1-02-41\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

06.02.2008.a. Harju Maakohus koosseisus:

kohtunik

JULIA VERNIKOVA

sekretär

SILVI VÄIKMERI, SIRJE LUGA, KÜLLI VENDIK, tõlgi ANNELI HELMANN, JULIA ZAUTINA juuresolekul

prokurör

LAURA VAIK

kaitsjate

AIVAR PILV, VIKTOR KAASIK, TOOMAS LAANEMAA, SVEN SILLAR osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja

G.A , sünd. xxx, kodakondsuseta, kesk-eriharidus, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx;

H.H , sünd. xxx, kodakondsuseta, keskharidus, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx;

P.G , sünd. xxx, kodakondsuseta, keskharidus, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx;

ELVIRA PONOMARENKO, sünd. 30.07.1953.a., VF kodakondsus, kõrgharidus, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx

süüdistuses KrK § 1481 lg.10 järgi,

G.A süüdistatakse selles, et tema, olles alates 22.10.1996 aastast AS K (asukohaga Xxx, registrikood xxx) juhatuse esimees, olles äriseadustiku § 306 lg 1,4 ja § 311 ning maksukorraldusseaduse § 2 lg 1 p 3, 4; § 81; § 12 lg 1 ning § 13 lg 1 kohaselt kohustatud juhtima äriühingu tegevust ja täitma AS-le K maksuseadustega pandud kohustusi, rikkus neid.

G.A arvestas koos AS K juhatuse liikme ning üldküsimuste direktor Aleksei H.Hga aktsiaseltsi töötajatele palka ja preemiaid, mille alusel tegi H.H ajavahemikul

juuni 1999 kuni mai 2001 AS-i K töötajatele sularahas väljamakseid kogusummas 3 745 401 krooni, mille kohta pidasid G.A ja H.H isikukonto kaartidel topelt palgaarvestust Nimetatud summalt jättis G.A tahtlikult kuni 01.01.2000 kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg 5 ja kuni 01.01.2001.a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4; alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4 ja alates 01.01.2001.a sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1

ja 4 kohaselt deklareerimisele kuuluva tulumaksu summas 973 919 krooni ja sotsiaalmaksu

summas 1 233 225 krooni deklareerimata ja kajastas AS K poolt füüsilistele isikutele tehtud Kriminaalasi nr. 1-02-41

2

väljamaksetelt arvestatud tuluja sotsiaalmaksu perioodil juuni 1999 - mai 2001 maksudeklaratsioonides nimetatud summade võrra väiksemana. Allkirjastades aktsiaseltsi juhina

koos ettevõtte pearaamatupidaja Elvira Ponomarenko'ga nimetatud perioodil igakuiselt AS K tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioone, esitas ta maksuhaldurile, Tallinna Juriidiliste Isikute

Maksuametile (asukohaga Tallinn Endla 8), tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta AS K nimelt vähem makse. Nimelt: sularahas väljamakselt summas 100 428 krooni jättis 1999.a juunikuu eest üle kandmata 26 112 krooni tulumaksu ning tasumata 33 137 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 171 799 krooni jättis 1999.a juulikuu eest üle kandmata 44 746 krooni tulumaksu ning tasumata 56 691 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 140 761 krooni jättis 1999.a augustikuu eest üle kandmata 36 691 krooni tulumaksu ning tasumata 46 448 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 113 932 krooni jättis 1999.a septembrikuu eest üle kandmata 29 699 krooni tulumaksu ning tasumata 37 589 krooni sotsiaalmaksu; sularahas

väljamakselt summas 119 492 krooni jättis 1999.a oktoobrikuu eest üle kandmata 31 025 krooni tulumaksu ning tasumata 39 431 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas

121 884 krooni jättis 1999.a novembrikuu eest ülekandmata 31 561 krooni tulumaksu ning tasumata 40 220 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 132 240 krooni jättis 1999.a detsembrikuu eest üle kandmata 34 384 krooni tulumaksu ning tasumata 43 351 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 899 krooni jättis 2000.a jaanuarikuu eest üle kandmata 45 706 krooni tulumaksu ning tasumata 58 040 krooni sotsiaalmaksu; sularahas

väljamakselt summas 138 976 kroom jättis 2000.a veebruarikuu eest üle kandmata 36 265 krooni tulumaksu ning tasumata 45 863 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 165 431 krooni jättis 2000.a märtsikuu eest üle kandmata 43 412 krooni tulumaksu ning 54

595 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 167 886 krooni jättis 2000.a

aprillikuu eest üle kandmata 43 747 krooni tulumaksu ning tasumata 55 408 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 138 207 krooni jättis 2000.a maikuu eest üle

kandmata 36 055 krooni tulumaksu ning tasumata 45 610 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 707 krooni jättis 2000.a juunikuu eest üle kandmata 46 232 krooni

tulumaksu ning tasumata 57 985 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 210 978 krooni jättis 2000.a juulikuu eest üle kandmata 549 krooni tulumaksu ning tasumata 55 69

627 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 202 164 krooni jättis 2000.a

augustikuu eest üle kandmata 52 294 krooni tulumaksu ning tasumata 66 915 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 173 995 krooni jättis 2000.a septembrikuu eest üle kandmata 45 007 krooni tulumaksu ning tasumata 57 425 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 159 702 krooni jättis 2000.a oktoobrikuu üle kandmata 41 520 krooni tulumaksu ning tasumata 51 625 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamaksel summas 172 981 krooni jättis 2000.a novembrikuu eest üle kandmata 44 974 krooni tulumaksu ning tasumata 57

085 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 201 982 krooni jättis 2000.a

detsembrikuu eest üle kandmata 52 613 krooni tulumaksu ning tasumata 66 654 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 178 454 krooni jättis 2001.a jaanuarikuu eest üle kandmata 46 137 krooni tulumaksu ning tasumata 58 892 krooni sotsiaalmaksu; sularahas

väljamakselt summas 172 378 krooni jättis 2001.a veebruarikuu eest üle kandmata 44 794 krooni tulumaksu ning tasumata 100 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 55

172 183 krooni jättis 2001.a märtsikuu eest üle kandmata 44 870 krooni tulumaksu ning tasumata 820 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 182 361 krooni jättis 56

2001.a aprillikuu eest üle kandmata 46 591 krooni tulumaksu ning tasumata 60 180 krooni

sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 55 581 krooni jättis 2001.a maikuu eest üle kandmata 13 935 krooni tulumaksu ning tasumata 18 534 krooni sotsiaalmaksu.

3

Samuti tema, arvestades koos AS K juhatuse liikme ja üldküsimuste direktor Aleksei

H.Hga aktsiaseltsi töötajatele palka ja preemiaid, mille alusel tegi H.H

ajavahemikul juuni 1999 kuni mai 2001 AS K töötajatele ülaltoodud summades sularahas

väljamakseid kogusummas 3 745 401 krooni, jättis nimetatud summadelt tahtlikult kinni pidamata ja üle kandmata tulumaksu kokku summas 973 919 krooni ja tasumata sotsiaalmaksu kokku summas 1 233 225 krooni, millega rikkus kuni 01.01.2000 kehtinud tulumaksuseaduse

§ 26 lg 5; alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4; kuni 01.01.2001.a

kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4 ning alates 01.01.2001.a kehtiva sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid.

Seega G.A esitas tahtlikult maksuhaldurile maksudeklaratsioonides

valeandmeid, millega pani toime KrK § 1481

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; tasus tahtlikult maksuseaduse kohaselt ettenähtust väiksema maksusumma, millega pani toime

KrK § 1481

lg 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo; kandis tahtlikult üle maksuseaduse

kohaselt ettenähtud kinnipidamisele kuuluvast maksusummast väiksema maksusumma,

millega pani toime KrK § 1481

lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuivõrd tema sellise

tegevuse tagajärjel jäi maksudena laekumata enam kui 1 000 000 krooni, pani G.A toime KrK § 148 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 01.09.2002.a oli süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481

lg 2 ja 5, KrK § 1481 lg 10 järgi

kvalifitseeritud tegevus karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete

esitamisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata üle 500 000 krooni; süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481

lg 6 järgi kvaüfitseeritav tegevus oli karistatav KarS § 389 lg 1 järgi

maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam.

15.03.2007.a jõustunud Karistusseadustiku muudatuste kohaselt on KarS §-d 386 ja 389 kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg 2, 5 ja 6, KrK § 1481 lg 10

järgi kvaüfitseeritav tegevus on alates 15.03.2007.a karistatav KarS § 3891

lg 1 järgi

maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksuning kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa.

H.H süüdistatakse selles, et tema, olles alates 22.10.1996.a. AS K

(asukohaga Xxx, registrikood xxx) juhatuse liige, olles äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 ja maksukorraldus seaduse § 2 lg 1 p 3, 4; § 81; § 12 lg 1 ning § 13 lg 1 kohaselt kohustatud juhtima äriühingu tegevust ja täitma AS-le K maksuseadustega pandud kohustusi, rikkus neid. H.H

arvestas koos AS K juhatuse esimehe ja peadirektori G.A-ga aktsiaseltsi töötajatele palka ja preemiaid, mille alusel tegi ajavahemikul juuni 1999 kuni mai 2001 AS K

töötajatele sularahas väljamakseid kogusummas 3 745 401 krooni, mille kohta pidas koos G.A-ga

töötajate isikukonto kaartidel topelt palgaarvestust eesmärgiga maksta vähem makse. Nimetatud summalt jättis AS K deklareerimata ja tasumata tuluja sotsiaalmaksu. Oma tegevusega aitas Aleksei PervuŠin tahtlikult soodusolukorra loomisega kaasa G.A ja Elvira Ponomarenko poolt maksuhaldurile, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile (asukohaga Tallinn Endla 8), AS K tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonides perioodi juuni 1999 kuni mai 2001 kohta valeandmete tahtlikule esitamisele. Nimelt jätsid G.A ja Elvira Ponomarenko ülalnimetatud summalt tahtlikult kuni 01.01.2000 kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg 5 ja kuni 01.01.2001.a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4; alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4 ja alates 01.01.2001.a sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1

ja 4 kohaselt deklareerimisele kuuluva tulumaksu summas 973 919 krooni ja sotsiaalmaksu summas 1 233 225 krooni deklareerimata, kajastades AS K poolt füüsilistele isikutele tehtud

4

väljamaksetelt arvestatud tuluja sotsiaalmaksu perioodil juuni 1999 - mai 2001 maksudeklaratsioonides nimetatud summade võrra väiksemana. Samuti tema esitas 18.06.2001.a. ning 10.10.2001.a. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile AS K 2001.a. maikuu kohta esitatud tuluja sotsiaalmaksu parandatud maksudeklaratsioonides

tahtlikult valeandmeid, jättes deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed summas

55 581 krooni, sellelt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu summas 13 935 krooni ning

tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summas 18 534 krooni, millega rikkus alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4 ja alates 01.01.2001 .a kehtiva sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid.

Samuti tema, arvestades koos AS K peadirektor G.A-ga aktsiaseltsi töötajatele palka ja preemiaid, mille alusel tegi ajavahemikul juuni 1999 kuni mai 2001 AS K töötajatele sularahas väljamakseid kogusummas 3 745 401 krooni, jättis nimetatud summadelt tahtlikult

arvestamata ja kinni pidamata tulumaksu kokku summas 973 919 krooni ja tasumata sotsiaalmaksu kokku summas 1 233 225 krooni, millega rikkus kuni 01.01.2000 kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg 5; alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4; kuni

01.01.2001.a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4 ning alates 01.01.2001.a kehtiva sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid. Nimelt: sularahas väljamakselt summas 100 428 krooni jättis 1999.a juunikuu eest üle kandmata

26 112 krooni tulumaksu ning tasumata 33 137 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 171 799 krooni jättis 1999.a juulikuu eest üle kandmata 44 746 krooni tulumaksu ning

tasumata 56 691 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 140 761 krooni jättis

1999.a augustikuu eest üle kandmata 36 691 krooni tulumaksu ning tasumata 46 448 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 113 932 krooni jättis 1999.a septembrikuu eest üle

kandmata 29 699 krooni tulumaksu ning tasumata 37 589 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 119 492 krooni jättis 1999.a oktoobrikuu eest üle kandmata 31 025 krooni tulumaksu ning tasumata 39 431 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 121 884 krooni jättis 1999.a novembrikuu eest ülekandmata 31 561 krooni tulumaksu ning tasumata 40

220 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 132 240 krooni jättis 1999.a

detsembrikuu eest üle kandmata 34 384 krooni tulumaksu ning tasumata 43 351 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 899 krooni jättis 2000.a jaanuarikuu eest üle

kandmata 45 706 krooni tulumaksu ning tasumata 58 040 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 138 976 kroom jättis 2000.a veebruarikuu eest üle kandmata 36 265 krooni tulumaksu ning tasumata 45 863 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 165 431 krooni jättis 2000.a märtsikuu eest üle kandmata 43 412 krooni tulumaksu ning 54 595 krooni

sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 167 886 krooni jättis 2000.a aprillikuu eest üle

kandmata 43 747 krooni tulumaksu ning tasumata 55 408 krooni sotsiaalmaksu; sularahas

väljamakselt summas 138 207 krooni jättis 2000.a maikuu eest üle kandmata 36 055 krooni tulumaksu ning tasumata 45 610 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 707 krooni jättis 2000.a juunikuu eest üle kandmata 46 232 krooni tulumaksu ning tasumata 57 985 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 210 978 kroom jättis 2000.a juulikuu eest üle kandmata 55 549 krooni tulumaksu ning tasumata 69 627 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 202 164 krooni jättis 2000.a augustikuu eest üle kandmata 52 294 krooni tulumaksu ning tasumata 66 915 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 173 995 krooni jättis 2000.a septembrikuu eest üle kandmata 45 007 krooni tulumaksu ning tasumata 57

425 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 159 702 krooni jättis 2000.a oktoobrikuu üle kandmata 41 520 kroom tulumaksu ning tasumata 51 625 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamaksel summas 172 981 kroom jättis 2000.a novembrikuu eest üle kandmata 44 974

krooni tulumaksu ning tasumata 57 085 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas

201 982 krooni jättis 2000.a detsembrikuu eest üle kandmata 52 613 krooni tulumaksu ning

tasumata 654 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 178 454 krooni jättis 66

2001.a jaanuarikuu eest üle kandmata 46 137 krooni tulumaksu ning tasumata 58 892 krooni

5

sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 172 378 krooni jättis 2001.a veebruarikuu eest

üle kandmata 44 794 krooni tulumaksu ning tasumata 55 100 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 172 183 krooni jättis 2001.a märtsikuu eest üle kandmata 44 870 krooni tulumaksu ning tasumata 56 820 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 182 361 krooni jättis 2001.a aprillikuu eest üle kandmata 46 591 krooni tulumaksu ning tasumata 60 180 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 55 581 krooni jättis 2001.a maikuu eest. üle kandmata 13 935 krooni tulumaksu ning tasumata 18 534 krooni sotsiaalmaksu.

Seega H.H aitas soodusolukorra loomisega kaasa maksuhaldurile tahtlikult

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ning esitas maksuhaldurile tahtlikult

maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega pani toime KrK § 1481

lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo; jättis tahtlikult maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma tasumata, millega pani toime KrK § 1481 lg 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

jättis tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma ülekandmata, millega pani toime KrK § 14S1 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuivõrd tema sellise tegevuse tagajärjel jäi maksudena laekumata enam kui 1 000 000 krooni, pani H.H toime KrK § 148 1 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.09.2002.a oli süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481

lg 2 ja 5, KrK § 1481 lg 10 järgi

kvalifitseeritud tegu karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata üle 500 000 krooni; süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg 6 järgi kvalifitseeritav tegevus oli karistatav KarS § 389 lg 1 järgi maksumaksjale

tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. 15.03.2007.a jõustunud Karistusseadustiku muudatuste kohaselt on KarS §-d 386 ja 389 kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481

lg 2, 5 ja 6, KrK § 148 1

lg 10 järgi kvalifitseeritav tegevus on alates 15.03.2007.a karistatav KarS § 3891 lg 1 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksuning kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. P.G süüdistatakse selles, et tema, olles alates 22.10.1996 aastast AS K

(asukohaga Xxx, registrikood xxx) juhatuse liige, olles äriseadustiku § 306 lg 1 ja 4 ja maksukorraldusseaduse § 2 lg 1 p 3, 4; § 83; § 12 lg 1 ning § 13 lg 1 kohaselt kohustatud juhtima äriühingu tegevust ja täitma AS-le K maksuseadustega pandud kohustusi, rikkus neid. Olles teadlik, et AS K juhatuse liige H.H arvestas koos AS K juhatuse esimehe ja

peadirektori G.A-ga aktsiaseltsi töötajatele topelt palgaarvestuse alusel palkaja

preemiaid ajavahemikul juuni 1999.a kuni mai 2001.a kogusummas 3 745 401 krooni, millist

summat H.H ega G.A tuluja sotsiaalmaksuseaduse nõuete kohaselt AS K nimelt ei deklareerinud ega deklareerinud ja tasunud sellelt ka tuluega sotsiaalmaksu, jättis ta aktsiaseltsi juhatuse liikmena ajavahemikul juuni 1999 kuni mai 2001 nimetatud väljamaksetelt summas 3 745 401 krooni tahtlikult arvestamata ja üle kandmata tulumaksu kokku summas 973

919 krooni ja tasumata sotsiaalmaksu kokku summas 1 233 225 krooni, millega rikkus kuni 01.01.2000 kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg 5; alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse §

54 lg 2 ja 4; kuni 01.01.2001.a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4 ning alates 01.01.2001 .a kehtiva sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid. Nimelt; sularahas väljamakselt summas 100 428 krooni jättis 1999.a juunikuu eest üle kandmata

26 112 krooni tulumaksu ning tasumata 33 137 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 171 799 krooni jättis 1999.a juulikuu eest üle kandmata 44 746 krooni tulumaksu ning

tasumata 56 691 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 140 761 krooni jättis

1999.a augustikuu eest üle kandmata 36 691 krooni tulumaksu ning tasumata 46 448 krooni

6 sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 113 932 krooni jättis 1999.a septembrikuu eest üle kandmata 29 699 krooni tulumaksu ning tasumata 37 589 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 119 492 krooni jättis 1999.a oktoobrikuu eest üle kandmata 31 025 krooni tulumaksu ning tasumata 39 431 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 121 884 krooni jättis 1999.a novembrikuu eest ülekandmata 31 561 krooni tulumaksu ning tasumata 40

220 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 132 240 krooni jättis 1999.a

detsembrikuu eest üle kandmata 34 384 krooni tulumaksu ning tasumata 43 351 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 899 krooni jättis 2000.a jaanuarikuu eest üle

kandmata 45 706 krooni tulumaksu ning tasumata 58 040 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 138 976 krooni jättis 2000.a veebruarikuu eest üle kandmata 36 265 krooni tulumaksu ning tasumata 45 863 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 165 431 krooni jättis 2000.a märtsikuu eest üle kandmata 43 412 krooni tulumaksu ning 54 595 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 167 886 krooni jättis 2000.a aprillikuu eest üle

kandmata 43 747 krooni tulumaksu ning tasumata 55 408 krooni sotsiaalmaksu; sularahas

väljamakselt summas 138 207 krooni jättis 2000.a maikuu eest üle kandmata 36 055 krooni tulumaksu ning tasumata 45 610 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 707 krooni jättis 2000.a juunikuu eest üle kandmata 46 232 krooni tulumaksu ning tasumata 57 985 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 210 978 krooni jättis 2000.a juulikuu eest üle kandmata 55 549 krooni tulumaksu ning tasumata 69 627 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 202 164 krooni jättis 2000.a augustikuu eest üle kandmata 52 294 krooni tulumaksu ning tasumata 66 915 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 173 995 krooni jättis 2000.a septembrikuu eest üle kandmata 45 007 krooni tulumaksu ning tasumata 57

425 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 159 702 krooni jättis 2000.a oktoobrikuu üle kandmata 41 520 krooni tulumaksu ning tasumata 51 625 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamaksel summas 172 981 krooni jättis 2000.a novembrikuu eest üle kandmata 44

974 krooni tulumaksu ning tasumata 57 085 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 201 982 krooni jättis 2000.a detsembrikuu eest üle kandmata 52 613 krooni tulumaksu ning tasumata 66 654 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 178 454 krooni jättis

2001.a jaanuarikuu eest üle kandmata 46 137 krooni tulumaksu ning tasumata 58 892 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 172 378 krooni jättis 2001.a veebruarikuu eest

üle kandmata 44 794 krooni tulumaksu ning tasumata 55 100 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 172 183 krooni jättis 2001.a märtsikuu eest üle kandmata 44 870 krooni tulumaksu ning tasumata 820 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 182 361 56 krooni jättis 2001.a aprillikuu eest üle kandmata 46 591 krooni tulumaksu ning tasumata 60 180 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 55 581 krooni jättis 2001.a maikuu eest üle kandmata 13 935 krooni tulumaksu ning tasumata 18 534 krooni sotsiaalmaksu. Samuti tema esitas 08.02.2000.a. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile (asukohaga Tallinn Endla 8) AS K 2000.a. jaanuarikuu kohta esitatud tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonis

tahtlikult valeandmeid, jättes deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed summas

175 899 krooni, sellelt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu summas 45 706 krooni ning

tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summas 58 040 krooni, millega rikkus alates 01.01.2000 kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4 ja kuni 01.01.2001.a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid.

Seega P.G esitas maksuhaldurile tahtlikult maksudeklaratsioonides

valeandmeid, millega pani toime KrK § 1481

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; jättis tahtlikult maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma tasumata, millega pani

toime KrK § 148 lg 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo; jättis tahtlikult maksuseaduse kohaselt kinnipidamisele kuuluva maksusumma ülekandmata, millega pani toime KrK §

148 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuivõrd tema sellise tegevuse tagajärjel jäi maksudena laekumata enam kui 1 000 000 krooni, pani P.G toime KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7 Alates 01.09.2002.a oli süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg 2 ja 5, KrK § 1481 lg 10 järgi

kvalifitseeritud tegevus karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete

esitamisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata üle 500 000 krooni; süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg 6 järgi kvalifitseeritav tegevus oli karistatav KarS § 389 lg 1 järgi maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam.

15.03.2007.a jõustunud Karistusseadustiku muudatuste kohaselt on KarS §-d 386 ja 389 kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg 2, 5 ja 6, KrK § 1481 lg 10

järgi kvalifitseeritav tegevus on alates 15.03.2007,a karistatav KarS § 3891

lg 1 järgi

maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksuning kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. ELVIRA PONOMARENKOt süüdistatakse selles, et tema, olles alates 01.04.1997 aastast AS

K (asukohaga Xxx, registrikood xxx) pearaamatupidaja (tööleping nr 04), arvestas AS K

juhatuse esimehe G.A suulisel korraldusel aktsiaseltsi töötajatele töötasu

töölepingute alusel, mis oli väiksem töötajatele tegelikult tehtud väljamaksetest, mille kohta pidasid G.A ja H.H arvestust töötasu isikukonto kaartidel, eesmärgiga maksta vähem makse. Ajavahemikul juuni 1999 - mai 2001 tegi H.H AS K töötajatele sularahas väljamakseid kogusummas 3 745 401 krooni, millelt Elvira Ponomarenko koos G.A-ga jättis deklareerimata deklareerimisele kuuluva tulumaksu summas 973

919 krooni ja sotsiaalmaksu summas 1 233 225 kroom. Allkirjastades aktsiaseltsi pearaamatupidajana koos ettevõtte juhi G.A-ga nimetatud perioodil igakuiselt AS K

tuluja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioone, esitas ta maksuhaldurile, Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile (asukohaga Tallinn Endla 8), tahtlikult valeandmeid eesmärgiga maksta

AS K nimelt vähem makse, millega tahtlikult rikkus kuni 01.01.2000.a kehtinud tulumaksuseaduse § 26 lg 5 ja kuni 01.01.2001.a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg 1 p 1 ja 4; alates 01.01.2000.a kehtiva tulumaksuseaduse § 54 lg 2 ja 4 ja alates 01.01.2001.a sotsiaalmaksuseaduse § 9 lg 1 p 1 ja 4 nõudeid. Nimelt: sularahas väljamakselt summas 100 428 krooni jättis 1999.a juunikuu eest üle kandmata

26 112 krooni tulumaksu ning tasumata 33 137 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 171 799 krooni jättis 1999.a juulikuu eest üle kandmata 44 746 krooni tulumaksu ning

tasumata 56 691 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 140 761 krooni jättis

1999.a augustikuu eest üle kandmata 36 691 krooni tulumaksu ning tasumata 46 448 kroom sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 113 932 krooni jättis 1999.a septembrikuu eest üle

kandmata 29 699 krooni tulumaksu ning tasumata 37 589 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 119 492 krooni jättis 1999.a oktoobrikuu eest üle kandmata 31 025 krooni tulumaksu ning tasumata 39 431 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 121 884 krooni jättis 1999.a novembrikuu eest ülekandmata 31 561 krooni tulumaksu ning tasumata 40

220 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 132 240 krooni jättis 1999.a

detsembrikuu eest üle kandmata 34 384 krooni tulumaksu ning tasumata 43 351 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 899 krooni jättis 2000.a jaanuarikuu eest üle

kandmata 45 706 krooni tulumaksu ning tasumata 58 040 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 138 976 krooni jättis 2000.a veebruarikuu eest üle kandmata 36 265 krooni tulumaksu ning tasumata 45 863 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 165 431 krooni jättis 2000.a märtsikuu eest üle kandmata 43 412 krooni tulumaksu ning 54 595 krooni

sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 167 886 krooni jättis 2000.a aprillikuu eest üle

kandmata 43 747 krooni tulumaksu ning tasumata 408 krooni sotsiaalmaksu; sularahas 55

väljamakselt summas 138 207 krooni jättis 2000.a maikuu eest üle kandmata 36 055 krooni tulumaksu ning tasumata 45 610 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 175 707

8 krooni jättis 2000.a juunikuu eest üle kandmata 46 232 krooni tulumaksu ning tasumata 57 985 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 210 978 krooni jättis 2000.a juulikuu eest üle kandmata 55 549 krooni tulumaksu ning tasumata 69 627 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 202 164 krooni jättis 2000.a augustikuu eest üle kandmata 52 294 krooni tulumaksu ning tasumata 66 915 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 173 995 krooni jättis 2000.a septembrikuu eest üle kandmata 45 007 krooni tulumaksu ning tasumata 57

425 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 159 702 krooni jättis 2000.a oktoobrikuu üle kandmata 41 520 krooni tulumaksu ning tasumata 51 625 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamaksel summas 172 981 krooni jättis 2000.a novembrikuu eest üle kandmata 44

974 krooni tulumaksu ning tasumata 57 085 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 201 982 krooni jättis 2000.a detsembrikuu eest üle kandmata 52 613 krooni tulumaksu

ning tasumata 654 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 178 454 krooni 66

jättis 2001.a jaanuarikuu eest üle kandmata 46 137 krooni tulumaksu ning tasumata 58 892 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 172 378 krooni jättis 2001.a veebruarikuu eest üle kandmata 44 794 krooni tulumaksu ning tasumata 55 100 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 172 183 krooni jättis 2001.a märtsikuu eest üle kandmata 44 870 krooni tulumaksu ning tasumata 56 820 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 182 361 krooni jättis 2001.a aprillikuu eest üle kandmata 46 591 krooni tulumaksu ning tasumata 60 180 krooni sotsiaalmaksu; sularahas väljamakselt summas 55 581 krooni jättis 2001.a maikuu eest üle kandmata 13 935 krooni tulumaksu ning tasumata 18 534 krooni sotsiaalmaksu.

Seega Elvira Ponomarenko esitas maksuhaldurile tahtlikult maksudeklaratsioonides valeandmeid, millega pani toime KrK § 1481

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; aitas

soodusolukorra loomisega kaasa tahtlikult maksuseaduse kohaselt ettenähtust väiksema maksusumma tasumisele, millega pani toime KrK § 1481 lg 5 - 17 lg 6 järgi kvalifitseeritava

kuriteo; aitas soodusolukorra loomisega kaasa tahtlikult maksuseaduse kohaselt

ettenähtud kinnipidamisele kuuluvast maksusummast väiksema maksusumma ülekandmisele, millega pani toime KrK § 148 lg 6 - 17 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuivõrd tema sellise tegevuse tagajärjel jäi maksudena laekumata enam kui 1 000 000 krooni, pani Elvira Ponomarenko toime KrK § 1481 lg 10 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 01.09.2002.a oli süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481

lg 2 ja 5, KrK § 1481

lg 10 järgi kvalifitseeritud tegevus karistatav KarS § 386 lg 1 järgi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata üle 500 000 krooni; süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg 6 järgi kvalifitseeritav tegevus oli karistatav KarS § 389 lg 1 järgi maksumaksjale

tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. 15.03.2007.a jõustunud Karistusseadustiku muudatuste kohaselt on KarS §-d 386 ja 389 kehtetuks tunnistatud, kuid süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481

lg 2, 5 ja 6, KrK § 148 1

lg 10 järgi

kvalifitseeritav tegevus on käesolevalt karistatav KarS § 3891

lg 1 järgi maksuhaldurile valeandmete esitamisena ja kinnipidamiskohustuse rikkumisena, mille tulemusel jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam. Kohtualusena ülekuulatud G.A ei tunnistanud ennast süüdi ning seletas, et AS-s K oli ta juhatuse liige ja tema tööülesannete hulka kuulus üldine juhtimine, lepingute sõlmimine,

P.G oli ärijuht, tegeles rahandustegevusega, lepingute sõlmimisega klientidega, finantsanalüüsiga. H.H oli ülddirektor, tema ala oli majandustegevus, logistika, transport,

PR-suhted. Olulised küsimused otsustasid üldkoosolekul üldise häälteenamuse alusel. Raamatupidamisega tegeles E.Ponomarenko ning vastutas selle eest G.A ise. Töötajate

seas olid laotöölised, müügiesindajad, müüjad kauplustes, kassapidajad, pakkijad jms. Töökohustused olid märgitud töölepingutes, isikute tööle võtmise otsustas lõplikult G.A,

9

palga suurus määrati kindlaks töölepingutes ning sõltus tööst. G.A seletuse kohaselt tema ise võis töötada palgata, kuna tema huvi oli arendada firmat. Palju said palka teised

juhatuse liikmed, ei tea. Palkasid arvestas raamatupidaja. Enne seda, kui hakati palkasid

pangakontole kandma, maksis sularahas H.H. Sularahas väljamaksmisel andis

raamatupidaja palgalehe, töötaja tuli sellega H.H juurde ja viimane maksis välja, võttes

palgalehele allkirja. Palgapäev oli määratud töölepingus. Preemiaid tavaliselt ei olnud, kuna

polnud võimalust. Avansi saamiseks pidi töötaja kirjutama avalduse ning see oli võimalik, G.A lubas välja maksta, mida tegi samuti H.H. AS K polnud töötajaid, kellega ei

oleks sõlmitud töölepingut. Maksudeklaratsioone koostas raamatupidaja igapäevaste

dokumentide ja aruannete alusel ja andis allakirjutamiseks G.A-le. Samuti kontrollisid

deklaratsioone teised juhatuse liikmed. AS K loodi boonussüsteem, mis pidi motiveerima

töötajaid ning seisnes selles, et kui töötaja on töötanud korralikud viis aastat, pakkus ettevõte

talle mitterahalisi punkte, millised ettevõttel rahaliste vahendite olemasolu korral oleksid

töötajale välja makstud. Süsteemi elluviimine oli juhatuse ühine otsus. Boonussüsteemi

tingimused pandi lisalepingusse, mida tutvustati ka töötajale. Boonussummad arvestati teiste

ettevõtete ja firmade keskmiste palkade järgi ning keskmise palga tõstmisel tõusid ka

boonuspunktid. Iga töötajaga räägiti läbi boonuspunktid eraldi sõltuvalt selle töötaja panusest

firma töösse. Boonus võis suureneda suurema tööpanuse tulemusena või väheneda tekitatud

minetamise korral. Boonuspunktid arvestas H.H ja need kanti boonuskaartidele.

