et „kahetsusväärselt

interpreteerib kohtunik süüaluse esitatud õigeid fakte ja nende seostamisi määruste sätetega

„subjektiivse seisukohana“, millist suhtumist oli võimatu ette näha ja seetõttu ei kasutanud

süüalune või kaitsja võimalust sõltumatu eksperdi kaasamiseks. Süüalune pidas samas 28.

aprilli raiete inspekteerimise protokolli ja enda esitatud analüüse kohtu avaldatud tõendites

süülisust kummutavate tõenditena piisavateks. Süüaluse metsanduslikus kompetentsuses pole

alust kahelda, kuna süüalusel on 27 aasta vältel kogemused metsa majandamisel, sealjuures 3

aastat Munamäe sovhoosi metsaülemana. Teoreetiline ettevalmistus metsanduslikuks

analüüsiks ja praktiliseks tööks on omandatud TRÜ bioloogiakursuse koosseisus ja Luual

metsatehnikute kursusel“ (lk 214 pöördel). Vastuseks eeltoodule ja apellatsioonides esitatud

etteheidetele tõendite hindamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist:

KrMS § 63 lg 1 annab tõendite loetelu ja lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude

tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi

tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende

kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 60 lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja

lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2

kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et

tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 296 sätestab uurimistoimingu

protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamise korra. Seega on kohtu otsustada,

lähtudes seaduses sätestatud tõendite loetelust ja nende avaldamise alustest, kuidas ta neid

hindab ja kas loeb konkreetse tõendiga midagi tõendatuks või ei.

Maakohus ei tuvastanud (lk 206) antud kriminaalasjas asjaolusid, mis annaks alust algatamaks

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust väidetavate vastuolude kohta metsaseaduse ning

keskkonnaministri 01.04.1999 ja 27.12.2006 määruste nr 39 ja 88 vahel. Maakohus leidis, et

nimetatud määrused ei ole metsaseadusega vastuolus ning lähtus neis sätestatust, tuvastamaks,

kas süüdistuses näidatud eraldistel 2 ja 15 tehtud harvendusraiega viidi metsa rinnaspindala ja

täius lubatust madalamale ning kui suures ulatuses tekitati keskkonnale kahju. Süüdistuse

tõendatuse analüüs on otsuses üksikasjalikult välja toodud (lk 199-203). Maakohus on

näidanud põhjendused (lk 203-205), miks ta ei nõustu K. Mängli väitega, et

keskkonnainspektsioon teostas mõõtmised valesti, jättis määratlemata, kas teine rinne üldse

esineb ja jättes teise rindesse esimesse rindesse kuuluvad puud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjenduste ja järeldustega.

Maakohus on märkinud, et raie ja mõõtmiste teostamise ajal kehtinud keskkonnaministri

17.03.1999 määrusega nr 25 kinnitatud metsa korraldamise juhendi § 47 p 1 toodud

määratluse kohaselt esimene rinne on suurima kõrguse ja tagavaraga rinne, mille täius on

vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu põhirinne. Viidatud § 47 p 2 kohaselt teine rinne on

rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest,

kusjuures rinde kõrgus on vähemalt 4 m. Ka keskkonnaministri 14.12.2006 määrusega nr 77

kehtestatud metsa korraldamise juhendi § 8 lg 1 p 1 kohaselt esimene rinne on puistu

põhirinne, millel on suurim kõrgus ja tagavara ning mille täius latiealistes ja vanemates

puistutes on vähemalt 30%. Viidatud § 8 lg 1 p 2 kohaselt teine rinne on rinne, mille

keskmine kõrgus on vahemikus 25-75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures teise

rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m ja täius vähemalt 10%.

Maakohus on näidanud (lk 203) tõendid, millest nähtuvalt oli teine rinne eraldistel 2 ja 15

eristatav ning keskkonnainspektsiooni inspektorid lähtusid teise rinde määratlemisel

eeltoodud kriteeriumitest. Teist rinnet on kirjeldatud raiekoha ülevaatuse aktides ja seda on

arvestatud eraldisel 2 rinnaspindala määramisel, millega vähenes keskkonnakahju.

