1-07-15233\3 · 1-07-15233\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-15233 (07270000820) Otsuse kuupäev 29. veebruaril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär

Sirje Luga

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja Kadi Ruus Jugans Grossmann Kriminaalasi

F.J süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, § 329 järgi lühimenetluses Süüdistatav

F.J, elukoht: xxx, isikukood XXX, EV

kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem

kriminaalkorras karistatud 11 korral viimati 03.04.2007.a. Pärnu

MK poolt KarS § 424, § 329, § 63 alusel vangistus 4 kuud, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 5 kuud ja 4

päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks, väärteokorras karistatud 26 korral, tõkend – vahistamine alates 27.10.2007.a.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS: Süüdi tunnistada F.J:

KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest lugeda 6 kuud ja 6 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud ja 4 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 26.10.2007.a. lugeda karistusaja hulka, seega lugeda karistus kantuks.

Tõkend –vahistamine – tühistada, vabastada F.J vahi alt kohtusaalis.

Kannatanu RJ loobus kohtus tsiviilhagist summas 2300,- krooni.

Välja mõista F.J-ilt (ik XXX, xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 2678,60 krooni.

F.J

tasuda sundraha ja kaitsjatasud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr xxxxxxxxxx või Hansapangas nr xxxxxxxxxxx.

Maksekorraldusele märkida viitenumber xxxxxxxxxxxxxx ning selgitusse: „F.J, 1-07-15233, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

F.J on lühimenetluses antud kohtu alla selles, et tema varem vargusi toime pannud

isikuna, võttis ajavahemikul 25.10.2007.a. kella 08.15 kuni 26.10.2007.a. kella 07.15 ajal

omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita oma isale RJ´ele kuuluva kaubiku XXXreg.nr XXX, mis oli pargitud aadressil: Harju maakond XXX talu hoovi ning

millega sõitis Rapla maakonnas Kohila valda Urge külla, kus sõitis kaubikuga teelt välja kraavi ning lahkus sündmuskohalt.

Seega pani F.J oma tahtliku tegevusega toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, varem vargusi toime pannud isikuna.

Samuti tema, olles 12.04.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud mootorsõiduki juhtimise

äravõtmisega 3 aastaks, juhtis 26.10.2007.a. kella 05.55 paiku sellele vaatamata kaubikut XXX reg.nr XXX, millega hoidis kõrvale kohtuotsuse täitmisest.

Seega pani F.J oma tahtliku tegevusega toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalhoidumise.

F.J on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

29.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas F.J, et on talle esitatud süüdistusest

aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning F.J poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.J süü on

täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.29 - 31), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tehtut. Seletas, et elab koos

isaga RJ ega Harju maakonnas XXX talus. Isale kuulub kaubik XXX reg.nr XXX. 25.10.2007.a. hommikul läks isa tööle ja tema kaubik jäi hoovi seisma. Õhtul kella 02.00 ajal (26.10.2007.a.) tekkis tal mõte võtta isale kuuluv kaubik ning sõita oma tuttavale H külla, kes elab Rapla maakonnas Kohila vallas sealse koolimaja läheduses. Vaatamata sellele, et tal pole

juhilube ning omas karistusena 3 aastast mootorsõiduki juhtimise keeldus otsustas ikkagi minna omavoliliselt isale kuuluva kaubikuga sõitma. Avas kaubiku ukse (isa jätab kaubiku uksed lukustamata) ja istus rooli. Kuna tal polnud selle kaubiku süütevõtit, siis tõmbas käte

jõul roolisamba juures olevad süütejuhtmed lahti ning ühendas need uuesti ja käivitas kaubikul mootori ning sõitis talu hoovist välja Viljandi mnt-le ja sealt edasi Rapla maakonda

Kohilasse. Kohilasse jõudis umbes 30 – 45 minuti jooksul. Heljut ei olnud kodus ning ta otsustas tagasi koju sõita. Jõudnud Rapla maakonnas Kohila vallas Urge külasse tuli külateel mingi kurv ning ta ei tulnud kaubiku teel püsimisega toime ning kaubik vajus paremale jääva teeääre juures olevasse kraavi. Ta tuli kaubikust välja. Kaubiku esiklaas oli puruks ja hakkas

sealt tagasi Kohila alevisse minema. Teel kohtas tundmatut meesterahvast, kellel oli paar

pudelit õlut ning pakkus ka talle. Ta otsustas külla minna Neemele, kes elab Helju kõrval majas. Neeme seal ei elanud ja tutvus ühe teise noormehega kellega koos hakkasid alkoholi tarbima. Ka:

- kannatanu RJi ütlused (tl. 2 – 3, 8 – 9), 14.09.2007.a. sai vanglast välja tema poeg F.J.

Ta oli kinni istunud 5 kuud, temale kuuluva kaubiku XXX reg.nr XXX varguse eest. 25.10.2007.a. kella 08.15 paiku sõitis ta kodunt tööle. Siis oli kaubik tema koduõues

XXX. Kaubiku võtmed võttis endaga tööle kaasa. Poeg jäi koju. 26.10.2007.a. kella 07.30 paiku helistas politsei ja küsis kas minule kuulub valge kaubik XXX reg.nr XXX. Kaubik oli Kohila alevi piirist 300 meetrit Urge tankla suunas Tööstuse tänava ääres teelt

välja sõitnud ja lebab parema külje peal tee ääres põllul. Kella 09.30 paiku jõudis

Kohilasse ja nägi, et see oli temale kuuluv kaubik. Tuuleklaas oli eest ära. Kabiinis

vedelesid 3 paari kääre. Arvab, kuna tema poeg on sellise asja eest varem karistatud,

varasta tema kaubiku. Temale tekitati kahju kaubiku esiklaas maksumusega 1500,- krooni, uus tiivik maksumusega 300,- krooni ning omapoolne pisiremont 500,- krooni, kokku tekitatud kahju 2300,- krooni.

- sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl. 5 – 7), vaadeldavaks kohaks Kohila vallas Urge külas

Urge teeääres küljepeal olev kaubik XXX reg.nr XXX, millel esiklaas eest ära, põhja alt auto õline. Auto süütelukk on terve, kuid süüteluku juhtmed ripuvad lahtisena salongis.

- karistusregistri väljavõte (tl. 12 – 26), millest nähtub, et F.J on varem

kriminaalkorras karistatud 11 korral ning viimati 03.04.2007.a. Pärnu MK poolt KarS §

424, § 329, § 63 alusel vangistus 4 kuud, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel

vangistus 5 kuud ja 4 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 aastaks, väärteokorras karistatud 26 korral.

Kohtuistungil kannatanu RJ loobus tsiviilhagist, palus poega koju lasta, kuna abikaasa on surnud, talus on palju tööd, ta on andestanud poega, kahetseb, et üldse tema kohta avalduse

politseile esitas, see on perekonnasisene asi, palus karistuse määramisel seda arvestada ja poega mitte rangelt karistada, piirduda eelvangistuses viibitud ajaga.

Kohtunik leiab, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on F.J-i

süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus

tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on F.J-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1, § 329 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik F.J-i süü suurust, toimepandud kuritegude

laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti seda, et kannatanu palus süüdistatavale leebemat karistust.

F.J on varem kriminaalkorras kohtulikult küll karistatud 11 korral, kuid ta kahetseb, oma süüd tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises.

Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et F.J-ile tuleb karistuseks määrata lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses.

Arvestades kannatanu arvamust, seda, et F.J on kindel elukoht olemas, talus

algavad kevadtööd, ta on viibinud vahi all üle nelja kuu, võib kohtu arvates piirduda eelvangistuses viibitud ajaga ning lugeda tal karistus kantuks.

Tsiviilhagist on kannatanu RJ kohtus loobunud. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik