1-08-1940\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-1940

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-1940

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Vladimir Herne tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Vladimir Herne (isikukood: 38202266528; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Herne tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 08.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Herne tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vladimir Herne tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.05.2004.a otsusega KarS § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 06.07.2000.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 5 kuud ja 5 päeva vangistust.

2 Karistuse kandmise algus oli 31.03.2004.a ja lõpp on 05.09.2008.a.

V. Herne kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omandas Murru vanglas õmbleja elukutse, õppis ka aiandust, praegu õpib üldhariduskooli 7. klassi programmi järgi. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis ja kursustel. Vabanemisel kavatseb elama SRK- sse ja töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu V. Herne vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal puudub vabanemisel konkreetne töökoht ja sissetulek.

Vladimir Herne taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on 6-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. Vangistuse vältel on isikut korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimane kuritegu oli pandud toime vanglaametniku vastu, kellele Vladimir Herne viskas keevat vett näkku. Vabaduses puudub V. Hernel garanteeritud töökoht ning tema vabanemist ei toeta nii XXX Vangla ega ka kriminaalhooldaja.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Herne ja prokuröri arvamused, leiab, et V. Herne tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Herne isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 6-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2. korda. Vangistuse vältel on isikut korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimane kuritegu oli pandud toime vanglaametniku vastu, kellele kinnipeetav viskas keevat vett näkku. Vabaduses puudub V. Hernel garanteeritud töökoht ning tema vabanemist ei toeta nii XXX Vangla ega ka kriminaalhooldaja.

Arvestades V. Herne poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik