1-08-2427\4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-08-2427

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-2427 (07274000594) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi I.L süüdistusasi kuriteos KarS §-de 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

I.L, ik. xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.L kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

KarS § 69 alusel asendada I.L’ ule mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus vangistus kolm (3) kuud süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga.

Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, kolmele (3) kuule ehk 3x30 = 90 päevale vastab 90x2 = 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd.

Määrata I.L-ile 180 üldkasuliku töötunni tegemise ajaks üks (1) aasta.

Kohus määrab, et I.L tuleb üldkasulik töö teostada Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja ta on sel ajal kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö. Mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras.

KarS § 50 lg1 alusel võtta I.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõidukijuhtimise õigus kolmeks (3) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel I.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista I.L-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 5000 (viis tuhat) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-2427, isik kelle eest tasutakse – I.L , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asjaolud ja menetluse käik

I.L’ ut süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Lääne Politseiprefektuuri

17.04.2007.a. otsusega karistatud Liiklusseadus § 74’ 19 lõige 1 järgi rahatrahviga 9000.- krooni ja Liiklusseaduse § 74’19 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 16.03.2007.a kella 21.37 ajal Saare maakonnas Pihtla vallas Püha – Sandla – Kangruselja tee 12. kilomeetril, juhtis 15. 12. 2007.a. kella 19.

48 ajal Saare maakonnas Valjala vallas Valjala alevikus Posti tänaval maja nr 11. juures mootorsõidukit Ford Transit registreerimismärgiga XXX XXX kerges alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,55 mg.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani I.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku I.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. I.L on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav I.L ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid I.L-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus I.L-ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus vangistus kolm (3) kuud süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 (kolmele) kuule ehk 3x30= 90 päevale vastab 90x2= 180 tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks (3) kuuks.

I.L selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. I.L on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega milline arvestatakse ümber üldkasulikuks tööks. I.L kinnitas, et kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult.

Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav I.L, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kohus leiab, et I.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg1 p9, 179 alusel kuuluks I.L-ilt väljamõistmisele menetluskuluna sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. I.L ei tööta ja seetõttu puudub temal rahaline sisetulek. Töötamist takistab aga vajadus hooldada töövõimetuid perekonnaliikmeid. Arvestades perekonna vajadusi ja rahalisi sissetulekuid käib menetluskulude kogu ulatuses tasumine süüdistatavale üle jõu.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik