1-08-2246\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-2246

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2008.a Tallinn Kriminaalasja number

1-08-2246 (07922200107)

Kohtunik Katrin Puhkason

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Valeri Helmar

Prokuröri abi Günter Koovit Kriminaalasi

S.B süüdistuses KarS § 331 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

S.B

isikukood XXX, elukoht: XXX, kodakondsuseta,

kesk-eriharidus, töötuna tööbörsil arvel, käib keevitajate

kursustel, ülalpidamisel 2 alaealist last, abielus, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 30.03.1994.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 3 p 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; 2) 04.12.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 alusel rahatrahv 1080.- EEK; 3) 23.08.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotus 1 aasta, KrK § 207 lg 2 p 2 alusel

vabadusekaotus 1 aasta; KrK § 40 alusel vabadusekaotus 1 aasta 5 kuud; 4) 28.05.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p

2,3 aluse vangistus 2 aastat, KarS § 65 lg 1 alusel lõplik karistus vangistus 2 aastat; 5) 21.10.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 1,4,6,7,8 vangistus 4 aastat; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 aastat ja 8 kuud; KarS § 346 alusel rahaline karistus 3750.- krooni; KrMS § 238 lg 2 alusel rahaline karistus 2500.- krooni; vabanes karistuse kandmiselt 16.11.2007.a

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1,3 ja § 248 lg 1 p 5 Kohus o t s u s t a s:

1. Tunnistada süüdi S.B KarS § 331 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 /kuus/ kuud.

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus 6 kuud tingimisi täitmisele pööramata, kui S.B ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS

§ 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks (15) päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või- töökoha vahetamiseks.

Kriminaalhooldaja määrab S.B-le katseajaks Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 612 7758).

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on 29. veebruar 2008.a.

2. Tõkend: elukohast lahkumise keeld jätta jõusse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

3. Välja mõista S.B menetluskuludena riigituludesse: - sundraha 3262.50 krooni /kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50/ senti jättes 3262.50 krooni riigi kanda, - määratud kaitsja tasu 1787.50 krooni /üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üheksa krooni ja 50 sentija - tasu ekspertiisi eest 400.- krooni /nelisada krooni ja 00 senti/

Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXXXXXXXXSEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber XXXXXXXXXXXX või arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Hansapangas kood 767 viitenumber XXXXXXXXXXXXX

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number: 1-08-2246 ja nõude sisu (menetluskulud).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioon vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 vaid

kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumaja kaudu. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 07.03.2008.a)

Menetluskulude osas on õigus esitada eraldi kohtuotsusest määruskaebus 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist otsuse teinud kohtule.

Kokkuleppes toodud süüdistuse sisu ja ettepanek karistuse liigi ja määra kohta:

S.B on kokkuleppemenetluse korras kohtu alla antud süüdistatuna selles, et

tema, olles kinnipeetav XXX Vanglas ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja

psühhotroopse aine tarvitamiseks, toimetati 22.02.2007.a. kell 15.50 narkootilise aine

tarvitamise kahtlusega XXX Vangla meditsiiniosakonda, kus temale tehtud narkojoobe ekspresstest oli positiivne, mille tagajärjel teostati kohtukeemiaekspertiis, mille akti nr 106 I kohaselt leiti S.B uriinist tetrahüdrokannabinooli, mis kuulub sotsiaalministri

18.05.2005.a määruse nr. 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse kord) I nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eesti on keelatud, v.a. erijuhtudel.

Seega pani S.B toime kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, s.o. KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt 13.02.2008. a prokuröri abi Günter Koovit, süüdistatav S.B ja tema kaitsja Uido Truija vahel sõlmitud kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatav S.B karistamist KarS § 331 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusega 6

/kuus/ kuud vangistust. KarS § 74 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele kui S.B 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

S.B-le selgitati otsuse jõustumisel määratud kaitsja tasu, ekspertiisitasu ja sundraha tasumise kohustust.

Kohtuotsuse põhjendus:

Süüdistatav S.B kinnitab, et jääb kokkuleppe juurde. Tunnistab oma süüdi talle

esitatud süüdistuses ja selgitab, et kahetseb tegu, mis oli tingitud masendusest, et suitsetas suitsu mõnuainega. S.B kinnitab, et antud kokkuleppe sõlmimine on tema enda

vaba tahe. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppe sätteid. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde, kinnitades vabatahtlikku kokkuleppe sõlmimist. Prokurör selgitab, et sellises karistuses leppisid nad kokku, kuna süüdistatav viibis juba vabaduses, tal

on perekond ja kaks ülalpeetavat last, tal süüdistataval on suundumus õiguskuuleka elu jätkamisele.

Kohtuliku arutelu tulemusena on kohus teinud järeldusele, et S.B enda

süüditunnistamine KarS § 331 järgi ning kokkuleppe sõlmimine karistuse osas on

süüdistatava tõelise tahte avaldus. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. S.B on tahtlikult toime pannud teise

astme kuriteo, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kriminaaltoimikus esitatud

tõendite põhjal on tõendamisese selge ja kuriteole on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 331 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatav S.B on võimalik kokkuleppe kohaselt karistada.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg

1 p 3,4,9 sätestatud menetluskulud (ekspertiisitasu, määratud kaitsja tasu ja sundraha).

Vastavalt § 179 lg 1 p 1 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos

väljamõistmisele sundraha 2,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga

alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 6525.- krooni. Kuid kohus

leiab, et kohtuistungil avaldatud taotlus vähendada menetluskulusid, kuna S.B ei

oma regulaarset sissetulekut,ta on töötuna arvel, käib keevitaja kursustel ja peres kasvab 2 last, mistõttu sissetulekuks on vaid abikaasa töötasu , siis menetluskulude tasumine üle 8000

krooni paneb selle perekonna raskesse majanduslikku olukorda ja võib olla takistavaks

asjaoluks ES.B resotsialiseerumisele. Kohus leiab , et taotlus on põhjendatud arvestades S.B faktilist varanduslikku olukorda, tegemist on kriminaalasjaga, mille

mahukus on vaid 34 lehekülge, kuriteo tõendamisese oli selge, kuritegu toimus aasta, ent kohtumenetlusse jõudis aasta hiljem, seetõttu ei pea kohus vajalikuks arvestades S.B olukorda ja antud asja vajalikuks mõista välja sundraha üle poole selle väärtusest. Antud asjas

oli kiirmenetluse läbiviimise takistavaks asjaoluks vaid kohtu-keemilise ekspertiisi teostamine.

Katrin Puhkason

Kohtunik