G.A seletuse kohaselt, ei prognoositud, kui palju oleks pidanud AS K 5 aasta pärast töötajatele välja maksma, kuna AS K juhatus lootis, et selle aja saabumisel jääb alles vaid 20 % töötajatest. Kohtualusena ülekuulatud P.G ei tunnistanud end süüdi esitatud süüdistuses ning seletas, et oli AS K üheks asutajaks, tegeles finantsosaga, lepingute sõlmimisega, võis läbi viia

töövestlusi. Palkade suurusi ega tariife ei määranud. Ise palka praktiliselt ei saanud, oluliseks pidas ettevõtte arendust. Sularahas palka maksis H.H, arvutas E.Ponomarenko. Kui palka

maksti sularahas, kirjutas palgalehele alla. Kinnitab boonussüsteemi olemasolu, ka temale

arvestati boonuspunkte, millega tegeles H.H. Enda isikukontokaardi kohta seletas, et

lõhkus ametiauto ära, mille tõttu temalt peeti igakuiselt kinni teatud summa. Miks on

boonussumma, mis oleks pidanud suurenema, väiksem 2001.aastal võrreldes 1999.aastaga, seletada ei oska. Mida tähendavad veerud „avanss“ ja „preemia“ – ei tea. Kohtualusena ülekuulatud H.H ei tunnistanud oma süüd, seletas, et AS K juhatuse liikmeks sai 1996.aastal. AS-s K iga juhatuse liige kontrollis raamatupidamist ja töötajate palga suurus otsustati nõupidamistel ja ühiselt. Tema maksis palka sularahas. Boonussüsteemi hakati juurutama aastal 2000, mõte tekkis töö käigus, idee autorit ei tea, boonuspunkte arvutas tema ise, kuid oma isikukontokaardi kohta ei osanud selgitada, millise tähendusega on kaardil kajastatud summad.

Kohtualusena ülekuulatud Elvira Ponomarenko ei tunnistanud oma süüd ja tema seletuse

kohaselt tegeles ta AS-s K raamatupidamisega, allus G.A-le, H.H oli kassiiriks.

Töötasusid arvestas arvutiprogrammi abil, maksudeklaratsioone andis allakirjutamiseks kas G.A-le või H.H-le. Boonussüsteemiga ega punktide arvutamisega ei tegelenud, ka temaga sõlmiti boonusleping. Millise põhimõtte järgi peeti boonuspunktide arvestust, ei tea, enda isikukontokaardi kohta ei osanud midagi seletada, ise seda kaarti ei täitnud, kuigi pani sellele oma allkirja.

10 Tunnistaja andis kohtule ütlusi selle kohta, et töötas AS K 9 kuu jooksul 1999.aasta suvest. TR Töölepingu alusel pidi tema töötasu olema 1200 krooni, faktiliselt sai 2600-2800 krooni. Töötasu

sai sularahas kätte H.H käest. Ametlikku palka arvestas pearaamatupidaja, kes tegeles

mitteametliku arvestusega, ei tea. Summad, mis sai kätte, märkis endale märkmetesse, esitas need pärast uurijale. Tunnistaja andis kohtule ütlusi, et AS-is K töötas boonussüsteem, mille kohaselt premeeris VL firma oma töötajaid hea töö eest. Isikukontokaardile andis tunnistaja allkirju selle eest, et tutvus boonussummaga. Kuna ei uskunud seda süsteemi, ei süvenenudki, mis numbrid tähendavad ja millal ja millistel asjaoludel hakkab ta summasid kätte saama.

Tunnistaja seletas kohtule, et töötas AS K kuu või poolteise kuu jooksul, töötasu sai AG vastavalt töölepingule. Muid lepinguid temaga sõlmitud ei olnud.

Tunnistaja seletas kohtule, et töötas AS K 9 kuud müügijuhina, töötasu oli minimaalne. SV Mille kohta ta andis allkirju isikukontokaardile, ei oska seletada. Temaga sõlmiti boonusleping. Kätte sai 1740 krooni ning kaardil märgitud summa 4800 krooni pidi saama 5 aasta pärast. Tunnistaja seletas kohtule, et töötas AS K müügiesindajaga, töövestluse viisid läbi temaga PF P.G, G.A ja H.H. Töötasu sai kätte vastavalt töölepingule. Boonussüsteemist ei tea. Tunnistaja VP seletas kohtule, et töötas AS K 3 aastat, tööle võttis ta G.A. Töötasu sai pangaarvele, boonusleping sõlmiti ka, kuid selle kohta seletada midagi ei osanud.

Tunnistaja seletas kohtule, et töötasu sai sularahas, maksis H.H. AS K SJ

boonussüsteemi olemasolust ei tea midagi. Samuti ei tea, et teised töötajad oleks boonussüsteemiga tutvunud.

Tunnistaja andis kohtule ütlusi, et boonussüsteemist ei tea midagi, töötasu sai vastavalt JT töölepingule, sai ka preemiat 200 krooni. Tunnistaja seletas kohtule, et AS K töötas aasta jooksul pakkijana. Töölepingu järgi oli tal SL töötasu ca 2000 krooni, suurem osa sellest kanti pangaarvele, osa ca 500 krooni sai sularahas. Sularaha anti ümbrikus kabinetis. Isikukontokaardil olevad summad sai kätte ning selle eest on ka tema allkiri.

Tunnistaja andis kohtule ütlusi, et töötasu sai 100-200 krooni võrra rohkem kui oi SZ

töölepingus märgitud. Töötasu sai sularahas ja pani töötasu kättesaamise kohta allkirja isikukontokardile. Tunnistaja seletas kohtule, et töötas AS K 8 aastat, sai minimaalset töötasu, samuti sõlmiti VG temaga boonusleping, mille alusel ta pidi kasu saama 5 aasta pärast. Vaadates isikukontokaarti,

ei osanud tunnistaja seletada, mida tähendavad seal märgitud numbrid. Samuti ei osanud seletada, kuidas pidi boonussüsteem toimima. Peale töölt lahkumist boonussummasid ei saanud.

Tunnistaja andis kohtule ütlusi, et temaga sõlmiti eraldi boonusleping, mille kohaselt VV kogunes talle raha. Isikukontokaardil olevate konkreetsete summade kohta ei osanud tunnistaja midagi seletada.

11 Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et teda OM

kutsuti AS K tööle vormistama, töövestluse pidas temaga kommertsdirektor Aleksei. Tööle asus 31. juulil 2000.a., temaga sõlmiti tööleping, kus oli märgitud ka töötasu. Töötasu maksis alati kommertsdirektor Aleksei. Iga töötaja kohta oli vormistatud kaart, kus arvestati töötasu, ka tema kohta oli vormistatud kaart, kus oli märgitud töötasu suurus ja allkiri kättesaamise kohta.

Kõik summad, mis on märgitud tema kaardil, sai tema ise ja allkirjad on tema omad.

2001.aastal hakati töötasu üle kandma panka. Puhtalt sai ta ainult avanssi. Tunnistaja töötas AS-s K 2001.aasta maini. Tunnistajale teadaolevalt kanti igale töötajale panka üle minimaalne töötasu, ülejäänud raha anti kätte (7 k, t.l.1-2); Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et teda VS

tutvustati H.H-le , kellega tal oli töövestlus, tunnistajale pakkus H.H minimaalset palka, kuid konkreetset summat ei nimetanud, tunniajaga sõlmiti tööleping. Töötasu maksis H.H-ga kuu 7-ndal kuupäeval oma kabinetis Kraavi 45b, raha kättesaamise

kohta andis allkirja kaardile, millist kutsuti boonuskaardiks. Kuni 01.01.2001 töötasu maksis H.H ainult sularahas, seejärel kanti panka naise arveldusarvele. Mingit lisalepingut temaga sõlmitud ei olnud, küll oli jutt, et 5 aasta pärast saab vahe. Tunnistaja kinnitas, et kaardil olevad allkirjad on tema omad, kuid summasid, mis ületavad minimaalset palka, ta pole saanud, pidi

saama tulevikus, töötades 5 aastat. Tööleping sõlmiti temaga 02.11.1999.a., enne seda töötas ilma lepinguta (7 k. t.l.12-16); Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et 2000.a. SS detsembris ostis tööd ja pöördus sellega EJpoole, kes töötas revidendina AS-s K ja F . Keskturu kioskis, mis kuulus F ning kus müüdi kompvekke, oli vakantne müüja koht. Tunnistajale pakuti seda tööd tingimusel, et päeva eest saab ta 60 krooni pluss 3 % tulemist. Kioskis töötas ta nädal

aega. Kirjalikku lepingut temaga sõlmitud ei olnud. Seejärel viidi tunnistaja üle kauplusse,

aadressil Punane 42, temaga vestles H.H , töötasuks oli kokkulepitud 75 krooni päevas pluss 3 % kassast. Kassa andmed pani tunnistaja vihikusse, mis jäi EJkätte. Töölepingu

järgi pidi tunnistaja saama 1600 krooni, kuid tegelikkuses sai rohkem, 200 krooni võrra kindlasti. Töötasu maksis H.H või J . Tunnistaja seletas, et isikukontokaardil reas BANK

olev summa 753.20 kanti talle üle pangaarvele, summa 1189.14 sai kätte tunnistaja abikaasa volituse alusel, kuna tunnistaja oli haige. Nimetatud kaarti pole tunnistaja varem näinud. Samuti

on tunnistaja seletanud, et 2001.aasta juulis tuli tema juurde H.H, andis talle

allakirjutamiseks paberilehe, millel oli venekeelne tekst boonuskaardist ja boonussüsteemis,

vastavalt sellele hakatakse arvestama punkte, mis makstakse välja 5 aasta pärast. H.H

palus rääkida uurijale ülekuulamisel, et tööle asumisel tunnistajale tutvustati nimetatud boonussüsteemi. Samuti palus, et tunnistaja ütleks ülekuulamisel, et AS K töötamise ajal ta ei saanud avansse, vastasel juhul võidakse nõuda temalt 26 % väljamaksmist, samuti palus rääkida, et tunnistajale väljamakstud töötasu suurus vastas lepingus märgitule ning et kogu töötasu kanti

üle pangaarvele. H.H rääkis tunnistajale, et näitab kaarte teistele AS K töötanud ja töötavatele inimestele, et viimased räägiksid ülekuulamisel, et tegemist on boonuskaartidega. (7 k., t.l.69-73, 74-77);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et TK

2000.aasta mais kutsus ta tööle H.H ja pakkus tööd 4 tundi päevas. Kuni 2001.aasta

jaanuarini tema töötasu oli 1400 krooni ja alates 01.01.2001.a. 1600 krooni. Töötasu maksis

H.H sularahas. Isikukontokaardi kohta seletas tunnistaja, et pole seda näinud, kaardile allkirju kunagi ei pannud ja mida see endast kujutab, ei tea (7 k, t.l.78-81) Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et asus TP tööle AS K 24.05.997.a. müüja-kassapidajana. Kuni 01.01.2001.a. sai palka sularahas, avansse

ei saanud, seejärel kanti pangaarvele üle töötasu, mis oli lepingus märgitud 1740 krooni.

12 Isikukontokaardi kohta seletas tunnistaja, et see on boonuskaart, summad pidi tunnistaja saama tulevikus (7k, tl.82-85); Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et 1999.a. AV asus tööle AS K filiaalis Tartus, tööle asumisel pakkus talle H.H „boonussüsteemi“, mille kohaselt hinnatakse tema töö boonussüsteemi järgi, arvestust peab H.H. Iga kuu näidati

tunnistajale kaarti, kus talle arvestati boonuseid, selle kohta pani tunnistaja allkirja. Palga

kättesaamise kohta andis allkirja palgalehele. 2000.aasta juunis asus tööle Tallinnasse, isikukontokaardil olevad summad on boonussummad (7 k. t.l.86-90); Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et asus MM

tööle AS K 1997.aasta mais. Kogu töötamise ajal ai minimaalset töötasu. Peale töölepingu

sõlmiti temaga ka „boonusleping“. Alates 01.01.2001.a., mil hakati palka üle kandma

pangaarvele, sularahas tunnistaja töötasu ei saanud. 2001.aasta 7.06. tunnistajale maksti boonussumma, mille suurust ta ei tea, mille kohta ta andis oma allkirja (7 k, t.l.154-157)

Tunnistaja G Z , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel,seletas, et

2001.aasta märtsis Vladimir Vlassov pakkus tööd AS K müüjana, tööle võeti katseajaga 4 kuuks, vestles temaga Aleksei nimeline direktor. 2001.aasta juunis tuli tema juurde Aleksei ja ütles, et tunnistaja töötamise aja eest peab ta saama boonuseid. Mis boonused, mille eest nad kogunesid, tunnistaja ei teadnud, ta sai raha kätte ja andis selle kohta kaardile allkirja. 2001.aasta

aprilli eest summa 363.65 krooni kohta seletas tunnistaja, et selle summa sai ta H.H käest, kui vormistas tööle, kuna tal polnud raha. (7 k, t.l.172-175)

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et A A

06.10.2000.a. sõlmis AS-ga K kirjaliku töölepingu, mille kohaselt tema töötasuks oli

minimaalne töötasu 1400 krooni. Kogu ettevõttes töötamise ajal ei saanud ta preemiaid ega avansse. Palka sai sularahas. Töötasu maksis H.H (7k, t.l.176-179);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et J B töövestluse viis temaga läbi G.A, kellega oli kokku lepitud, et algul 4 kuu jooksul tunnistaja saab töötasu 1250 krooni, pärast hakkab saama 3500 krooni kuus. Samuti vestlesid tunnistajaga H.H ja P.G. Tunnistaja töötas AS-s K vaid 2 kuud. Isikukontokaardi

kohta seletas tunnistaja, et nägi neid G.A töökabinetis, kus viimane arvestas töötatud aega ja kandis need arvud kaartidele (7k, t.l.185-187); Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.3 alusel, seletas, et talle I G pakuti laotöölise tööd Kraavi 45b, töövestluse tegi temaga H.H, kellega ta oli varem tuttav. Töölepingu andis allakirjutamiseks peadirektor G.A. Töötasu maksis H.H iga kuu 7-ndla kuupäeval oma kabinetis. Töötasu kättesaamise kohta tunnistaja andis allkirju nn boonuskaardile. Kuni 01.01.2001.a. töötasu maksti ainult sularahas, siis panga kaudu tunnistaja arvele. Mingit lisalepingut tunnistajaga sõlmitud ei olnud, küll oli jutt, et 5 aasta pärast saab ta vahe (7 k., t.l.17-21); Tunnistaja kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.3 alusel, seletas, et tuli N R

tööle AS-i K 1998.aasta detsembris, töövestluse viis temaga läbi G.A, pakkus pakkija tööd 1250 kroonise töötasuga, mis oli tol ajal minimaalne palk. Pärast tööleping uuendati ning tunnistaja pidi saama 1600 krooni kuus. Töötasu maksis H.H-ga

kuu 7-ndal kuupäeval, rohkem kui töölepingus kirjas oli, ta ei saanud. 1999.aasta aprillis lahkus ta töölt (7 k., t.l.37-39);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et V O

1998.aastal võttis ta tööle H.H , töötas autojuhi-ekspediitorina. Pärast töölepingu sõlmimist sõlmiti temaga ka leping boonussummade kohta ja pakuti, et kui ta töötab hästi, siis

13

iga kuu hakkab kogunema teatud summa ja 5 aasta möödudes saab ta selle summa kätte.

Töötamise aja jooksul sai miinimumpalka. Kuni 2000.aasta suveni või sügiseni maksis palka

sularahas iga kuu 7-ndal kuupäeval H.H , mille kohta andis tunnistaja allkirju kaardile, kus seisis tema eesja perekonnanimi, preemiat ega krediiti ei saanud. Kui oli vaja, küsis tunnistaja raha H.H-lt , kes andis oma rahakotist 100 või 200 krooni, hiljem arvestas töötasust maha(7 k, t.l.40-43);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.3 alusel, seletas, et O D 1998.a. asus tööle AS-s K ja töötas müüjana kaupluses, aadressil Punane 42. Töötasu sai H.H käest sularahas, selle kättesaamise kohta andis allkirja vihikusse või raamatusse, kus

igal leheküljel oli kellegi nimi, tunnistajaga sõlmiti kirjalik tööleping 05.01.1999.a.,

27.11.2000.a. läks tunnistaja dekreetpuhkusele, töötamise ajal ei saanud ta ei preemiat ega avansse (7k, t.l.46-49);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et M P 2001.aasta mais tuli tööle AS- i K , temaga vestles G.A, pakkus minimaalset töötasu,

sellega tunnistaja nõus ei olnud. Mõni aeg hiljem helistas sekretär, kutsus uuesti tööle ja

tunnistajale esitati tööleping, kus töötasuks oli märgitud 2000 krooni, tunnistaja kirjutas lepingule alla, samal ajal tegi avalduse palga pangaarvele ülekandmise kohta. Temale esitatud

isikukontokaardi kohta seletas tunnistaja, et seda pole kunagi näinud ning seal märgitud summadest ei tea midagi (7k, t.l.65-68).

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et D R 1999.a. otsis tööd ja sai teada, et AS K vajab laadijaid. Töövestluse viis temaga läbi P.G,

töötasu pidi olema minimaalne. Preemiaid ega avansse tunnistaja pole saanud. Koos

töölepinguga sõlmiti temaga ka boonusleping. Iga kuu 7-ndal kuupäeval kõik töötajad tulid

H.H kabinetti, kus ta andis allakirjutamiseks kaardi, millel oli kirjutatud kogutud boonuste summa. Samuti maksis H.H töötasu ning samuti iga kuu 7-ndal kuupäeval oma kabinetis. Töötasu kättesaamise eest tunnistaja allkirju ei andnud (7k, t.l.229-233);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et tuli L S tööle AS K 1999.aasta veebruaris, töötas laos, H.H pakkus tööle võtmisel töötasuks 100

krooni päevas. Kassa seisu märkis žurnaalis, H.H võttis raha vastu ja nad mõlemad kirjutasid žurnaalis alla. Tunnistaja töötas 3 kuud ja töötasu sai sularahas ca 2000 krooni iga kuu, kuigi töölepingu järgi pidi saama 1250 krooni (7k, t.l.234-237);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et tööle M S

asus 01.06.2000.a., töölepingu sõlmis temaga G.A. Esialgu maksti palka sularahas arvutist trükitud blanketile ja alates 2001.aasta jaanuarist igakuiselt panka. Töölepingu lisa oli selle kohta, et 5 aasta pärast saab töötaja lisatasu, lisalepingu allkirjastamise kuupäeva tunnistaja

ei mäleta. Andmed, mis on perfokaardil, ei ole tunnistaja omad ega koostatud tema andmete järgi. (7 k, t.l.249);

Tunnistaja kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et tööle T H asus 01.06.2000.a., töölepingu sõlmis temaga G.A, töötasu on minimaalne. Palka maksti

sularahas ning alates 2001.aasta jaanuarist kanti panka. Samuti oli temaga sõlmitud boonusleping, isikukontokaarti nägi tunnistaja esimest korda ülekuulamisel (7 k, t.l.248);

Tunnistaja kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et J V

1999.aasta lõpus tuli töövestlusele H.H-ga AS K . Tunnistajaga sõlmiti tööleping ja

boonusleping. Avansse ega preemiaid ei saanud. Töötasu suurust tunnistaja ei mäleta. Algul maksis töötasu H.H-ga kuu 7-ndal kuupäeval oma kabinetis ning selle kohta andis allkirja palgalehele. Isikukontokaardi kohta seletas tunnistaja, et allkirjad on tema omad ja andis need

14

boonussummadega tutvumise eest. Mis tähendavad teised kaardil olevad summad, ei oska seletada (7 k, t.l.97-98);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et A N 1998.aasta suvel tuli tööle AS K , vestles H.H või P.G-ga. Asus tööle, pärast sõlmiti temaga ka kirjalik leping, mille järgi töötasu oli minimaalne. Samuti pakuti talle süsteemi, mille kohaselt 5 aasta möödudes saab ta kätte töötatud aja eest kogutud summa. Kogu töötamise ajal sai tunnistaja töötasu, mis on märgitud töölepingus. Ajal, mil sai töötasu sularahas, kirjutas ta palgalehele ja boonuskaardile alla ja pärast, kui hakati raha panka kandma, vaid boonuskaardile.

Kolme aasta pärast, seoses raske majandusliku olukorraga, maksis H.H tunnistajale välja boonussumma, mille kohta andis tunnistaja allkirja isikukontokaardile (7k, t.l.22-24);

Tunnistaja , kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.2 alusel, seletas, et alates L Z

2001.aasta jaanuarist töötas AS K raamatupidajana, töötasuks oli 1600 krooni, samuti tegi H.H talle ettepaneku maksta raha 5 aasta pärast. Tunnistaja sai töötasu oma arveldusarvele.

2001.aasta aprillis ja mais sai tunnistaja preemiat 2040 või 2050 krooni. Boonussummasid tunnistaja nägi iga kuu, kuid nende suurust ja arvestamise põhimõtet, ei tea. (7 k, t.l.32-34)

Anonüümne tunnistaja „“Igor“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4 alusel,

seletas, et tööle asumisel töövestluse ajal juhtkonnaga pakuti talle töötasu 2000-2500 krooni, peale katseaga 3000 krooni ning see oli suurem summa, kui töölepingus märgitud. Iga kuu 7-

ndla kuupäeval maksis töötasu H.H peale tööpäeva lõppu. Tunnistajale andis H.H

kaardi, kus seisis tunnistajanimi ja kuhu tunnistaja pani oma allkirja. See oli summa, mis

tunnistaja sai töötasuna kätte, samuti andis H.H avansse, kui palgapäevani raha ei jätkunud. Töötasu maksmise protseduur toimus iga kuu sama skeemi järgi kogu AS K töötamise ajal. Isikukontokaardi kohta seletas tunnistaja, et seal märgitud summad on töötasu, mille ta sai iga kuu sularahas kätte H.H-lt. Ka teistel töötajatel olid samasugused kaardid, mille järgi nad said töötasu. (7 k, t.l.101-106);

Anonüümne tunnistaja „“Jelena“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4

alusel, seletas, et tööle asumisel vestles temaga G.A. Töölepingu järgi oli tunnistaja

töötasu 1400 krooni, tegelikult sai ta erinevalt kuude lõikes1900 kuni 2400 krooni. Töötasu

sularahas maksis H.H iga kuu 7-ndal kuupäeval oma kabinetis peale tööpäeva lõppu. H.H võttis töötasu kättesaamise kohta allkirju isikukontokaardile. Sellele kaardile kanti

samuti avansisummad, millised tunnistaja võttis, kui soovis, 500 kuni 1000 krooni. Ka teised töötajad sai palka sularahas ja kaardi järgi. (7 k, t.l.107-112)

Anonüümne tunnistaja „“Tiiger“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4 alusel, seletas, et töövestluse viisid temaga läbi G.A, P.G ja H.H. Töölepingu

järgi oli tunnistaja töötasuks 1600 krooni. Tegelikult sai ta rohkem. Samuti sai ta avansse. Töötasu maksis H.H töökabinetis peale tööpäeva lõppu. Töötasu kättesaamise kohta võttis

H.H allkirja kaardile. Samad kaardid oli ka teistel töötajatel. Kaardi peal oli kirjutatud

avansisumma, mis pärast lahutati töötasust. 2000.aasta septembris kutsuti tunnistaja üldkoosolekule, kus P.G rääkis, et töötas välja boonussüsteemi, mille kohaselt töötajale, kes müüb või pakib rohkem, arvestatakse boonust, boonus võrdus 25 krooniga. Kuidas nimetatud süsteem arenes, tunnistaja ei tea. Rohkem boonussüsteeme AS K ei olnud. Tunnistaja kinnitas,

et isikukontokaardil märgitud summad sai ta kätte töötasuna. Samal ajal kirjutas tunnistaja

palgalehele alla, mille andis talle raamatupidaja ning seal oli märgitud töötasu vastavalt töölepingule. Ka teised töötajad sai palka kätte rohkem kui oli märgitud töölepingus. (7 k, tl.113- 119);

Anonüümne tunnistaja „“Gvozdika“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4 alusel, seletas, et 2001.aasta juunis kutsus teda kohtumisele H.H ja palus teda teavitada

15 siis, kui tunnistaja saab kutse ilmumiseks uurija juurde. Mingil põhjusel kohtumist ei toimunud. Tunnistaja töötas AS K mitteametlikult 4 kuu jooksul, töötasu 2100 krooni sai H.H käest.

Hiljem tunnistaja sõlmis G.A-ga töölepingu, mille kohaselt töötasuks oli minimaalne palk. Tegelikkuses tunnistaja sai suuremaid summasid. Isikukontokaardi kohta seletas tunnistaja, et seal märgitud summad ta sai töötasuna ning selle eest andiski oma allkirja. Töötasu maksis H.H iga kuu 7-ndal kuupäeval oma kabinetis. Kõik summad, mis on kaardi peal kirjutatud, on õiged ja kätte saadud. Kui oli vaja, andis H.H ka avanssi, millest tegi märke kaardile,

maksis ka preemiaid. Alates 2001.aastast märgiti kaardile summa, mis kanti üle panka ja ülejäänud summa, mis maksti sularahas (7 k, t.l.132-137);

Anonüümne tunnistaja „Anja“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4 alusel, seletas, et 2001.aastal töötas AS K lühikest aega ning töötasu sai kätte sularahas, kuigi temaga kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Pärast läbiotsimist helistas talle Anatoli, perekonnanime ei tea, kes töötab AS K , kes teatas, et hakatakse kutsuma ülekuulamisele, mida kartma ei pea. (7 k., tl.138-141);

Anonüümne tunnistaja „Dub“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4 alusel, seletas, et tööle vormistamisel viis temaga töövestlust läbi A.Nagaitsev, kes on firma perenaise vend. Töötasuks pakkus talle 3000 krooni, tunnistajaga sõlmitud töölepingu järgi aga tema töötasu suuruseks oli 1400 krooni. AS K maksis töötasu välja H.H, tunnistaja pani oma allkirja lehe paremale poolele (7 k, t.l.167-171);

Anonüümne tunnistaja „Lill“, kelle ütlusi avaldati kohtuistungil KrMK § 246 lg.1 p.4 alusel,

seletas, et 5 kuud töötas AS K ilma töölepinguta ja sai töötasu 3500 krooni kuus. Seejärel

G.A sõlmis tunnistajaga kirjaliku töölepingu, mille järgi tunnistaja töötasuks oli

märgitud 1600 krooni, tegelikkuses sai tunnistaja kätte 4500 krooni. Palga suuruse kohta oli

tunnistajal suuline kokkulepe G.A-ga, kuna just G.A määras palga suurusi, ja

pidas arvestusi isikukontokaartidel. Palka maksis H.H iga kuu 7-ndal kuupäeval. Palga

väljamaksmisel andis H.H töötajale allakirjutamiseks isikukontokaardi, kus oli märgitud

töötaja perekonnanimi ja töötasu suurus ning raha kättesaamisel pani tunnistaja sinna oma

allkirja. Teistel töötajatel AS K olid samasugused kaardid, kuhu nad panid allkirju palga kättesaamisel. Mingit boonussüsteemi AS K ei olnud (7k, t.l.215-217).

Uurinud kõik kriminaalasjas kogutud tõendeid ja hinnates neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et kohtualuste süü neile inkrimineeritud süüdistuses on tõendamist leidnud.

Võtmeküsimuseks kohtualuste tegevuses kuriteokoosseisu olemasolu otsustamisel on isikukontokaartidel kajastatud andmete tähendus, s.o. tuvastada tuleb, kas isikukontkaartidel kajastatud andmete puhul on tegemist AS K töötajate tegeliku palgaarvestusega või tegemist on

numbritega, mis kätkevad kas rahalisi tähistusi või punkte ja millised AS K töötajad pidid

reaalselt kätte saama eduka töötamise korral viie aasta pärast. Kuivõrd nn boonussüsteemi

loojateks olid AS K juhatuse liikmed, siis on nende ütlustel selles osas oluline tähtsus.

Kohtualuste ütlustest aga ei nähtu kindlalt kõigepealt, kes konkreetselt AS K i juhtkonnast ja millal töötas boonussüsteemi välja, mis ajast süsteemi hakati ettevõttes juurutama ja kes pidas

boonuspunktide arvestust isikukontokaartidel. Kuigi kohtualused korduvalt väitsid, et boonussüsteem ei kujutanud endast midagi keerulist ja arusaamatut, ei osanud keegi neist anda mõistlikku selgitust isikukontokaartidel kajastatud andmete kohta. Näiteks, Elvira Ponomarenko,

kes on ise raamatupidaja ei osanud anda selgitust ei enda kaardi ega teiste töötajate kaartide

kohta Kohtualuse E.Ponomarenko ütlustest ei selgu, mis tähendab tema kaardil olev summa . 7000 krooni 1997 aastal, selle kohta seletas E.Ponomarenko, et see on boonussumma, samas aga jääb see arusaamatuks, arvestades asjaolu, et boonussüsteemi hakati ligikaudselt rakendama

1999.aasal, s.o. kaks aastat hiljem. Samuti seletas kohtualuse E.Ponomarenko, et ajast, mil AS K

16

hakati töötasu kandma töötajatele pangakontotele, ei kajastanud enam isikukontokaardid

väljamakstud töötasude summasid, kuna maksekorralduse numbrid pani ta palgalehele

. Tegelikult kajastavad isikukontokaardid nii summasid, mis kanti töötaja pangaarvele üle, kui ka preemiaid, avansse ja summasid, mille kõrval on töötajate allkirjad.

Kohtualune G.A seletusest järeldub, et vastavalt boonussüsteemi põhimõtetele pidid

boonuspunktid väljenduma mitterahalistes arvudes, kuid edasistest seletustest ning ka

tunnistajate ütlustest järeldub, et tegemist oli ikkagi rahaliste summadega. Samuti kohtualune G.A, seletades boonuspunktide arvestamise põhimõtet, väitis, et aluseks võeti summa, mis ületas teistes ettevõtetes keskmist palgasuurust ning keskmise palga suuruse suurendamisel

pidid boonuspunktid samavõrra suurenema. Vaadates aga isikukontokaarte, võib veenduda

vastupidises. Näiteks, E.Ponomarenko isikukontokaardil 2000.aastal märgitud summa 20 000

krooni, 2001.aastal aga 13 000 krooni. Kui vaadata summasid, millised on märgitud paremas tulbas ja mille kõrval on töötaja allkiri ning nagu nähtub kohtualuste ütlustest selle summa näol on tegemist boonussummaga, mis töötaja pidi kätte saama 5 aasta pärast, siis on näha, et need

summad on erinevad ühe aasta jooksul. Nn boonussummad muutusid sealhulgas nendel töötajatel, kelle kohta ei ole märgitud ei trahve ega muid tööalaseid puudusi. Kohtualune G.A seletas enda isikukontokaardil oleva summa 16 000 krooni jagunemise

kohta, et väiksem summa tulbas BANK (näiteks 2001.aasta aprilli eest 5440 krooni) on pangaarvele ülekantud töötasu, suurem summa tulbas SUMMA (2001.aasta aprillis 5935 krooni, märtsis aga teine – 7437 krooni) on boonus ning kolmas summa (märtsis 3123 ja aprillis 4625 krooni) on kinnipeetud summa. G.A ütlustest aga ei selgu, miks kinnipidamisele kuuluva summa arvestamisel võeti aluseks sh. ka boonussumma, tingimusel, et boonussummat (vastavalt 5935 krooni ja 7437 krooni) G.A kätte ei saanud.

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg.1 enne kriminaalmenetluse seadustiku jõustumist, s.o. enne 01.07.2004.a. kohtusse saadetud kriminaalasja arutatakse kohtus kriminaalmenetluse koodeksi sätteid järgides.

KrMK § 246 lg.1 p.2 sätestab, et tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi võib avaldada, kui tunnistajal polnud võimalik kohtuistungile ilmuda või kui ta keeldus kohtuistungil

ütluste andmisest. Võttes arvesse kriminaalmenetluse seaduste enne ning pärast

01.07.2004.a.põhimõttelist erinevust küsimuses tunnistajate ütluste avaldamise võimalikkuse

kohta, nimelt seda, et enne 01.07.2004.a. kehtinud kriminaalmenetluse seaduse kohaselt ei allutatud tunnistajaid kohtus ristküsitlusele, leiab kohus, et nii kohtuistungil, kui ka kohtueelsel

uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda võrdselt ning need kuuluvad hindamisele koos teiste tõenditega võrdsetel alustel.

Samuti nägi ette KrMK § 246 lg.1 p.4 võimalust avaldada selle tunnistaja ütlusi, kelle suhtes rakendati anonüümsust. Samas KrMK § 243 lg.8 nõuete kohaselt kohus võis määrata anonüümse

tunnistaja ülekuulamise menetlusosaliste poolt esitatud küsimuste alusel. Kuivõrd antud

kriminaalasja arutamise käigus ei pidanud menetlusosalised vajalikuks esitada küsimusi

tunnistajatele, kelle suhtes rakendati anonüümsust, said nende ütlused kohtulikul uurimisel avaldatud nimetatud seaduse sätte alusel.

Tunnistajad T.Radina, S.Lomakina, S.Zavjalov, O.Makarova, S.Solodova, L.Suhhamlinova kinnitasid, et töötades AS K , said nad palka rohkem, kui oli töölepingus märgitud ning palga kättesaamise kohta panid allkirjad isikukontokaartidele. Samuti anonüümsete tunnistajate ütlustest nähtuvalt maksti AS-s K neile ja teistele töötajatele palka sularahas töölepingutes märgitud tasust rohkem ja võeti allkirju palga kättesaamise kohta isikukontokaartidele.

Kohtualuste kinnitusel boonussüsteemi olemasolu kinnitanud töötajatega said sõlmitud nn boonuslepingud. Kuid vaadates esitatud lepinguid, võib veenduda, et lepingud ei sisalda midagi

17

selle kohta, mis võimaldaks töötajal tulevikus, 5 aasta pärast, realiseerida lepingus sätestatud

õigust saada kogutud boonuspunktid kätte. Kõigepealt puudub lepingute sõlmimise kuupäev, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, et lepingud on koostatud ja allkirjastatud koos töölepinguga lisalepinguna, nagu väitsid kohtualused ja tunnistajad, kelle ütlused kinnitavad boonussüsteemi eksisteerimist. Peale selle, lepingud ei sisalda viidet sellele, millises summas arvestab tööandja töötajale lisatasu iga kuu, millise põhimõtte alusel; millise ajaperioodi jooksul maksab tööandja töötajale teenitud boonuseid; kuigi kohtualuste ütlustest järeldub, et mõnel kuul boonussumma

muutus väiksemaks seoses ettevõttele kahju tekitamisega, puuduvad sellekohased viited, et

tööandjal oli selline õigus olemas. Lepingutes sätestatu, et tööandja kohustub 5 aasta pärast kogutud lisatasu välja maksma vaid tingimusel, et tööandjal on selleks olemas finantsvõimalused koos eelpool mainitud teiste puudustega, tekitavad tõsiseid kahtlusi nii selles, et taoline süsteem

võis töötajaid motiveerida, kui ka nende tunnistajate ütlustes, kes kinnitasid boonussüsteemi eksisteerimist ja töötamist. Asjaolu, et boonussüsteemi AS-s K i juurutamise kohta puudub juhatuse või üldkoosoleku otsus

või muu dokument, mis kajastaks boonussummade arvestamise metoodikat, seab samuti selle süsteemi olemasolu tugeva kahtluse alla.

Kohtualuste ütlustest järeldub, et iga töötaja kohta, kellega sõlmiti boonusleping, peeti

isikukontokaarti, kuhu märgiti kogutud boonuspunktide arv. Kui asuda seisukohale, et isikukontokaart ei sisalda väljamakstud töötasusid, vaid ainult boonussummasid, peab töötajate

arv, kelle kohta peeti isikukontokaarti vastama töötajate arvule, kellega sõlmiti boonusleping.

Tegelikult on tuvastatud vastupidine. Näiteks, isikukontokaart on vormistatud ja peetud MP nimele, temaga lisalepingut ega boonuslepingut sõlmitud ei olnud, tunnistaja ütlustest ei nähtu, et talle pidi boonuseid arvestatama, sel juhul jääb arusaamatuks, mis tähendusega on tema kaardil olevad numbrid 2001.aasta mai ja juuni eest vastavalt 96.15 ja 397 78. Samuti ei olnud boonuslepinguid sõlmitud järgmiste töötajatega: G , S , G , L , Fj , B , K , J . Tunnistaja TK ütlustest nähtuvalt ei olnud temaga boonuslepingut sõlmitud, isikukontokaart on

aga tema nimele vormistatud, tunnistaja seletas, et sai minimaalset palka, kaardil aga on 2000.aasta veebruarist kuni 2001.aasta juunini märgitud summad 10 000 krooni igakuiselt, kuid tunnistaja seletas, et isikukontokaarti pole näinud ja sellele allkirja ei pannud.

Tunnistajad M.S , T.H seletasid, et nendega sõlmiti koos töölepinguga ka lisaleping, tööle asusid

01.06.2000.a., kuid Tartu kaupluse isikukontokaardist nähtuvalt arvestati tunnistajatele

boonuseid vaid 2001.jaanuarist, s.o. ajast, mi AS K hakati töötajatele palja üle kandma pangaarvetele, kusjuures kaart sisaldab ka panka ülekantud summat.

Tunnistaja M. M ütlustest nähtub, et asus tööle 1997.aastal, temaga sõlmiti boonusleping, mille

järgi, nagu ka teiste lepingute järgi, pidi boonuse saama 5 aasta pärast ning 2001.aasta juunis

maksti talle boonussumma välja. Arvestades seda, et boonussüsteem hakkas AS-s K kehtima

alles 1999.aastal, jääb arusaamatuks, kuidas sai boonussumma tunnistajale väljamaksime

võimalikuks enne viieaastase tähtaja saabumist, isegi oletusel, et tunnistaja suhtes hakkas see süsteem kehtima 1997.aastast. Siinjuures on märkimisväärne asjaolu, et tunnistajal boonusleping puudub.

Eelpool nimetatud asjaolud kogumis viitavad boonuslepingute fiktiivsele iseloomule ning seavad tugeva kahtluse alla asjaolu, et isikukontokaartidel märgitud summade näol on tegemist nn boonussummadega, milliseid AS K töötajad seal osutatud kuupäevadel kätte ei saanud.

Kohtul tekkisid kahtlused nende tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kes kinnitasid, et isikukontokaardid kajastavad boonussüsteemi andmeid, järgmistel põhjustel.

18 Kui sellisele seisukohale asuda, siis tuleks tuvastada, et boonuspunktide arvestust peeti võrdse

põhimõtte alusel ning sel juhul isikukontokaardid pidanuks sisaldama võrdseid näitusid. Kuid

vaadates isikukontokaarte, tuleb tõdeda, et neid peeti kardinaalselt erinevalt. Mõned kaardid sisaldavad selliseid mõisteid nagu „avanss“, „preemia“ (kuigi kohtualuste ja mõnede tunnistajate

ütluste kohaselt AS K preemiaid ei makstud), „doplata“, „alimentõ“, „bensiin“, „telefon“. Kohtualuste ütlustest ei selgu, miks isikukontokaardid, mis pidanuks sisaldama vaid boonuseid, sisaldavad erinevate töötajate puhul erinevaid andmeid. Ei kohtualused ega boonussüsteemi

olemasolu kinnitanud tunnistajad ei osanud loogiliselt selgitada, mis seos oli boonussummal,

näiteks, kustutamisele kuuluva summaga või preemiaga, kuidas mõjutavad alimentide või bensiini kulutused boonussumma suurust.

Arvestades asjaolu, et AS K alates 2001.aastast hakati töötasusid üle kandma töötajate pangakontotele, ei pidanuks isikukontokaart selliseid summasid sisaldama, kaartidest nähtuvalt aga tulbas BANK märgitud summad vastavad töölepingutes märgitud töötasu suurusele. Samuti tunnistajate ütlustest, näiteks tunnistaja A.A ütlustest järeldub, et tema sai palka sularahas ka sel

ajaperioodil, mil AS K kandis seda töötaja pangaarvele üle. Tunnistaja D.R ütluste kohaselt

boonussummadega tutvumise eest pani ta allkirja isikukontokaardile, kuid teadmata põhjusel

töötasu saamise eest – mitte. Oluliseks asjaoluks on siinjuures tunnistaja ütlustes see, et nii boonussummadega tutvumine, kui ka töötasu kättesaamine toimus AS-s K ühel ja samal ajal H.H kabinetis ja analoogilistel asjaoludel.

Peale selle, hinnates tunnistajate ütluste usaldusväärsust, peab kohus vajalikuks arvestada

tunnistaja S.S ütlusi selle kohta, et AS K juhatuse liikmed on pärast kriminaalmenetluse

alustamist püüdnud veenda rida tunnistajaid andma selliseid ütlusi, mis kinnitaksid

boonussüsteemi toimimist ja kehtivust. Nimelt, näidates tunnistajale isikukontokaarti, andis

H.H juhiseid tõestamaks, et see on boonuskaart, samuti näitas H.H tunnistajale venekeelse tekstiga paberit boonussüsteemist ja boonuskaardist. Tunnistaja ütlustest järeldub, et H.H vestles samal teemal ka teiste AS K i töötajatega.

Seega, kõike eeltoodut analüüsinud, jõuab kohus järeldusele, et isikukontokaartide näol on

tegemist palgaarvestuse aluseks olevate dokumentidega, mis kajastavad väljamakstavaid

töötasusid. Kohtu veendumust tugevdab ka raamatupidamiseekspertiisi aktis toodud eksperdi arvamus, mille kohaselt ekspert, arvestades isikukontokaartidel kajastatud andmete spetsiifikat,

arvas, et kriminaalasjas materjalides on olemas dokumendid, ja nimelt isikukontokaardid, mis kajastavad AS K töötajate tegelikku palgaarvestust ehk topeltraamatupidamist.

Raamatupidamisekspertiisi aktist nr.DR-0024-04/4470 on näha, et AS K töötajate palkadelt

tasutud tuluja sotsiaalmaksu summad, vastavalt deklareeritule ajavahemikul 1999-2001.aasta mai, ei vasta AS K tegelikult väljamakstud töötasudele ning erinevuse tulemusel tegeliku ja

deklareeritud maksukohustuse vahel on tulumaksudena jäetud tasumata 973 465 krooni ja sotsiaalmaksudena – 1 232 655 krooni.

AS K kaebust lahendades ja maksuotsust tühistades, asus Tallina Halduskohus 17.04.2004.a.

otsuses haldusasjas 3-687/2003 seisukohale, et maksuotsus oli motiveerimata, kuna selles ei

olnud arusaadavalt ja kontrollitavalt tuvastatud, milliste tõendite ja faktide alusel jõuti

maksusumma määramiseni ning milline oli maksusumma arvestamise metoodika. Nimetatud otsusest nähtuvalt on maksuhaldur jätnud välja selgitamata millised olid erinevate palgaandmete algdokumendid ja mis võis olla nende erinevuste sisuline tähendus, ei kuulanud maksumenetluse käigus üle ühtegi tunnistajat ega küsitud selgitusi ega täiendavaid tõendeid maksumaksjalt.

Sellega seonduvalt ja halduskohtu järeldusi arvestades, kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtulikul uurimisel kontrollitud tunnistajate, kohtualuste ütlustega, asitõenditena uuritud

kriminaalasja juures olevate isikukontokaartidega, raamatupidamisekspertiisi aktiga on tuvastatud, et palkade maksmine deklareeritust rohkem toimus AS K sularahas, mida kinnitavad

19 isikukontokaartidel olevad töötajate allkirjad selle kätte saamisel. Kohtualuste poolt täiendavalt esitatud tõendid – nn boonuslepingud, vastavalt eelpool osutatud kohtu järeldustele, ei kinnita

AS-s K boonussüsteemi eksisteerimist, seega kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaolud

annavad tunnistust selles, et erinevate palgaandmete algdokumentideks on isikukontokaardid, nendes sisalduvad palgaandmed erinesid maksudeklaratsioonides esitatud andmetest.

Seega, lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et G.A, H.H,

P.G ja E.Ponomarenko esitasid maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmeid (KrK § 1481 lg.2), tasusid maksuseaduse kohaselt ettenähtust väiksema maksusumma ( KrK § 1481

lg.5) ja kandsid üle maksuseaduse kohaselt ettenähtud kinnipidamisele kuuluvast maksusummast väiksema maksusumma ( KrK § 1481 lg.6). Kuivõrd sellise tegevuse tagajärjel

jäi maksudena laekumata enam kui 1 000 000 krooni, kohtualuste tegevusele on antud õige juriidiline hinnang kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 lg.10 järgi.

Alates 01.09.2002.a. eelpool nimetatud Kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi kvalifitseeritud

tegevus vastas KarS § 386 lg.1 sätestatud koosseisule – maksudeklaratsioonis valeandmete

esitamine, mille tulemusel jäi maksudena laekumata üle 500 000 krooni ja KarS § 389 lg.1

sätestatud koosseisule – maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt maksuseaduses ettenähtud maksu kinni pidamata jätmine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. 15.03.2007.a. jõustunud KarS muudatuste kohaselt süüdistuses kirjeldatud KrK § 1481 lg.2,5,6

ning vastavalt ka lg.10 järgi kvalifitseeritud tegevus on karistatav KarS § 3891 järgi

maksuhaldurile valeandmete esitamisena maksuning kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. Suureks kahjuks loetakse kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära sajakordselt. Arvestades

siinjuures 2001.aasta palga alammääraks 1600 krooni, on süüdistuses märgitud ja tõendamist

leidnud summa 2 206 120 krooni vaieldamatult vastav suure kahju mõistele.

Alates 15.03.2007.a. jõustunud Karistusseadustiku maksusüütegude koosseisud näevad subjektiivse küljena ette kavatsetust.

Vastavalt KarS §-le 16 lg.2 isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid, eeskätt asjaolu, et kohtualused ise said nn ümbrikupalka, leiab kohus, et kõik kohtualused olid teadlikud sellest, et ettevõttes jäetakse osad

palgasummad deklareerimata ja vastavad maksusummad tasumata, nad seadsid selle endile eesmärgiks ning soovisid seda.

Kohtualuste G.A, H.H ja P.G ütlustest järeldub, et juhatuse liikmetena nad võtsid olulisi majandustegevust puudutavaid otsuseid vastu ühiselt ning kontrollisid ühiselt

ka maksudeklaratsioone. G.A on allkirjastanud enamiku maksudeklaratsioonidest,

H.H tegeles deklareerimata palkade sularahas väljamaksmisega, P.G võrdselt teiste kohtualustega hoidis AS K kogu tegevust enda kontrolli all ning temal, samal määral kui ka G.A ja H.H, oli võimalik tegu oma positsioonist ja kontrollist tulenevalt ära hoida. Kohus leiab, et tuvastatud faktiliste asjaoludega on tõendamist leidnud, et G.A, H.H ja P.G olid võrdsel määral teoplaani väljatöötajad, seega selle alusel toimuva

kaasvalitsejad ning igaüks neist lisas tagajärje saabumisse (enam kui suurele kahjule vastav summa maksudena laekumata jätmine) enda olulise teopanuse.

Seega on kohus seisukohal, et G.A, H.H ja P.G tegevus tuleb kvalifitseerida kaastäideviimisena.

Kohtualuse E.Ponomarenko puhul tuleb arvestada asjaolu, et ta ei kuulunud AS K juhatusse,

tema rolliks oli deklareeritavate maksude arvestamine, maksudeklaratsioonide koostamine ja

20

ülekannete teostamine. Kohus leiab, et sellise oma tegevusega aitas E.Ponomarenko nii füüsiliselt kui ka vaimselt kaasa kohustatud isikute poolt maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamisele ning ettenähtust väiksema naksusumma tasumisele, mistõttu tema tegevus tuleb kvalifitseerida kuriteo toimepanemisele kaasaitamisena.

Kriminaalasjas on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu esitanud tsiviilhagi, mis koosneb kahest summast: kuriteoga tekitatud kahjuna kokku 2 198 630 krooni ja intress summas 1 642 349 krooni. Sellega seonduvalt kohus leiab, et rahuldamisele kuulub tsiviilhagi vaid summas 2 198 630 krooni, s.o. summas, mis vastab deklareerimata jäetud tuluja sotsiaalmaksude summale. Kahe

summa ( ekspertiisi teostamise tulemusena 2 206 120 krooni ja tsiviilhagis esitatud 2 198 630

krooni) vahe on tingitud asjaolust, et kriminaalmenetluse käigus esitas AS K parandusdeklaratsiooni maksustamisperioodi 2001.aasta juuni kohta, deklareerides töötajate osas tulumaksu 3 218 krooni rohkem ja sotsiaalmaksu 4 272 krooni rohkem, kui kuuluks tasumisele isikukontokaartidelt nähtuvatelt väljamaksetelt.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses kriminaalasjas nr. 3-1-1-60-07 on asutud seisukohale, et KrK § 1481 erinevad redaktsioonid, mis sätestasid vastutuse maksudeklaratsiooni esitamata jätmise või selles valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitatavad nn deliktiõiguslike kaitsenormidena. Nende eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. See tähendab, et maksukuritegude koosseisud panevad äriühingu juhatuse liikmele riigi kui

äriühingu maksuvõlausaldaja eest isikliku kohustuse järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve. Sellise kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona TsK

§ 448 lg.1 koosseisu mõttes. Sellest tulenevalt on riigil otsenõue enne 01.07.2002 äriühingu maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu TsK § 448 lg.1 alusel.

Kohus leiab, et tsiviilhagi maksuintresside summas tuleb jätta läbivaatamata järgmisel alusel.

Samas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsuses väljendatud seisukoha kohaselt kui

riigil jääb äriühingu juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu teenimata finantstulu õigeaegselt laekumata maksusummalt ning seda ei ole maksuintressina võimalik sisse

nõuda maksumaksjalt, saab sellest maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna. Kuid seejuures selliseks kahjuks saab lugeda intressisummat, mis on arvestatud maksukohustuse tekkimisest kuni ajani, mil riik saab maksuvõla olemasolust teada. Arutatavale kriminaalasjale

kohaldatuna kohus leiab, et riik Maksuja Tolliameti kaudu sai AS K maksuvõlast teada

kriminaalmenetluse alustamise ajast, mistõttu kohus ei saa nõustuda tsiviilhagis märgitud maksuintresside summaga 1 228 383 krooni põhjusel, et see on arvestatud seisuga 28.11.2005.a. Seega on kohus seisukohal, et selles osas tuleb tsiviilhagi jätta läbivaatamata, võimaldades

väljamõistmisele kuuluva maksuintresside summa täpsustatuna esitada tsiviilkohtumenetluse korras.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab kohtualuste süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.A, H.H, P.G ja E.Ponomarenko panid inkrimineeritud teo toime isikute

grupis, tegemist on süstemaatilise ja pikaajalise riigi majanduse vastu suunatud tegevusega,

G.A, H.H, P.G ja E.Ponomarenko õigusvastase käitumise tagajärjel

tekitatud kahju ületab mitmekordselt koosseisulise tunnusena nõutava kahju. Kohtualuste G.A, H.H, P.G ja E.Ponomarenko puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

21

Kohtualustele mõistetava karistuse liigina rahalist karistust ei pea kohus võimalikuks tsiviilhagi suuruse tõttu, seega võimaliku karistuse liigina saab olla vaid vangistus.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikutega, oleks igati

põhjendatud kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates karistust mitte täitmisele pöörata, kuid,

arvestades siinjuures kohtualuste süü suurust, leiab kohus, et G.A ja H.H

teopanus kuriteo toimepanemisel, võrreldes P.G ja E.Ponomarenkoga, on oluliselt suurem, mistõttu G.A-le ja H.H-le mõistetav karistus peab olema rangem, seoses sellega peab otstarbekaks kohaldada nende puhul karistusest vabastamist vaid osaliselt, määrates osa vangistusest reaalsele ärakandmisele. P.G ja E.Ponomarenko suhtes aga peab kohus võimalikuks jätta mõistetav vangistus tingimisi täies ulatuses.

Juhindudes, KrMK § 260-263, 278, KrMSRS § 2 lg.1 kohus

22

Esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ja välja mõista G.A-lt , H.H-lt ,

P.G-lt ja Elvira Ponomarenkolt solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks 2 198 630 krooni.

Tsiviilhagi summas 1 642 349 krooni jätta läbi vaatamata.

Välja mõista G.A-lt , H.H-lt , P.G-lt ja Elvira

Ponomarenkolt igaühelt menetluskuludena sundraha summas 6525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni ja ekspertiisi tasu igaühelt summas 1890 (üks tuhat kaheksasada

üheksakümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr

10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 viitenumber mõlemal juhul

,

2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Tsiviilhagi tagamiseks arestitud vara:

Sularaha summas 92 271 krooni (kantud Maksupettuse Uurimise Keskuse deposiitarvele XXXXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 8 k t.l.137); AS K angaar-viilhall, asukohaga XXX; H.H Sampo Panga kontol nr. XXXXXXXXXXXXXXX olev sularaha summas 5 452.55 krooni (8 k. t.l. 143); H.H sõiduauto XXXX reg. Nr. XXX (8 k t.l.145);

H.H korter aadressil XXX (8 k t.l.147) realiseerida riigi kasuks tsiviilhagi katteks.

Asitõendid: isikukonto kaardid 45 tk. (asuvad kriminaalasja juures) – jätta kriminaalasja juurde.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebused 10 päeva jooksul alates 27.02.2008.a. Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

23

KOHTUNIK