1-08-2949\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-2949

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märtsil 2008.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-08-2949 (06231503898) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi T.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi järgi. Prokuröri abi Tiiu Rõõm Süüdistatav

T.H elukoht: XXX; isikukood: XXX:

kodakondsusmääratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene

keel; töökohtei tööta; varem karistatud kriminaalkorras:

17.01.2007.a Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja poolt KarS

§199 lg2 p 4,7,8-§ 25lg2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2k, katseaeg 1a 10k. - Harju Maakohtu 12.11.2007.a määrusega pikendatud katseaega 4

kuu võrra, Harju Maakohtu 04.02.2008.a. määrusega pööratud

karistuse ärakandmata osa 1 kuu 20 päeva täitmisele alates 19.02.2008.a. Väärteokorras karistatud 14 korral Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Milvi Söörd RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada T.H KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.H ´ile 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1; § 64 lg.1 järgi lugeda mõistetud karistus 30 päeva vangistust kaetuks Harju

Maakohtu 17.01.2007.a otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o. 2 (kahe) kuulise

vangistusega. Mõistetud liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 17.01.2007.a otsuse

järgi osaliselt ärakantud karistus 19.02.2008.a. kuni 02.03.2008.a., s.o. 13 (kolmteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema Harju Maakohtu 17.01.2007.a otsuse

järgi eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 05.11.2004.a. kuni 06.11.2004.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust; 05.11.2007.a. kuni 12.11.2007a., s.o. 8 (kaheksa) päeva vangistust. Kokku lugeda kantuks 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

Ärakandmisele kuulub 1 (üks) kuu 7 (seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.03.2008.a.

Tõkendelukohast lahkumise keeldtühistada.

Välja mõista T.H ´ilt ekspertiisi tasu 2 920 ( kakstuhat üheksasada

kakskümmend ) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri XXXXXXXXXXXXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXX Hansapangas märkides viitenumbri XXXXXXXXX.

Ekspertiisitasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa

T.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, ajavahemikul 16.12.2006 a. kell 19.00 kuni 17.12.2006.a kell 10.00 pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, tungis sisse Tallinnas, XXX maja juurde pargitud kaubikusse XXX, regmärgiga

XXX tagaukse klaasi lõhkumise ja ukse ees oleva resti läbilõikamise teel ning võttis ära masinast P OÜ kuuluvad järgmised tööriistad: piikvasar Milluoki maksumusega 18488.60 krooni, lööktrell Metabo maksumusega 2288 krooni, frees maksumusega 2839 krooni, kokku tööriistu 23615.60 krooni väärtuses Seega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku T.H

omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.H süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - P

OÜ avaldus, et ajavahemikul 16.12.2006 kuni 17.12.2006.a. varastati sõiduautost XXX nr. XXX, tagumise ukse aknaklaasi lõhkumise teel järgmised tööriistad: piikvasar, mark Milluok,

maksumusega 24 000 krooni ja lööktrell, mark Metabo, maksumusega 4000 krooni, frees, maksumusega 500 krooni. Autole tekitati kahju 5000 krooni. Kokku tekitatud kahju firmale

OÜ P 33 500 krooni. Tsiviilhagi esitatud summas 33 500 krooni (t.lk.2-3); sündmuskoha

vaatlusprotokoll (t.lk.9-14); kannatanu VG´i ütlused, et ajavahemikul 16.12.2007 kuni

17.12.2007.a. toimus sissetungimine kaubikusse XXX, registreerimismärgiga XXX, klaasi lõhkumise teel. Kaubik oli pargitud aadressil XXX, Tallinn, endise töötaja SM maja juures. Kaubiku pakiruumist varastati: Milluoki piikvasar, väärtusega 18 488,60 krooni, komplektis otsikutega ning mis oli punast värvi metallkohvris. Metabo lööktrell, väärtusega 2288 krooni, mis oli rohelist värvi plastmasskohvris, Frees, väärtusega 2839 krooni. Tööriistade vargusega on tekitatud firmale OÜ P materiaalne kahju summas 23 615,60 krooni. Tagumise ukse katki löödud klaasi väärtus 1 700 krooni ja selle paigaldus 1000 krooni. Seoses sellega ,et firma OÜ P on likvideerimisel ei esitata tsiviilhagi (t.lk.42-46,47); tunnistaja SM ütlused, et tema pariks

auto XXX reg.märgiga XXX, 15.12.2006 aastal aadressile XXX. 16.12.2006.a. õhtul kell 19.00 käis tema õues ja vaatas autot ning nägi ,et kõik oli korras. 17.12.2006.a. hommikul helistas naaber GB, kes elab korteris numbriga XXX, ja ütles, et auto tagumine aknaklaas on katki. Seejärel läks tema õue ja nägi ,et parempoolne tagumine aknaklaas on katki ning see oli pandudauto alla. Autost oli kadunud: Makita piikvasar, maksumusega 30 000 krooni, Metabo trell, maksumusega 2500 krooni. Kahjusumma kokku 35 500 krooni. Tema on auto kasutaja

ning auto kuulub firmale OÜ P (t.lk.4-7,8); kahtlustatavana T.H ´i ütlused, millistega tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb toimepandut.. 2006 aasta detsembris oli tema ühe paiku öösel Priisle kaupluse juures koju minema, kuid oli vaja narkootikumide jaoks

raha ning seetõttu otsustas mingisugusest autost varguse toime panna. Linnamäe tänaval märkas tema ühes hoovis mikrobussi XXX, seejärel valgustas pakiruumi taskulambiga ja nägi

seal tööriistadega kohvreid. Kaasas oli temal kruvikeeraja ja lõiketangid. Kergitas

kruvikeerajaga aknaklaasi tihenduskummi, vajutas klaasile ja klaas läks katki. Lõikas autouksevõre lõiketangide abil läbi ja painutas selle alla ning tungis auto pakiruumi. Võttis

kaks kohvrit, aga ka freesi. Freesi pani tema kilekotti, mille leidis autost. Seejärel võttis tööriistad ning ronis autost välja. Varastatud tööriistad müüs maha kohe hommikul Keskturul

tundmatule meesterahvale 4000 krooni eest ning raha kulutas enda peale. Lubab hüvitada

kahju ning enam mitte varastada (t.lk.36-37,38); ekspertiisiaktid nr.GE-2510-06/6799 ja nr.GE-1181-07/3029 (t.lk.19-21, 25-27) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav T.H on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.H on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu

on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. T.H karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.H

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.H tuleb

karistada reaalse vangistusega ning tema suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna T.H

ei ole teinud eelnevast karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. Menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik