1-07-13815\6 · 1-07-13815\6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebuaril 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-13815 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Margit Pärn

Kriminaalasi Süüdimõistetu Ahti REISNER´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Ahti Reisner elukoht (vabanemisel): x; isikukood: 36903272765

RESOLUTSIOON Vabastada Ahti REISNER ( isikukood 36903272765 ) talle Võru Maakohtu 16.06.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1-155/2005 järgi mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Määrata Ahti REISNER´i katseaja pikkuseks üks (1) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Ahti REISNER´it täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel x - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata Ahti REISNER´ile katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui kahe (2) nädala jooksul vabanemisest;

- hüvitada kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 01.septembriks 2008.a.; - mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata.

Määrus Ahti REISNER´i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu Ahti REISNER karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ahti Reisner on süüdi tunnistatud Võru Maakohtu 16.06.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 155/05 ja karistuseks on KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi mõistetud 1 aasta vangistust. KarS §74 lg 1,2,3 alusel määrati, et Ahti Reisner´ile mõistetud vangistusest kohesele kandmisele kuulus 1 kuu vangistust. 11-kuulist vangistust ei pöörata täielikule täitmisele, kui A.Reisner 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja -kohustusi. 09.mai 2007.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega tühistati vangistuse tingimisi mittekohaldamine ja saadeti A.Reisner temale Võru Maakohtu 16.06.2005.a. otsusega mõistetud kandmata karistust kandma. KarS §68 lg 1 alusel arvestati A.Reisner´i vahi all oldud aeg 15.02-23.02.2006.a., s.o. 9 päeva eelvangistusena karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 10 kuud ja 21 päeva. Karistusaja alguseks on loetud 08.05.2007.a. ja seega karistusaeg lõpeb 29.03.2008.a. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud, ära 08. novembriks 2007.a. 05.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28. veebruari 2008.a seisuga on Ahti Reisner´il kandmata karistust 1 kuu ja 1 päev vangistust.

Ahti Reisner on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral.

Tartu Vangla toetab Ahti Reisner´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Ahti Reisner´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elu- ja töökoht ning igatine toetus A.K ja tema pere näol. Kinnipeetav on täis otsusekindlust teha oma elus oluline muutus eesmärgiga alustada seaduskuulekat elu, minna tööle ja tasuda kohtuotsusega mõistetud rahalised kohustused. Kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus.

Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on näinud enesega vaeva, et tulla vabaduses toime. Kriminaalhoolduse juhendamisel ja abil on A.Reisner´il hea võimalus vabaduses resotsialiseeruda.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Ahti Reisner on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka Ahti Reisner´i enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Vanglas juhendab kinnipeetav võrkpallitreeninguid. Ahti Reisner´i enda hinnangul ei ole tal vabanedes probleeme töö leidmisega – ta asub tööle endisesse firmasse OÜ L .

Kohtunik leiab, et Ahti Reisner vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kohtunik leiab, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus tegeleda selle probleemiga vabaduses ja kriminaalhooldaja järelevalve all. Vangla iseloomustusest nähtub, et A.Reisner on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. Ahti Reisner´i vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Ahti Reisner´ile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 1 alusel määrata täiendav kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 01.septembriks 2008.a.. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Ahti Reisner´it KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 2 nädala jooksul. Samuti ei tohi ta kriminaalhooldaja eelneva loata suhelda kohtulikult karistatud isikutega. Kuna Ahti Reisner´i kandmata karistust on alla aasta, tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Hele Ilisson Kohtunik 28.02.2008.a.