1-07-7916\9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-07-7916 07.veebruaril 2008.a. Tallinnas Tartu mnt kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre

juuresolekul, prokuröri Õnne Neare-Vaarmann ja kaitsja Eva Tibar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil lühimenetluses kuriteoasja

S.K, ik XXX, eestlane, Eesti kodanik, keskharidusega, eluk.XXX, ei töötanud, varem kohtulikult karistatud: 1. 14.02.1994.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,2 järgi rahatrahviga 1500.- krooni;

2. 16.09.1999.a. Järva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi vabadusekaotusega 3 aastat; 3. 19.04.2000.a. Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud, KrK § 40 lg.3 alusel lõplik karistus 2.a.6.k.23.p.; 4. 10.05.2001.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi vangistusega 3 aastat, KrK § 40 lg.3 alusel lõplik karistus 3.a.6.k. vangistust; 5. 15.07.2003.a. Rapla Maakohtu otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi vangistusega 10 kuud, mis loeti kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistusega, vabanes 13.04.2004.a.

vahistatud alates 25.oktoobrist 2007.a. (käesolevas asjas viibis vahi all 25.01-

08.06.2005.a.; Viru Maakohtu menetluses olevas asjas viibis vahi all 23.01.-

02.05.2006.a. ja seejärel kuni 30.06.2006.a. viibis vahi all käesolevas asjas seoses 28.03.2006.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse tühistamisega)

Süüdistus S.K-le on süüdistus esitatud selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, tungis ajavahemikul 20.06.2004 kuni 23.06.2004 koos L.U-ga XXX

kuuluva XXX talu suvilasse ja kõrvalhoonesse ning viisid sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära metallist kamina, maksumusega 9000 krooni,

grillahju, maksumusega 100 krooni ja kaks paari tööpükse maksumusega 200 krooni, seega kokku 9300.- krooni väärtuses esemeid.

Samuti tema, ajavahemikul 27.06.2004 kuni 03.07.2004 murdis koos O.J ja

L.U-ga sisse XXX asuvasse J K´u suvilasse, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa kaks pakki kohvi – 65 krooni, 20 kg suhkrut

– 270 krooni, kuus purki herneid (a´ 12.- kr) – kokku 72 krooni, kaks 0,5l pudelit

siirupit (a´ 12,5.- kr) – kokku 25 krooni, konservpiprad – 30 krooni, 2 õngeketast SHIMANO 4000 (a´1000.- kr) – kokku 2000 krooni, õngeketta WARBIRD 4050 – 600 krooni, õngeketta DAIWA – 600 krooni, 2 vene päritolu õngeketast (a´100.- kr) – kokku 200 krooni, viis õngelatti (a´180.- kr) – kokku 900 krooni, spinningu SHEIKSPIRE – 500 krooni, kalastamise lisavarustus – 1500 krooni, akudrelli POWER Graft 12V – 300 krooni, naelatangid – 160 krooni, laevalambi – 200 krooni, välgumihkli PENGIUM –

2

150 krooni, sepistatud noa – 250 krooni ning päevavarju – 74 krooni. Seega kokku 7897.- krooni väärtuses esemeid. Samuti tema, ööl vastu 01.07.2004 murdis koos O.J ja L.U-ga sisse XXX asuva Kasari Põhikooli õppetöökotta, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasa tulekustuti – 650 krooni, Indiaca võistluspalli – 254 krooni, Indiaca suled 174 krooni, švammpallid – 104 krooni, laua puidutreipingi – 1400 krooni, puidutreipingi kaabli – 18 krooni, tulekustuti – 650 krooni, lauakruustangid 4 tk (a´190.-

kr) – kokku 760 krooni, laua ketassaag-höövelmasina – 4000 krooni, fuugimismasina kaabli – 18 krooni, puurmasina – 1000 krooni, väikese ketassaag-höövelmasina – 4000

krooni, ketassaag-höövelmasina kaabel – 18 krooni, smürgelkäia – 800 krooni, taskunoad 3 tk (a´34.- kr) – kokku 102 krooni ning õhupüssid 4 tk (a´ 300.- kr) – kokku 1200 krooni. Seega kokku 15 148.- krooni väärtuses esemeid.

Samuti tema ajavahemikul 26-30.12.2004.a. murdis sisse XXX S D ehitusjärgus olevasse suvilasse ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

kaasa 9 pakki penoplasti maksumusega 3600.-krooni, 10 pakki mineraalvatti 4000.-, 50m elektrikaablit 1000.-, 100m elektrikaablit 600.-, el.drelli 2500.-, akudrelli 2000.-,

tööriistakohvri 1500.- ja rõduukse 8000.-, tekitades kokku varalise kahju 23 200.- krooni.