Kohtuistungi protokollist nähtub, et prokuröri küsimusele, milline on kahju arvutamise

metoodika, on kannatanu esindaja L. Palmre vastanud järgmiselt: „Eraldisel 2 ja 15 seadus

lubab teha harvendusraiet. On mõõdetud esimese rinde rinnaspindala ja võrreldud vastava

alammääraga, enne harvendusraie eeskirja, nüüd metsa majandamise eeskirja järgi ja

arvutatud, kui suur on vahe alammääraga ja siis arvutatud keskkonnale tekitatud kahju“ (lk

158). Küsimusele, kas keskkonnakahju arvutamisel võeti arvesse esimene rinne, on L. Palmre

vastanud jaatavalt. Prokuröri küsimusele, et K. Mängli arvates peab arvestama ka teise rinde

puid ja miks seda ei tehtud, on L. Palmre vastanud: „Teise rinde puid ei arvestatud, kuna

seadus näeb ette rinnaspindala puhul esimese rinde arvestamist, nii uus kui vana seadus. Uus

seadus eraldise 2 puhul, kus raie tehti kaasikus, mille all kasvas teise rindena kuusk täiusega

40%, lubab veel 3 ruutmeetrit hektari kohta rinnaspindala alammäära vähendada. Eraldise 2

puhul on see kahju arvutamisel maha võetud“ (lk 158-159). Kaitsja küsimusele, kas K.

Mängli on vaidlustanud kahju arvestamise metoodikat, on L. Palmre vastanud jaatavalt ja

selgitanud: „K. Mängli näeb, et peab arvestama ka teist rinnet. Meie oleme kogu aeg

arvestanud esimest rinnet rinnaspindala määramisel, sel teemal on keskkonnainspektsioonil

esimene vaidlus“ (lk 159). Prokuröri küsimusele, et kui mõõtmisi teostate, kas te kogu aeg

arvestate ainult esimest rinnet, on tunnistaja M. Grosmann vastanud: „Minu teada

Keskkonnainspektsioon on alati mõõtnud esimest rinnet“ (lk 161). Kaitsja küsimusele, kas

rinded olid täpselt eristatavad, on tunnistaja M. Grosmann vastanud järgmiselt: „Mõõtmiste

juures viibis kohal ka Mängli ja need teise rinde puud, mis küündisid kõrguselt 75%

lähedusse, olles 70%, lugesime esimese rinde hulka. Ei olnud nõus lugema esimese rinde

hulka puid, mis olid kuni 50% esimese rinde kõrgusest ja esimesest rindest märgatavalt

madalamad“ (lk 162). Kannatanu esindaja küsimustele, kas eraldisel 2 ümberarvutustes on

võetud arvesse ka teist rinnet keskkonnakahju määramisel, on M. Grosmann vastanud:

„Eraldisel 2 on rinnaspindala alammäär parandatud, vähendatud seoses metsaseaduse

muudatusega, mis tulenes eraldise 2 kasvukohatüübist“ (lk 163) ning kas teatud tingimustel

uus metsaseadus arvestab teist rinnet harvendusraie puhul, on vastus: „Teatud

kasvukohatüüpide puhul, kui seal kasvab tugev teine rinne täiusega vähemalt 40%, on puistu

esimese rinde rinnaspindala alammäära veel 3 m2/ha võrra vähendatud“ (lk 163).

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt K. Mängli eeltoodud ütluste kohta L. Palmrele ja M.

Grosmannile küsimusi ei esitanud. Keskkonnainspektorite selgitustele vaatamata K. Mängli

jäi selle juurde, et tema pole süüdistuses näidatud metsaõigusnorme rikkunud ja et neid

tõlgendatakse valesti, see on tema kahjuks.

Maakohus on põhjendanud (lk 203), miks ta ei nõustunud K. Mängli väitega, et mõõtmisi

oleks pidanud teostama põlvkondade viisi. Keskkonnaministri 14.12.2006 määrusega nr 77

kehtestatud metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2 kohaselt mitmevanuselistes puistutes, millel

on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse

esimene rinne põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on

vähemalt 20 aastat. Maakohus on näidanud, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et eraldistel

2 ja 15 kasvaval metsal oleks üks vertikaalselt liitunud võrastik ning eraldiste

takseerkirjeldustest ei nähtu vanuselist erinevust, st tegemist ei ole mitmevanuseliste

puistutega. Apellatsioonis K. Mängli märgib, et ta pole kunagi väitnud, et 28.04.2006

inspektorite grupp on kirjeldanud esimest rinnet põlvkondade viisi. Tema tõlgenduses on

viidatud § 8 lg 2 rõhuasetus mitte esimese rinde põlvkondade viisi kirjeldamisel, vaid teise

rinde puudumine vertikaalselt liitunud puistus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

põhjendused tulenevad K. Mängli poolt antud ütlustest. Küsimusele, kas teine rinne on

ühtlase tasapinnaga, on K. Mängli vastanud: „Jah. Kui sellist ühtlast tasapinda ei esine, siis

metsa korraldamise juhendi § 8 lg 2: Mitmevanuselistes puistutes, millel on üks vertikaalselt

liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse esimene rinne

põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat.

Vertikaalses puistus, kus tasapinda ei esine, kirjeldatakse puistut esimese rindena. Inspektorite

teine grupp on selle järgi toiminud, M. Grosmann toimis teisiti, võttis esimesse rindesse

üksikud puud. Kui puu oli 50-75%, siis läks see puu teise rindena kirja“ (lk 166). Kaitsja

küsimusele, miks ta ei ole nõus keskkonnainspektorite metoodikaga, on K. Mängli vastanud:

„Kõigepealt jäi visuaalselt tuvastamata, kas teine rinne esines, kas võrad olid ühtlaselt või

koondusid teise rindesse. Jagamine esimesse ja teise rindesse võib olla täiesti subjektiivne

asi“ (lk 166).

Ringkonnakohus KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks alljärgnevalt korrata maakohtu

otsuse põhiosa asjaolusid (lk 199-206) keskkonnainspektorite poolt tehtud mõõdistuste ja

keskkonnale tekitatud kahju arvutamise metoodika usaldusväärsuse kohta. Ringkonnakohus

leiab, et K. Mängli apellatsioonis toodud väide inspektor M. Grosmanni poolt „mõõdistuste

teostamises üle mõistuse suurte vigadega, leides seeläbi tohutu keskkonnakahju“ (lk 215) ei

ole

kooskõlas

kriminaalasjas

uuritud

tõenditega.

Tõendite

analüüs

näitab,

et

keskkonnainspektorid olid teadlikud K. Mängli vastuväidetest ja teatud osas neid ka tema

kasuks arvestati. Seega ei ole õige apellantide väide, nagu ei oleks K. Mängli vastuargumente

üldse arvesse võetud. Kuna aga leidis tõendamist tema poolt eraldistel 2 ja 15 harvendusraie

tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest madalamale viimine ning

sellega tekitati keskkonnale oluline kahju, siis sellega ta pani toime KarS § 356 lg 1 järgi

ettenähtud kuriteo.

K. Mängli apellatsioonis (lk 220 pöördel) on esitatud järgmised põhiseaduslikkuse järelevalve

taotlused:

1) Metsa majandamise eeskirja harvendusraie regulatsiooni vastuolu metsaseadusega.

2) Metsa majandamise eeskirja ja metsaseaduse turberaie regulatsioonide vastuolu

Põhiseaduse §-ga 11.

3) Keskkonnakahju rakendamine omaniku metsades raiemahtude alusel on vastuolus

Põhiseaduse §-dega 11, 13, 17, 19, 25.

Riigikohtu otsuste (3-4-1-5-02, 3-4-1-11-02, 3-1-1-77-02, 3-4-1-9-03, 3-4-1-2-04 jt) kohaselt

kontrollitakse konkreetse normikontrolli raames vaid kohaldamisele kuuluva ehk

asjassepuutuva seaduse põhiseaduspärasust. Vaidlustatud säte peab olema kohtuasja

lahendamiseks otsustava tähtsusega. Lähtuda tuleb üksnes konkreetse kriminaalasja

asjaoludest. K. Mänglile esitatud süüdistusest tulenevalt on asjassepuutuvad metsaseaduse

redaktsioonid, mis kehtisid 2005-2006 ja alates 01.01.2007 ning keskkonnaministri

01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja

täiuse lubatud alammäärad“ märkus 1 ja 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa

majandamise eeskirja“ lisa 1. Seega ülejäänud eelpool esitatud taotlused ei ole seotud K.

Mänglile süüks arvatuga.

Maakohus käsitles (lk 205-206) K. Mängli kirjavahetust Keskkonnaministeeriumi ja

õiguskantsleriga ning ei tuvastanud antud kriminaalasjas asjaolusid, mis annaks alust algatada

põhiseaduslikkuse

järelevalve

menetlust

keskkonnaministri

27.12.2006

määrusega

kehtestatud metsa majandamise eeskirja suhtes.

Ringkonnakohus samuti ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlust.

Kuni 01.01.2007 kehtinud metsaseaduse § 17 lg 2 kohaselt harvendusraiet tohtis teha metsas,

mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud

alammäärast suurem. Viidatud § 17 lg 3 sisustas lõikes 2 näidatud alammäärad, sätestades, et

lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa

vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist,

keskkonnaminister oma määrusega. Seega seadus delegeeris alammäärade suuruse

kehtestamise keskkonnaministrile, kes oma 01.04.1999 määrusega nr 39 metsaseaduse § 17 lg

3 alusel määras kinnitada harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud

alammäärad vastavate tabelite kujul. Tabelite lõpus on märkused, millistest märkus 1 kohaselt

tabelites tähis „T“ on puistu I rinde täius ja „G“ on puistu I rinde rinnaspindala. Tabelites on

lähtutud metsa vanusest, puuliigist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, nagu seda

seadus ette nägi. Kuna keskkonnaminister oli volitatud sisustama metsa rinnaspindala ja

täiuse lubatud alammäärasid, siis ringkonnakohtu arvates ei ole märkust 1 lisades ületatud

volitusi, sest tabelid jagunevad enamuspuuliikide järgi, kusjuures enamuspuuliik on I rinde

suurima tagavaraga puuliik. Metsamajandamine käib üldjuhul enamuspuuliigi järgi ja seetõttu

koostatakse ka seaduslikud piirangud enamuspuuliigi järgi, see on I rinde kui suurima kõrguse

ja tagavaraga rinde järgi.

Alates 01.01.2007 kehtiv metsaseaduse redaktsioon võeti Riigikogu poolt vastu 07.06.2006.

Selle redaktsiooni § 31 lg 4 kohaselt puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha

puistus hooldusraiet, ning puistu rinnaspindala ja täiuse alammäära pärast harvendusraiet

kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Seega seadus jällegi delegeeris

alammäärade suuruse määramise keskkonnaministrile, kes oma 27.12.2006 määrusega nr 88

kehtestas metsa majandamise eeskirja. Nimetatud eeskirja juurde kuuluvad ka lisad ning

lisaga 1 määrati puistu I rinde rinnaspindala alammäärad pärast harvendusraiet, m2/ha.

Ringkonnakohtu arvates ei ole ka lisa 1 puhul ületatud volitusi, sest I rinne on puistu

põhirinne ja metsa majandaja eesmärk hooldusraiete kavandamisel ja tegemisel peab olema

põhirindele paremate kasvutingimuste loomine. Seetõttu on mõistetav, et lisas 1 antud

harvendusjärgne alammäär kehtib puistu I rinde kohta.

Õiguskantsler abstraktse normikontrolli käigus ei tuvastanud metsa majandamise eeskirja

mittevastavust metsaseaduse § 20 lõikele 3 ja § 31 lõigetele 2 ja 4.

Õiguskantsler oma 29.03.2007 kirjas (lk 116-117) keskkonnaministrile märgib, et metsa

majandamise eeskirja § 6 lõikes 4, lõike 5 esimeses osas ja lisas 1 reguleeritakse

harvendusraiet lähtudes I rinde rinnaspindalast, kuid § 6 lõike 5 teises osas võetakse arvesse

ka II rinnet. Sellest järeldub, et metsa majandamise eeskirjas reguleeritakse harvendusraiega

seonduvaid küsimusi valdavalt, kuid mitte ainult I rinde keskselt. Õiguskantsler märgib, et

järelikult ei samastata metsa majandamise eeskirjas puistu rinnaspindala puistu I rinde

rinnaspindalaga, vaid sisustatakse laiemalt kui ainult I rinde rinnaspindalana. Samas

õiguskantsler ei välista, et metsa majandamise eeskirja regulatsioon võib olla vastuolus

metsaseaduse §-de 20 lõikega 3 ja 31 lõikega 2 konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades. Õiguskantsler möönab, et tegemist on pigem formaalse probleemiga ning sisuliselt

ei olegi võimalik küsimust teisiti reguleerida, kuid õigusselguse huvides palub ta

keskkonnaministril kaaluda, kas metsaseaduse §-s 31 võiks sätestada rinnaspindala mõiste

kitsamas tähenduses võrreldes metsaseaduse § 20 lõikega 3.

Õiguskantsler tegi oma eelpool viidatud seisukohad teatavaks ka K. Mänglile (lk 140-142).

Maakohtu seisukoht ühtis (lk 206) õiguskantsleri järeldusega selles, et metsa majandamise

eeskirjas sisustatakse rinnaspindala mõistet laiemalt kui vaid I rinde rinnaspindalana.

Ringkonnakohus leiab, et eelpool viidatud keskkonnaministri määrused ei ole vastuolus

metsaseadusega, vaid on välja antud delegeerimisnormi alusel ja sisustavad seaduse vastavaid

sätteid. Eeltoodu kajastub ka keskkonnaministri 02.02.2007 kirjas (lk 135) õiguskantslerile.

Nimetatud kirjas on selgitatud, et I rinne on puistu põhirinne ja metsa majandaja eesmärk

hooldusraiete kavandamisel ja tegemisel peab olema põhirindele paremate kasvutingimuste

loomine. Eelnevast tulenevalt hinnatakse puistu harvendusraiete järgset seisundit just I rinde

järgi. Kui aga mitmerindelises puistus arvestada ka II rinnet, tekib küsimus, miks mitte

arvestada ka üksikpuude rinnet või järelkasvu, alusmetsa. Teised rinded (teine-, järelkasvu- ja

üksikpuude rinne), kui need ka esinevad, on paratamatult nii majanduslikult kui ka puistu

arengu seisukohalt väiksema tähtsusega. Seetõttu on mõistetav, et metsa majandamise

eeskirjas antud rinnaspindala harvendusraiejärgne alammäär kehtib puistu I rinde kohta.

I ja II rinde määramiseks on selged reeglid. Teist rinnet tuleb metsakorraldajal kirjeldada kui

selle täius on vähemalt 0,1. Mitmevanuseliste puistute korral, kus on üks vertikaalselt liitunud

võrastik ja rinnete eraldamine ei ole võimalik, kirjeldatakse I rinnet põlvkondade viisi.

Puistud, kus II rinde täius on 0,4 või enam, moodustavad 1% Eesti erametsade pindalast.

Puistuid, kus II rinde täius on 0,6 või enam, on ainult 0,1% Eesti erametsade pindalast.

Eeltoodu näitab, et metsaseadus on keskkonnaministrile andnud teatava diskretsiooniruumi

metsandust puudutavate sisuliste küsimuste lahendamiseks ning valdkonna regulatsiooni

kujundamiseks.

Asjaolu, et K. Mängli ei ole nõus Keskkonnaministeeriumi selgitustega, ei tähenda

automaatselt seda, et tegemist on obligatoorse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamise vajadusega. Selleks ei ole alust leidnud õiguskantsler ega maakohus, sellist alust ei

tuvastanud ka ringkonnakohus.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale

makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on K. Mängli kohustatud

hüvitama kulud õigusabile 1681.50 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat M. Saare

poolt.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus Mati Kartau