Samuti tema ööl vastu 25.01.2005.a. tungis XXX maja kõrvalhoonesse ja võttis sealt

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 piimanõud 200.-, valgest

metallist kannu 50.-, autoradiaatori 200.-, roostevaba paagi 5000.-, plekist nõu 50.-, traadikera 200.-, sidurikorvi 250.-, kummist vooliku 150.-, 2 alumiiniumist detaili 280.-,

raudrõnga 50.-, roostevaba võrgu 110 ja velje 40.-, kokku vara maksumusega 6580.-

krooni, kuid vargus jäi lõpule viimata seoses politsei saabumisega, asjad tagastati omanikule U A’le. Seega S.K, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra

vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest varguse episoodis ajavahemikul 25-

30.06.2004.a., sest selles teos on väärteo tunnused (varastatu väärtus 500.-krooni ei ületa 1000.-krooni).

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi kõikides episoodis, välja arvatud vargus Maeru külas asuvast suvilast ja enda ülekuulamist ei taotlenud.

Hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et S.K süü toimepandus on tõendamist leidnud täies mahus. S.K eitab ainult kamina jm vargust M.K suvilast, selle episoodi kohta on esitatud järgmised tõendid: kannatanu ütlused ja nendega ühtiv sündmuskoha vaatlusprotokoll,

L.U poolt S.K äratundmine ja seletus selle episoodi kohta, S.K ja

L.U ütlused ja Harju Maakohtu 20.06.2007.a. jõustunud kohtuotsus, millega nimetatud varguses on L.U süüdi tunnistatud. Nimetatud kirjalikest tõenditest nähtub järgmine: L.U ütleb, et ei teadnud vargusest midagi, sest varguse initsiaatoriks

oli S.K; samamoodi S.K ütleb, ei teadnud vargusest midagi, sest varguse

initsiaatoriks oli L.U. Vargus oli toimepandud, mõlema – nii S.K kui L.U

ütlused haakuvad sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Üksteise peale varguse

eestvedamise ajamine jääb paljasõnaliseks, suvilast võetud asjad ära viidi ja maha

müüdi ühiselt. Arvestades suvilasse sisenemise viisi ja soovi võtta suvilast veel üks

3

saunaahi, peab kohus S.K ütlusi selle kohta, et ta vargusest ei teadnud, mitteusaldusväärseteks.

Kohus asub seisukohale, et süüdistatava S.K süü varguses M.K suvilast ajavahemikul 20.06.2004 kuni 23.06.2004 on tõendatud kannatanu M K avaldusega ja

ütlustega, et suvilasse siseneti aknaklaasi eestvõtmise teel (tl 10, 19-20 kI) ning neid ütlusi kinnitava sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 11-18 kI). Kahtlustatavana ülekuulamisel on S.K seletanud, et kamina varguse idee tuli L.U-lt, viimane juhatas teed ja müüs kamina ka maha, S.K sai kamina müügist paarsada krooni (tl 9-12 kII). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis L.U ära S.K ja seletas, et S.K (keda tundis hüüdnime järgi) tuli tema juurde Keila pargis ja palus abi kamina

äratoomisel, samas seletas, kuidas nad koos S.K-ga ja O.J-iga on ka Kasari koolimajast vargusi toime pannud /tl 85-88 kI/. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli

kohaselt näitas L.U ette Maeru külas asuva suvila, kust kamin võeti /tl 89-93 kI/.

Kohus leiab, et mõlema kahtlustatava ütlused (osas, kus nad seletavad, et varguse

initsiaatoriks ei olnud tema) ei ole usaldusväärsed. Mõlemad – L.U ja S.K on isikud, kes on varem hulgaliselt vargusi toime pannud, aga kamina varguses süüdistavad üksteist. Samas mõlemad kirjeldavad täpselt olukorda kohapeal, nende ütlused ühtivad

sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja kannatanu ütlustega (tl 82-84, 96-99, 102 kI on

L.U kahtlustatavana ülekuulamine). Seega kohapeal nad mõlemad olid ja S.K väide, et ei teadnud vargusest midagi, jääb paljasõnaliseks. Ei ole täpselt tuvastatud, kes lõpuks kamina maha müüs ja kui palju raha sai, kuid tuvastatud on, et nad koos kamina ja grillahju omastamise eesmärgil võtsid ja selle müümisest saadud raha jagasid. Seega S.K süü M.K vara varguses on tõendatud.

M K tsiviilhagi 9500.- krooni tuleb jätta läbi vaatamata, sest nõudeõigus olevat üle

läinud AS Eesti Kindlustusele (tl 21 kI) millega seoses hagi, st kellele ja kui suures ulatuses tuleb kahju hüvitada, vajab täpsustamist.

S.K süü varguses ajavahemikul 27.06.2004 kuni 03.07.2004 J K suvilast on tõendatud kannatanu J K avaldusega ja ütlustega, et sai suvilasse sissemurdmisest teada

G E’lt, suvilasse siseneti köögiakna lõhkumise teel ja neid ütlusi kinnitava sündmuskoha vaatlusprotokolliga /tl 22-27 kI/; tunnistaja G E ütlustega, et sõidab iga päev mööda Kuusiku majast ja ühel päeval märkas aiakäru väljas seismas, siis avastas

lõhutud köögiakna, väljas seisis ka muruniiduk, ühe öö valvas, kuid vargad järele ei tulnud, samal päeval oli vargus toime pandud ka Kasari põhikoolist /tl 53-54 kI/.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on S.K kinnitas, et koos O.J ja L.U-ga käisid Kasaris sees ühes majas ja koolimajas, varastatud asjad võeti kaasa, müügist saadud raha jagati ära (tl 11 kII). Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis L.U ära S.K, kellega koos nad

selle varguse toime panid /tl 85-88 kI/. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt

tundis O.J ära S.K, kellega koos sai 2004.a.suvel vargused toime pandud /tl 110-

113 kI/. L.U kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas varguse toimepanemist ja on

põhjalikult kirjeldanud, kuidas nad selle varguse toime panid /tl 94-95 kI/. Samuti O.J on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud oma süüd ja seletanud, kuidas nad varguse toime panid /tl 103-109 kI/. Eelpoolloetletud tõendid ühtivad omavahel pisiasjades, kahtlust ei ole selles, et S.K

koos O.J ja L.U-ga selle varguse toime pani. Tegu on aset

leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 sätestatud kuriteokoosseisu.

4 S.K süü varguses 01.07.2004 Kasari Põhikooli õppetöökojast on tõendatud

Kasari Põhikooli avaldusega /tl 28-30 kI/ ja kannatanu esindaja – Kasari Põhikooli direktori K S ütlustega /tl 48-50 kI/; sündmuskoha vaatluse protokolliga /tl 31-43 kI/,

mis kajastab olukorda ja kinnitab kannatanu ütlusi ning tunnistaja H P ütlustega, kes varguse avastas /tl 51-52 kI/. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kirvest, mis

leiti sündmuskohal /tl 44-45 kI/ ning allkirjaga esemete tagastamise kohta on Kasari põhikoolile tagastatud kaks kirvest ja sõrgkang /tl 56 kI/. Kahtlustatavana ülekuulamisel on S.K on kinnitanud koolimajja sisenemist ja asjade vargust (tl 11 kII).

L.U on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas varguse toimepanemist ja on

põhjalikult kirjeldanud, kuidas nad selle varguse toime panid /tl 78-81, 94-95 kI/. Samuti O.J on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud oma süüd ja seletanud,

kuidas nad varguse toime panid (tl 103-109 kI). Samuti äratundmiseks esitamisel on L.U ja O.J ära tundnud S.K ja seletanud varguse kohta (tl 85-88,110-113 kI). Eelpoolloetletud tõendid ühtivad omavahel, kahtlust ei ole selles, et et S.K koos O.J ja L.U-ga selle varguse toime panid. Tegu on aset leidnud ja

selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 sätestatud kuriteokoosseisu.

Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik.

J K ja Kasari Põhikooli hagid tuleb rahuldada esitatud kujul, S.K tuleb kahju hüvitada solidaarselt O.J ja L.U-ga, kelledelt sama summa on Harju Maakohtu 20.06.2007.a. otsusega välja mõistetud.

S.K süü varguse katses 25.01.2005.a. on tõendatud kannatanu U A ütlustega,

et vargusest sai teada telefoni teel, asjad, mida taheti varastada paigutas politsei

kõrvalhoonesse (tl 64-67 kI); politseiametniku ettekandega, et kohapeal peeti kinni

S.K (tl 57 kI), sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles kirjeldatud Pärnu-

Jaagupis Kergu mnt 93 maja ümbruses asuvaid metallesemeid ja majja pääsemist pööningu kaudu (tl 58-62 kI).

Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas S.K ette Uduvere kaupluse vastas Kergu mnt 93 asuva kollase maja, kust poollagunenud kõrvalhoonest

võttis piimanõud ja plekits nõu, autoradiaatori ja voolikukera ning jättis need asjad hoone juurde maha. Seejärel pööningu kaudu sisenes kõrvalhoonesse, lükkas seestpoolt

uksed lahti ja veeretas välja roostevabast alumiiniumist paagi (tl 14-37 kII). 25.01.2005.a. on S.K tagastanud varastatud asjad politseile (tl 38 kII). Kahtlustatavana ülekuulamisel seletas S.K, kuidas ta selle varguse toime pani (tl 39-42 kII).

Seega tegu – varguse katse on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab KarS § 25 lg.2 – 199 lg.2 p.4,8 sätestatud kuriteokoosseisu.

S.K süü varguses S D (kelle esindajaks on tema ema L P – tl 74 kI) suvilast 2004.a.detsembrikuus on tõendatud L P avaldusega ja ütlustega (tl 68-69, 72-73, 75-77

kI), 30.12.2004.a. sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kus sedastatud uksel muukimisjäljed (tl 70-71 kI).

Kahtlustatavana ülekuulamisel on S.K seletanud, et majja sisenes peaukse kaudu, lõhkudes ukseluku ja välisukse ning võttis rõduukse, pidades seda aknaks. Eitas penoplasti, klaasvilla jm võtmist. Öösel vastu hommikut tellis bussi vastu. Asjad müüs maha eraldi, asjade müügist sai umbes 4000.-krooni (tl 43-46 kII).

5

Ütluste olustikuga seostamise protokolli kohaselt näitas S.K 22.03.2005.a. ette Saue vallas suvila, kust ta varastas kolm ust või akent ja tööriistad, kutsudes bussi järgi (tl 47-50 kII).

Kohus asub seisukohale, et tõendatud on vargus suvilast täies süüdistuses esitatud mahus, sest vara omanik on õigustatud pidama oma lukustatud ruumis paiknevat vara

kaitstuks varguse ja muul viisil kaotsimineku eest. Kuritegeliku ründe puhul ruumi

avatuks jätmisega loob süüdlane (antud juhul - S.K) lihtsustatud juurepääsu

omaniku varale ning võtab endale vastutuse ka selle valvetusest tingitud jätkuva kaotsimineku või riknemise eest. Peale selle S.K ütlused on iseendaga vastuolus: kord tunnistab ta ühe ukse vargust, seejärel kolme ukse või akna ja tööriistade vargust.

S.K vastuolulised ütlused jäävad paljasõnalisteks. Tema süü on teondatud täies süüdistuses esitatud mahus. Hagi tuleb rahuldada.

Tegu (vargus suvilast detsembrikuus 2004.a. ja varguse katse 25.01.2005.a.) on aset

leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Tema tegu sisaldab KarS § 199 lg.2 p.4,8 sätestatud kuriteokoosseisu. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid

ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Kokkuvõttes tuleb S.K süüdi mõista KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi: isikuna,

kes on varem toime pannud varguse, pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt ja sissetungimisega.

Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust

raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole S.K avaldanud. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära

ja keskmäära lähedases suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust.

Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist laialt levinud kuritegudega ning S.K on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et S.K on olnud pikka aega

tagaotsitav, kohtuistungile ise ei ilmunud. Kohtumenetluse ajal on S.K toime

pannud tegusid, millistes on kahtlustatavana korduvalt üle kuulatud ning sellistel

asjaoludel kriminaalhoolduse rakendamine ei ole võimalik. Samuti ei ole võimalik

karistusena kohaldada rahalist karistust, sest S.K ei oma töökohta ja tal lasub kuritegoda tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Karistusaja hulka tuleb arestada vahi all viibitud aeg 25.01.-08.06.2005.a. (tl 4, 77 kII).

23.01-02.05.2006.a. viibis S.K vahi all kahtlustatuna Viru Maakohtu

menetluses olevas asjas (tl 86 kII, kriminaalasjas otsust ei ole). Seejärel alates

02.05.2006.a. kuni 30.06.2006.a. viibis ta vahi all käesolevas asjas (esialgne

28.03.2006.a. Harju Maakohtu otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2006.a. määrusega, tl 78, 80 kII), mis tuleb samuti arvestada karistusaja hulka (tl 86, 105, 110 kII).

KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista

menetluskulu, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest.

Arvestades eeltoovut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s:

6

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja mõista karistuseks S.K vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada S.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista . vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata eelvangistuses vahi all 25.01.-08.06.2005.a., so 4 kuud 14 päeva ja 02.05-30.06.2006.a., so 2 kuud, kokku 6 (kuus) kuud ja 14 (neliteist) päeva viibitud aeg karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks on 25.10.2007.a. (ärakandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu 16 päeva alates 25.10.2007.a.)

Välja mõista S.K-lt: J K kasuks 8697.- (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend seitse) krooni; Kasari Põhikooli kasuks 32375.- (kolmkümmend kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni,

mis tuleb tal tasuda solidaarselt L.U-ga ja O.J-iga , kelledelt samad summad on välja mõistetud Harju Maakohtu 20.06.2007.a. kohtuotsusega nr.1-05-152.

Välja mõista S.K-lt: U A kasuks 500.- (viissada) krooni; L P kasuks 27 100.- (kakskümmend seitse tuhat ükssada) krooni; riigieelarve tuludesse sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja

tasu osutatud õigusabi eest 4342.40 (neli tuhat kolmsada nelikümmend kaks ja 40s) krooni.

M K’i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-07-7916, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 07.veebruaril 2008.a. ja kohtuotsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist.

Kohtunik: