1-06-13945\22 · Tartu Ringkonnakohus

1-06-13945

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse34 tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-06-13945 (05278000683) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi U.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 356 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 4. aprilli 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava U.I kaitsja advokaat Marina Valge Prokurör Ene Timmi Süüdistatav U.I

elukoht: XXX X-XX ; isikukood: XXX; töökoht: füüsilisest isikust ettevõtja

varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 2, 5

tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-13945 osaliselt, see on:

KarS § 356 lg 1 järgi Metsaseaduse § 17 lg 2 nõuete rikkumises Vara vallas asuva Põhja - Nõrgassaare kinnistul

2 eraldusel nr 19 tehtud raie osas; U.I-lt keskkonnale tekitatud kahju katteks Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kahjusumma osas.

Mõista U.I KarS § 356 lg 1 järgi Metsaseaduse

§ 17 lg 2 nõuete rikkumises Vara vallas asuva Põhja -

Nõrgassaare kinnistul eraldusel nr 19 tehtud raie osas õigeks.

Välja mõista U.I-lt kuriteoga tekitatud kahju

katteks 42 840 (nelikümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni Eesti vabariigi kasuks.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. U.I kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 7. veebruarist 2008.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 27. veebruarist 2008.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28. veebruarist 2008.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2007 otsusega mõisteti U.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi ning karistati vastavalt 8-kuulise ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg

1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui U.I 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

3 Kohus rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju eest ning mõistis U.I-lt välja 115 320 krooni Eesti Vabariigi kasuks.

Kohus rahuldas ka R.E. tsiviilhagi ning ja mõistis U.I-lt välja 80 000 krooni R.E. kasuks.

Maakohus arutas U.I-le KarS § 199 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul detsember 2004 – märts 2005

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades seejuures ära puitmaterjali

metsast äraviimisel M.S. , kellele lõi pettekujutluse selle kohta, et töö on tellinud metsa

omanik, langetas ebaseaduslikult ja seejärel varastas Tartu maakonnas, Vara vallas asuvalt R.E. kuuluvalt Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldistelt 14 ja 19 200 tm kasvavat metsa 80 000 krooni väärtuses. Maakohus arutas U.I-le ka KarS § 356 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema

2004.a detsembrikuust kuni 2005.a märtsini Tartu maakonnas, Vara vallas asuva Põhja-

Nõrgassaare kinnistu metsaeraldistel 14 ja 19 teostas puude ebaseadusliku raie, rikkudes metsaseaduse (edaspidi MS) järgmistest §-dest tulenevaid nõudeid: § 20 lg-st 1 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt on lubatud üksnes MS §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied, sellega, et teostas Põhja-Nõrgassaare kinnistul raie viisil, mis ei vastanud ühelegi nimetatud raietest;

§ 13 lg-test 2 ja 3 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue

lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist, sellega, et teostas eraldistel 14 ja 19 lageraie, pidamata kinni eelnimetatud liitumisajast; § 17 lg-st 2 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt oli Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldistel

nr 14 ja 19 lubatud teostada üksnes harvendusraiet eraldisel 14 metsa rinnaspindala alammäärani 18,5 m² ha kohta ja eraldisel 19 23,9 m² ha kohta, sellega, et viis teostatud raiega metsa rinnaspindala ja täiuse allapoole lubatud alammääradest: - eraldisel nr 14 0,7 ha suurusel alal 10,2 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 42 840 krooni; - eraldisel nr 19 0,8 ha suurusel alal 15,1 ruutmeetri võrra, põhjustades sellega keskkonnale kahju 72 480 krooni. Kokku põhjustas vastavalt MS § 56 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr

186 kehtestatud metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele Põhja-Nõrgassaare kinnistul keskkonnale olulise kahju summas 115 320 krooni.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohtualuse süü KarS § § 199 lg 2 p 4 järgi tõendatud kannatanu R.E. , tunnistajate R.R. , O.T. ja M.S. ning süüdistatava U.I ütlustest nähtuvaga kogumis.

Kohtu jaoks on usutavad kannatanu R.E. ütlused selle kohta, et metsa kadus Põhja-

Nõrgassaare kinnistult, eraldistelt 14 ja 19, kokku ära 200-220 tihumeetrit, kuna tema

sellekohaste ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja O.T. ütlused, millistest nähtuvalt veeti

2005.a veebruaris naaberkinnistult, see on Põhja-Nõrgassaare kinnistult, puitu välja läbi Rehtemetsa kinnistu 100-200 tm; ning süüdistatava U.I ütlused, millistest nähtuvalt

veeti U.I väidetud talunikule kuuluvalt kinnistult, see on Põhja-Nõrgassaare kinnistult, metsa välja 200 tihumeetri kandis.

4 Tunnistaja M.S. hinnangul veeti temale kuuluva traktoriga puitu välja umbes 100 tihumeetrit. Kuna aga M.S. ütlustest nähtuvalt tema ise konkreetselt traktoriga puitu Põhja-Nõrgassaare

kinnistult välja ei vedanud, puidu väljavedu teostas tema alluvuses traktorist ning M.S. ise

lanki pärast seda, kui metsa väljaveotraktor katki läks, üle vaatamas ei käinud, siis hindas kohus M.S. ütlustest usaldusväärsemaks kannatanu R.E. ja tunnistaja O.T. ning süüdistatava

U.I ütlused. Kuna kannatanu R.E. , tunnistaja O.T. ütlustest ja süüdistatava U.I

ütlustest nähtub kogumis, et Põhja-Nõrgassaare kinnistult veeti puitu välja 200 tihumeetrit, siis pidas kohus põhjendatuks kannatanu R.E. le puude ebaseadusliku raiega ja vargusega tekitatud kahju suuruse hindamisel lähtuda 200 tihumeetrist. Kuna puidu keskmine

turuhind oli 2004-2005.a talvel 400 krooni tihumeetri eest ja see asjaolu on (ajalehekuulutustest nähtuvalt) üldteada, siis pidas kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu R.E. tsiviilhagi 80 000 krooni ulatuses.

Kohus leidis, et kohtualuse süü KarS § 356 lg 1 järgi on tõendatud sündmuskoha vaatluse

protokollist, objekti kontrollimise protokollist, metsade majandamise kavast, ringproovide

metsalugemislehtedelt, tunnistaja R.R. ütlustest, Keskkonnainspektsiooni kirjast-teatisest Lõuna Politseiprefektuurile ja keskkonnakahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvaga.

Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19 2004-2005.a talvel, ajavahemikus 2004.a detsember – 2005.a märts teostatud raie oli ebaseaduslik, kuna raie teostati metsateatiseta (MS § 23, red. 10.05.2004 – 31.12.2005) ja metsaomaniku – R.E. teadmiseta ning metsateatiseta teostatud raie ei vastanud MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 20 lg-s 1 osundatud ühelegi lubatud raiele MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 12-14, 16-19 ja 34 mõttes. Metsaomaniku

teadmata ja metsaomaniku nõusolekuta ning metsateatiseta metsa varastamise eesmärgil enesele kasu teenimiseks teostatud puude raie ei ole käsitletav ühegi MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 20 lg-s 1 osundatud lubatud raiena MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 12-

14, 16-19 ja 34 mõttes. Tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt oli 2005.a kevadel Põhja- Nõrgassaare kinnistul avastatud raiega puistu hästi hõredaks raiutud. Tunnistaja R.R. ütlustest

nähtuvalt oleks võinud Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19, teha 2005. a

harvendusraiet, kuid 2005. a seal avastatud raiega oli raiutud rohkem kui harvendusraiega

võib välja raiuda. Ka sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli Põhja-Nõrgassaare

kinnistul, eraldistel 14 ja 19, metsateatist esitamata omavoliliselt teostatud metsa harvendamist, välja oli raiutud enamus esimese rinde puudest ning takseerkirjelduse järgi oli

raiutud küpses metsas. Ka Keskkonnainspektsiooni 08.04.2005 koostatud objekti

kontrollimise protokollis nr 258 kajastatu kohaselt avastati Põhja-Nõrgassaare kinnistul metsateatist esitamata küpses metsas teostatud raie, mille käigus raiuti mets hõredamaks kui lubavad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad.

Süüdistusest on jäänud tõendamata MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 13 lg-test 2 ja 3

tulenevate nõuete rikkumine, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast

eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist, ning veel on jäänud

süüdistusest tõendamata väide, et eraldistel 14 ja 19 teostati lageraie, pidamata kinni

eelnimetatud liitumisajast. Nimetatud osad on süüdistusest jäänud tõendamata, kuna

kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud 2004-2005.a talvel, detsember 2004 –

märts 2005, Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19 tehtud raiete näol tegemist lageraietega MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 13 mõttes. MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 13 mõttes raiutakse lageraie korral langilt kõik puud, välja arvatud seemnepuud ja järelkasv ja säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks

vajalikud puud. Nii sündmuskoha vaatluse protokollist kui ka objekti kontrollimise

5

protokollist ning tunnistaja R.R. ütlustest ja ringproovide metsalugemislehtedelt nähtuvaga

kogumis on tõendatud, et 2004-2005. a talvel, 2004. detsember – 2005. märts, Põhja- Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19 teostatud raie ei olnud lageraie – teostatud oli küpse

metsa harvendamist, mille käigus raiuti mets hõredamaks, kui seda lubavad harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad.

Küll on aga süüdistusest tõendatud, et 2004-2005.a talvel, 2004.detsember – 2005 märts,

Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19 teostatud raiega jäeti täitmata MS (red.

10.05.2004 – 31.12.2005) § 17 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt tohib harvendusraiet teha

metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem.

MS (red. 10.05.2004 – 31.12.2005) § 17 lg-s 3 sätestatu kohaselt kehtestab § 17 lg-s 2

nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad keskkonnaminister oma määrusega.

Keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kinnitati harvendusraie tegemisel metsa

rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad (red. 01.06.2002 – 31.12.2006). Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitati MS § 56 lg 2 alusel metsaõigusnormide

rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad (kehtivusega 01.06.2002 – 31.12.2006).

Kuna tunnistaja R.R. ütlustest nähtuvalt eristati 2004-2005.a talvel tehtud raie varasemalt Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldistel 14 ja 19 tehtud raietest kändude värskuse ja heleduse järgi ning R.R. ütlustest nähtuvalt olid värskelt tehtud raiest järele jäänud kännud toored ja heleda pinnaga ning ei olnud jõudnud veel ära kuivada, ning on üldteada, et värskelt raiutud

puit on selgelt eristatavalt heledam varasemalt (2003. a) teostatud raiest maha jäänud

puidupinnast ning lageda taeva all pikemat aega (antud juhul vähemalt aasta) seisnud

puidupinnast, siis oli kohtu jaoks usutav, et keskkonnale põhjustatud kahju arvestamisel

lähtuti ringproovide metsalugemislehtedel kahju arvestamisel üksnes värskelt, 2004-2005.a

talvel teostatud raie käigus langetatust. Ka keskkonna kahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja, Kalju Häidkindi, avaldatust nähtuvalt olid Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldistel 14

ja 19 selgelt eristatavad värskest, 2004-2005.a talvel, tehtud raiest maha jäänud kännud

varasemast raiest maha jäänud kändudest – värsked kännud olid valge pinnaga, saepuruga

ümbritsetud ja juurevõsudeta ning vanad kännud olid tumedad ja juurevõsuga. Nimetatud

asjaoludel ei ole kohtul kahtlust selles, et tõepoolest võeti keskkonnakahjude hindamisel

ringproovide metsalugemislehtedelt nähtuvalt arvesse üksnes 2004-2005.a talvel, ajavahemikus 2004 detsember kuni 2005 märts puude raiega tekitatud kahju.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2005.a oli palga alammäär 2690 krooni.

Keskkonnale raiega põhjustatud kahju 115 320 krooni ületab enam kui 10-kordselt 2005. a kehtinud palga alammäära ja KarS § 356 lg 1 mõttes on tegemist puude ebaseadusliku raiega.

Kohus leidis, et U.I pani puude ebaseadusliku raie ja ebaseadusliku raiega langetatud

puude varguse toime tahtlikult. Nimetatud asjaolud nähtuvad U.I faktilisest

käitumisest ja tema ütlustest. U.I on püüdnud oma kuritegelikku käitumist varjata

enda ütlustega selle kohta, et üks (tema väidetud) talunik tellis temalt Põhja-Nõrgassaare

kinnistult 2004-2005. a talvel metsamaterjali väljaveo ning esitas talle selle kohta ka metsateatise. U.I sellekohased ütlused ei ole usutavad, kuna kannatanu R.E. ütlustest ja Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokollist ning tunnistaja R.R. ütlustest ja keskkonnakahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja K. Häidkindi avaldatust kogumis nähtuva

6

kohaselt ei ole Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldistel 14 ja 19 raiete teostamiseks 2004.- 2005.a talvel, ajavahemikuks 2004 detsember – 2005 märts, metsateatist metsaomaniku (R.E.

) poolt keskkonnateenistusele esitatud. Metsaomanik R.E. ütlustest nähtuvalt sai tema alles

keskkonnainspektsiooni töötajate kaudu teada temale kuuluval Põhja-Nõrgassaare kinnistul

toimunud puude ebaseaduslikust raiest ja raiutud puude vargusest. Keskkonnainspektsiooni

töötajate avaldatust ja objekti kontrollimise protokollist nähtuvalt said nemad puude

ebaseaduslikust raiest teada järelevalve korras paikkonnas keskkonda kontrollimas käies.

Eelmärgitud tõenditest nähtuvaga kogumis hindab kohus süüdistatav U.I ütlused

selle kohta, et tema väidetud talunik esitas talle Põhja-Nõrgassaare kinnistul toimunud raie seaduslikkuse kohta metsateatise, mitteusutavateks ja tõele mittevastavateks. Kuna süüdistatav U.I ütlustest nähtuvalt on ta metsa ülestöötamisega tegelenud 15

aastat ja neist 3-4 aastat füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on tegelenud ka metsaäriga,

saekaatriga ning tal on olnud ka aktsiaselts ja süüdistatava kinnitusel on ta kursis

metsaseaduse sätetega, siis ei olnud kohtu jaoks usutav ja võimalik ka võimalus, et U.I

ei suutnud eristada ehtsat, asukohajärgse keskkonnateenistuse loaga metsateatist mitteehtsast metsateatisest. Teiseks ei ole süüdistatav U.I ütlused tema väidetud taluniku olemasolu ja taluniku

poolt temale metsateatise esitamise kohta usutavad ka seetõttu, et U.I avaldatust

nähtuva kohaselt ei tea ta nimetatud talunikku teistest inimestest eristada võimaldavaid

identifitseerivaid tunnuseid. Süüdistatava U.I ütlustest nähtuvalt ei kontrollinud ta tema väidetud taluniku dokumente ja seda, kas talunik on Põhja-Nõrgassaare kinnistu metsa

omanik ja inimene, kellele ta raiet tegi. Nimetatud asjaoludel ei ole kohtu hinnangul U.I

väidetud talunikku tegelikkuses olemas olnud ja U.I on selle isiku välja

mõelnud selleks, et vabaneda kriminaalkaristusest. Kohtu hinnangul ei saanud talunikku olemas olla, nagu eelnevalt juba märgitud, ka põhjusel, et süüdistatava väidetud talunikul ei olnud võimalik esitada U.I-le kehtivat ja Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19, raiet lubavat metsateatist. Talunikuks ei saanud olla ja ei olnud süüdistatav U.I ütlustest nähtuvalt metsaomanik R.E. , kuna kohtuistungil kohtulikul uurimisel süüdistatav U.I ütlustest nähtuvalt ta R.E. t ei tunne ja ta ei ole R.E. t varem ka näinud.

Kohtu jaoks oli usutav tunnistaja O.T. ja süüdistatava U.I ütlustest kogumis nähtuv

selle kohta, et U.I ise teostas Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19,

ebaseadusliku raie. Nimelt nähtub tunnistaja O.T. ütlustest, et peale Rehtemetsa kinnistu lõikas U.I veel metsa kuskil sealkandis, vist erametsa. Tunnistaja O.T. ütlustest

nähtuvalt oli siis, kui ta Rehtemetsa kinnistul käis, kuulda sealt kinnistult, kust puitu läbi Rehtemetsa kinnistu välja veeti (s.o Põhja-Nõrgassaare kinnistult), metsa lõikava sae häält.

Tunnistaja O.T. ütlustest nähtuvalt töödeldi Rehtemetsa kinnistul metsa üles pool aastat, töömehed vahetusid ja kõik võisid käia ka mujal lõikamas, pidevalt tema (O.T. ) juures keegi tööl ei olnud.

Pärast uue, s.o 05.01.2007 koostatud süüdistusakti avaldamist süüdistatava U.I antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab enda viga selles, et ta jättis korralikult kontrollimata taluniku dokumendid. Küsimusele: „Mida te mõtlete sellega, et jätsite kontrollimata taluniku dokumendid?“, vastas süüdistatav U.I: „Seda, et ma ei kontrollinud täpselt, et tema on selle metsa omanik ja kas see on see inimene, kellele ma raiet teen“. Nendest süüdistatava U.I ütlustest nähtub selgelt, et U.I teostas ka puude raie.

Kohtu hinnangul teostas U.I puude ebaseadusliku raie langetatud puude varguse

eesmärgil ning oma kuritegelike plaanide realiseerumiseks tegutses ta vähemalt otsese

tahtlusega. Selleks, et U.I teostatud ebaseadusliku raiega langetatud puud saaksid metsas koondatud ja metsast välja veetud, ehitas ta ise kahe kinnistu piiriks olevale kraavile,

see on Rehtemetsa kinnistu ja Põhja-Nõrgassaare kinnistu piiril olevale kraavile puidu

7 väljaveotraktori jaoks silla-tee, täites kraavi oksamaterjaliga ja võsaga, et Põhja-Nõrgassaare

kinnistult saaks langetatud puud metsaveotraktoriga Rehtemetsa kinnistut mööda välja veetud. Veel kasutas U.I selleks, et tema teostatud ebaseadusliku raiega langetatud puud saaksid metsas koondatud ja metsast välja veetud, M.S. , kellele lõi pettekujutluse selle kohta, et töö on tellinud metsa omanik, mille tulemusena M.S. kuuluva traktoriga ja M.S.

korraldusel vedas M.S. alluvuses töötav traktorist Põhja-Nõrgassaare kinnistult puidu Rehtemetsa kinnistut mööda välja. Kriminaalasjas puuduvad U.I käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Kohtu hinnangul on välistatud ka võimalus, et U.I ekslikult ja temale teadmata

teostas raie Põhja-Nõrgassaare kinnistul, pidades Põhja-Nõrgassaare kinnistut O.T. le

kuuluvaks Rehtemetsa kinnistuks. Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldised 14 ja 19 asuvad

kõrvuti ning piirnevad teineteisega; eraldis nr 14 piirneb ühte külge pidi Rehtemetsa kinnistuga. Kannatanu R.E. ja tunnistajate R.R. , O.T. ja M.S. ning süüdistatava U.I

ütlustest nähtuvaga kogumis on tõendatud asjaolud, et Rehtemetsa kinnistu ja Põhja- Nõrgassaare kinnistu asuvad kõrvuti ning nende kinnistute piiril on kraav ning kraav eraldab neid kinnistuid. Kaartidelt-skeemidelt lehekülgedel ning kannatanu R.E. ja tunnistajate R.R. ,

O.T. ja M.S. ning süüdistatava U.I ütlustest nähtuvaga kogumis on tõendatud

asjaolud, et ka Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldise nr 14 ja Rehtemetsa kinnistu vahelisel

piiril on kraav ning just selle kraavi täiteks ehitas U.I puidu Põhja-Nõrgassaare

kinnistult väljavedamiseks traktori jaoks silla-ülesõidutee. Nimetatud silla-tee ehitamise

asukoha kahe kinnistu piirile näitas U.I ise kohtuistungil ning kohus tähistas selle koha toimikus leheküljel 9 asuvale kaardile-skeemile. Kuna kahe kinnistu vahel oli kraav ning süüdistatava ütlustest nähtuvalt teadis ta, et ehitab ja ehitas kahe kinnistu piirile silla-ülesõidutee ning ta oskas seda kohta ka kaardil näidata, siis oli U.I 2004-2005. a talvel Põhja-Nõrgassaare kinnistul puude raiet teostades täiesti teadlik sellest, et ta ei ole Rehtemetsa kinnistul ja ta teostab puude raiet Põhja-Nõrgassaare kinnistul. Asjaolule, et U.I oli õigesti informeeritud Rehtemetsa kinnistu ja Põhja-

Nõrgassaare kinnistu piiridest, nähtub ka süüdistatava ütlustest selle kohta, et Põhja- Nõrgassaare kinnistu on kinnistu, milliselt palkas tema väidetud talunik ta metsa väljavedu

organiseerima, ning Rehtemetsa ja Põhja-Nõrgassaare kinnistu paiknevad kõrvuti ning ta ehitas mõlema kinnistu piirile silla ehk siis pani sinna kraavi nii palju okstest ja võsast täidet,

et sealt sai traktoriga üle sõita ja Põhja-Nõrgassaare kinnistult Rehtemetsa kinnistu kaudu

puitu välja vedada. Asjaolu, et U.I oli Põhja-Nõrgassaare kinnistul raiet teostades

teadlik mõlema kinnistu, s.o nii Rehtemetsa kinnistu kui ka Põhja-Nõrgassaare kinnistu piiridest, nähtub süüdistatava U.I ütlustest selle kohta, et nii O.T. kui ka tema (U.I ) väidetud talunik näitasid talle ära mõlema kinnistu piirid.

Kuna U.I on varasemalt karistatud kriminaalkorras varguse eest ja tema kriminaalkorras karistatus ei ole karistusregistriseaduse §-de 25 ja 26 mõttes kustunud, siis on U.I poolt Põhja-Nõrgassaare kinnistult toimepandud puude vargus kvalifitseeritav

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kuna kriminaalasjas puuduvad U.I käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb U.I süüdi tunnistada KarS § 199

lg 2 p 4 ja KarS § 356 lg 1 järgi ning mõista talle nende kuritegude toimepanemise eest karistus.

Süüdistatava käitumises puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Süüdistatava keskmise päevasissetuleku suurus on 0 krooni. Kuna üks süüdistatava poolt toimepandud kuritegudest on varavastane kuritegu (KarS § 199 lg 2 p 4) ja teda on varasemalt ühel korral karistatud samuti metsamaterjali varguse eest ja pärast selle kuriteo toimepanemist on teda kriminaalkorras karistatud veel 2 korral, sealhulgas ka reaalselt vanglas ärakandmisele

8

kuuluva vangistusega, kriminaalkorras karistatus on kustumata, ning käesolevas

kriminaalasjas inkrimineeritavad kuriteod pani U.I toime pärast tema kolmandat

korda kriminaalkorras karistamist, kuid enne reaalselt vanglasse karistuse kandmisele ilmumist, siis on kohane karistada U.I raskemaliigilise karistusega – vangistusega.

Lähtudes kuritegudega tekitatud kahjude ulatusest pidas kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8-kuulise vangistusega ja KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6-kuulise vangistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel mitte pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui süüdistatav 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg- s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kuna käesolevaks ajaks on U.I reaalselt vanglas ära kandnud enamuse temale

viimase, see on kolmanda, süüdimõistva kohtuotsusega, s.o 27.09.2004 Tartu Maakohtu

kohtuotsusega mõistetud karistusest ning on möödunud ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise 1-aastane katseaeg, siis on U.I kogu temale 27.09.2004 kohtuotsusega mõistetud karistus ära kantud ja kohtul puudus käesoleval juhul õiguslik alus KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse moodustamiseks (puudub liidetavana 27.09.2004 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa, sest 06.03.2006 alanud 1-aastase katseaja möödumisega on käesolevaks ajaks kogu karistus kantud).

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

U.I kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning saata kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on ebaõige maakohtu seisukoht, et usutavad on kannatanu ütlused selle kohta, et metsa kadus Põhja-Nõrgassaare kinnistult, eraldistelt 14 ja 19 kokku ära 200-220 tm ning kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja O.T. ütlustega ja U.I ütlustega. Tunnistaja M.S. ütluste usaldusväärsuse on kohus kahtluse alla seadnud. Kannatanu

on kohtus andnud ütlusi puidu kadumise kohta. Vastuseks prokuröri küsimusele, kui palju puitu kaduma läks, vastas kannatanu, et „ta ei tea, konsulteerisin metsameestega ja arvasin, et 200-220 tm“. Tunnistaja O.T. on kohtus avaldanud, et „väga raske on öelda, aga mingi 100-

200 tm vist umbes oli“. Küsimusele, mis liiki puit oli, vastas tunnistaja, et üks koorem

kuusepalki ja ülejäänud oli kehvem, kased ja muu. Koormate arvu kohta oskab tunnistaja öelda, et neid võis olla 4 ja ühte koormasse mahub 30 th ja veel lisab tunnistaja, et ega ta mõõtmas ei käinud, silma järgi vaatas. Tunnistaja M.S. on kohtuistungil väitnud, et puitu oli

umbes 100 th. Vastates prokuröri küsimusele, kust ja kuidas te teate väljaveetud puidu

koguseid, vastas tunnistaja, et koormamõõt on olemas, ristpindala järgi ja selle määrab

kindlaks traktorist, kes paneb töö kirja. Süüdistatav U.I on osanud koguste kohta öelda järgnevat: „võin mingite tihudega eksida, mingi 180-190 võis olla, täpselt ei mäleta, aga 200 th kanti oli“.

Ülaltoodud tõenditest selgub, et puidu kogus kõigub alates 100 th kuni 220 th. Sellises

olukorras, kus tsiviilhagi suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, tuleb tsiviilhagi

jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras, mitte mõista välja tsiviilhagi arvamuse

põhjal. Tsiviilhagi tõendamine on aga hageja kohustus. Kriminaalmenetluses rakendatakse neid tsiviilmenetluse eeskirju, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega

9

ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades. Kannatanu ei ole esitanud kriminaalasjas ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et äraviidud puidu kogus oleks 200 th.

Samuti on kohus ebaõigesti leidnud, et süüdistusest on tõendatud, et 2004-2005 talvel, 2004 detsember–2005 märts, Põhja-Nõrgassaare kinnistul, eraldistel 14 ja 19 teostatud raiega jäeti

täitmata MS § 17 lg-s 2 sätestatu. Samuti MS § 17 lg 3 kohaselt rinnaspindala ja täiese

lubatud alammäärad kehtestab keskkonnaminister oma määrusega. Kohus on juhindunud keskkonnaministri 01.04.1999 määrusest nr 39. Teatavasti on vastu võetud uus metsaseadus, mis jõustus 01.01.2007, millest tulenevalt tulnuks üle kontrollida keskkonnakahju suurus.

01.01.2007 jõustunud MS § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu

rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast. MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 “Metsa majandamise eeskirja” § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet olla puistu I rinde rinnaspindala väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. MS § 67 lg 2 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei

peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse alammäärast. Seega näeb 01.01.2007 jõustunud

MS § 67 lg 2 p 1 ette keskkonnakahju tekkimise alusena puistu rinnaspindala ja täiuse

väiksemaks viimise kehtestatud alammääradest, mis on kooskõlas teo toimepanemise ajal

keskkonnakahju tekkimise alustega. Teo toimepanemise ajal kehtinud metsaseaduse järgi

sõltus harvendusraie I rinde rinnaspindala alammäär puistu vanusest, boniteediklassist ja

puuliigist. 01.01.2007 jõustunud metsaseaduses sõltub rinnaspindala alammäär puuliigist ja kõrgusest. Boniteediklass määratakse enamuspuuliigi vanuse ja kõrguse alusel.

Kuna ümberarvestuse korral võib muutuda tekitatud kahju suurus ja kui see kergendab süüdistatava olukorda, siis tulenevalt kohtupraktikast tuleb kohaldada seadust, mis kergendab süüdistatava olukorda. Kohus on jätnud kontrollimata tegeliku kahju suuruse lähtuvalt uuest metsaseadusest, kohaldades seega ebaõigesti materiaalõiguse normi.

Kohus ei ole pidanud usutavateks U.I ütlusi, et üks talunik tellis temalt Põhja-

Nõrgassaare kinnistule 2004-2005 aasta talvel metsamaterjali väljaveo ning esitas U.I-le

ka metsateatise selle kohta. Kohus on põhjendanud seda tõendite kogumiga – kannatanu R.E. ütlustega, keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolli, tunnistaja R.R. ütlustega, keskkonnakahjude nõudes Eesti Vabariigi esindaja K. Häidkindi avaldusega. Ühestki nimetatud tõendist ei nähtu asjaolu, et ebaseaduslikku raiet ja ebaseadusliku raiega langetatud puude varguse oleks toime pannud U.I.

Kohus on heitnud U.I-le ette seda, et tema isikuna, kes on tegelenud metsa

ülestöötamisega aastaid, ei suutnud eristada ehtsat metsateatist mitteehtsast metsateatisest. Kohtu käsutuses ei olnud metsateatist, mille U.I sai talunikult, sellest tulenevalt puudus kohtul alus rääkida sellest, kas teatis oli ehtne või mitteehtne. Kohtus isegi ei uuritud

seda, mis aastast see metsateatis oli ja välistatud pole ka võimalus, et U.I-le oli

esitatud 2003. a metsateatis. Sel juhul saab U.I-le teha etteheiteid hoolsusnõuete mittetäitmist.

Kohus ei ole pidanud usutavaks K. Schimdti ütlusi taluniku olemasolu kohta, kuna ta ei nimetanud talunikku teistest inimestest eristada võimaldavaid identifitseerivaid tunnuseid. Samas on U.I taluniku kohta andnud järgnevaid ütlusi, et talunik oli aastates 50-60,

tema nimi oli Nikolai. Veel teab U.I öelda, et talunik oli keskmist kasvu, sõitis porikarva või pruuni Ford Sierraga, ta väitis elavat läheduses ning kuna ta esitas metsateatise, siis ei olnud põhjust talunikku mitte usaldada.

10 Tunnistaja O.T. ütlustega ei ole tõendatud, et Põhja-Nõrgassaare kinnistult oleks metsa raiunud ja varastanud U.I. Kinnistult kuuldav metsa lõikava sae hääl ei kinnita veel seda, et raiet teostas U.I. Ka tunnistaja M.S. ei osanud öelda, kes lõikas metsa. Seega puudusid kohtul objektiivsed tõendid selle kohta, et U.I teostas puude ebaseadusliku raie langetatud puude varguse eesmärgil. Kõik kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti ei saa kohus tõendina käsitleda tunnistaja ütlusi, mis on vastuolulised ning kui neid vastuolusid ei ole olnud võimalik kõrvaldada (tunnistaja O.T. ütlused).

Maakohus on erilist tähelepanu osutanud U.I ühele lausele, kus süüdistatav on küsimusele, mida te mõtlete sellega, et jätsite kontrollimata taluniku dokumendid, vastanud,

et “seda, et ma ei kontrollinud täpselt , et tema on selle metsa omanik ja kas see on see

inimene, kellele ma raiet teen”. Vaatamata sellele, et süüdistatav ei olnud ennast süüdi tunnistanud ei kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ja veel ka süüdistatava repliik,

kus U.I kinnitab, “et ma ei tunnista ennast süüdi raies”, ei ole võimalik sõnapaari “raiet teen” käsitleda süü omaksvõtuna ning kasutada seda väljendit KrMS § 34 lg 1 p 2 alusel tema ütlusi süüdistuseks tema vastu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tartu Ringkonnakohtu istungil taotlesid süüdistatav ja kaitsja kriminaalasja apellatsiooni

korras arutamist, kuid muutsid apellatsioonis esitatud taotluse sisu (kriminaalasja uueks

arutamiseks saatmine) ning palusid U.I talle süüks arvatud kuritegudes õigeks mõista.

Kannatanu esindaja vähendas kohtuistungil U.I

poolse tegevusega looduskeskkonnale tekitatud kahju suurust ning palus seetõttu vähendada ka väljamõistetava tsiviilhagi suurust.

Prokurör nõustus kannatanu esindaja seisukohaga looduskeskkonnale tekitatud kahju vähendamise osas ning palus vähendada U.I-le esitatud süüdistuse mahtu.

Süüdistatava kaitsja apellatsioonile vaidles prokurör vastu. Prokurör leidis, et taotledes kohtuistungil süüdistatava õigeksmõistmist, väljusid U.I ja tema kaitsja apellatsiooni piiridest, mis on KrMS § 331 lg 4 kohaselt lubamatu. Samas leidis prokurör, et U.I süü salajases varguses ja ebaseaduslikus metsaraides Põhja-Nõrgassaare kinnistu eraldiselt nr 14 on tõendamist leidnud.

Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanu esindaja, prokuröri ning

tutvunud kõigi kriminaalasja materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

U.I-le esitatud süüdistusest nähtub, et teod milles, teda süüdistatakse, pani ta toime

2004 detsembrist kuni 2005 märtsini, seega 9. detsembril 1998 vastuvõetud Metsaseaduse kehtivuse ajal.

7. juunil 2006 võeti vastu uus Metsaseaduse redaktsioon, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2007. Kuni 1. jaanuarini 2007 kehtinud Metsaseaduse § 13 lg 2 kohaselt võib raiesmiku kõrval teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist.

Kuivõrd 2005 aasta märtsiks, mil U.I teostas ebaseadusliku metsaraide Põhja-

Nõrgassaare kinnistul eraldistel nr 14 ja 19, ei olnud möödunud kuni 1. jaanuarini 2007

11

kehtinud Metsaseaduse §-s 13 lg 3 ettenähtud liitumistähtaeg, siis oli eraldistel 14 ja 19 lageraie keelatud ning võimalus oli teostada vaid harvendusraiet. Lähtuvalt ülalesitatust tunnistaski Tartu Maakohus U.I süüdi KarS § 356 lg 1 järgi

Põhja-Nõrgassaare kinnistustel nr 14 ja 19 harvendusraide nõuete rikkumises ning seoses sellega looduskeskkonnale kahju põhjustamises.

1. jaanuarist 2007 kehtiva Metsaseaduse § 29 lg 9 kohaselt ei tohi enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist teha lageraiet raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja

arvatud juhul kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa

Metsaseaduse paragrahvis 29 lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel.

Metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 kohaselt ei tohi lageraielank tulundusmetsas olla suurem kui kolm hektarit.

Eeltoodust nähtub, et 1. jaanuarist 2007 kehtima hakanud Metsaseaduse § 29 kehtestas

erandid, millal on võimalik teostada lageraiet vaatamata sellele, et lageraide teostamise

hetkeks ei ole toimunud raiesmiku uuenemist ja ning ei ole möödunud minimaalne liitumisaeg. Ringkonnakohus leiab, et taoline muudatus 1. jaanuaril 2007 kehtima hakanud Metsaseaduses

välistab käesoleval juhul osaliselt U.I-le süüks arvatud teo karistatavuse ning leevendab tema olukorda. KarS § 5 lg 2 kohaselt on aga seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud.

Maakohtu otsusega tunnistati U.I süüdi harvendusraide eeskirjade rikkumises, sest tema tegevuse tulemusena viidi metsa rinnaspindala ja täius eraldistel nr 14 ja 19 allapoole lubatud alammäärast. 1. jaanuarist 2007 kehtima hakanud Metsaseaduse § 29 lõigetest 9 ja 11 tulenevalt oli Põhja- Nõrgassaare kinnistul õigus teha lageraiet vähemalt 3 hektari suurusel alal. Kuna 2003 aastal teostati Põhja-Nõrgassaare kinnistul lageraie 2,2 hektari suurusel alal (eraldisel nr 14 teostati lageraie 1 ha, eraldisel nr 18 0,4 ha ja eraldisel nr 19 0,8 ha), siis oli 1. jaanuaril 2007 kehtima

hakanud Metsaseaduse alusel lageraie nimetatud kinnistul lubatud veel vähemalt 0,8 ha suurusel alal. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd 1. jaanuarist 2007 kehtiva Metsaseaduse §-st 29 tulenevalt oli Põhja-Nõrgassaare kinnistul põhjendatud alus teostada lisaks varem teostatud lageraidele lageraiet veel 0,8 ha suurusel alal, siis puudub seaduslik alus süüdistada U.I 0,8 ha suuruse ala osas harvendusraide eeskirjade rikkumises ning lähtudes KarS § 5 lg 2 tuleb ta selles osas õigeks mõista.

Kuna U.I ei teostanud Põhja-Rõngassaare kinnistul 0,8 ha suurusel alal

ebaseaduslikku metsaraiet, siis ei põhjustanud ta oma tegevusega ka kahju looduskeskkonnale.

Taolisele seisukohale jõudis ringkonnakohtu istungil ka kannatanu esindaja, kes leidis, et Põhja-Nõrgassaare kinnistul eraldisel nr 19 oli lubatud teostada lageraiet ning nimetatud eraldisel toimunud raidega ei põhjustatud looduskeskkonnale kahju.

Tulenevalt eeltoodust tuleb ringkonnakohtu arvates vähendada U.I poolt kuriteoga tekitatud kahju 72 480 krooni suuruses summas.

U.I kaitsja poolt esitatud apellatsioonis taotletakse Tartu Maakohtu otsuse tühistamist

ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kusjuures apellatsioonis viitab kaitsja ka nimetatud taotlust reguleerivatele sätetele (KrMS §-d 339 lg 2, 341 lg 2).

12 KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Apellatsiooni piirid on seatud sellega, millises osas kohtuotsust vaidlustatakse, aga eelkõige siiski apellandi nõuete sisuga (KrMS § 321 lg 2 p 4). Kõnealusel juhul on U.I kaitsja

poolt esitatud nõude sisuks tühistada maakohtu otsus U.I süüdimõistvas osas ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus jääb siinjuures oma varasemate seisukohtade juurde, et tulenevalt KrMS §-st 331 lg 2 saab ringkonnakohus U.I süüdimõistmise osas otsustada vaid küsimuse üle, kas esimese astme kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust KrMS § 341 lg 2 mõttes ja sellest lähtuvalt otsustada, kas saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule või mitte. Vastavalt KrMS §-le 341 lg 1 on ringkonnakohtul õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, mis on sõnaselgelt toodud ka kaitsja poolt esitatud apellatsiooni

nõudena, vaid juhul, kui ringkonnakohtu istungil tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse

oluline rikkumine KrMS §-s 339 lg 1 toodud juhtudel. Erandkorras võib ringkonnakohus

saata kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks ka juhul kui menetlusõiguse rikkumine tuvastatakse KrMS § 339 lg 2 sätestatud korras ja seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kohtuistungil. U.I kaitsja apellatsiooni nõude sisust saab ringkonnakohus teha vaid ühese järelduse, et U.I kaitsja peab menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks seda, et kohtuotsuses ei ole

arvesse võetud 1. jaanuaril 2007 kehtima hakanud Metsaseaduse norme ning ei ole

kontrollitud nende normide toimet keskkonnale tekitatud kahju osas, millise põhjustas süüdistuse kohaselt U.I.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi nimetatud võrdlust erinevatel ajavahemikel kehtinud

Metsaseaduse normide mõjust keskkonnale tekitatud kahju suuruse osas maakohtu poolt ei

teostatud, ei saa seda käsitleda kriminaalmenetlusnormide taolise rikkumisena, mida ei ole

võimalik ringkonnakohtu istungil kõrvaldada. Seega puudub ka vajadus kriminaalasja

saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule ja kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonis esitatule peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida järgmist.

Ringkonnakohtu istungil andis kannatanu esindaja ütlusi, et Põhja-Nõrgassaare kinnistul eraldisel nr 14 tehtud raide käigus on rikutud harvendusraide eeskirju, sest teostatud raidega on viidud metsa rinnaspindala ja täius allapoole lubatud alammääradest. Kannatanu esindaja väidete kohaselt ei muutu 1. jaanuaril 2007 kehtima hakanud Metsaseaduse sätetest lähtudes ka eraldisel nr 14 looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus.

Kannatanu esindaja selgituste kohaselt arvestati kuni 1. jaanuarini 2007 kehtinud Metsaseaduse alusel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäär harvendusraide puhul lähtudes puistu vanusest. 1. jaanuarist 2007 kehtiva Metsaseaduse normide kohaselt arvestatakse aga nimetatud näidud lähtudes puistu kõrgusest. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt ilmneb Põhja-Nõrgassaare

kinnistule koostatud Metsade majandamise kavast, et eraldisel nr 14 kasvavate kasepuude kõrguseks kava koostamise hetkel oli 24 meetrit.

Arvestades 1. jaanuarist 2007 kehtiva Metsaseaduse norme tuleb rinnaspindala ja täiuse

alammäära arvestamisel ja seega ka ümberarvestuse tegemisel aluseks võtta puistu kõrgus.

Kannatanu esindaja selgituse kohaselt loetakse puistu keskmiseks juurdekasvuks aastas 30 cm, mis korrutades 2005. aastaks möödunud 9 aastaga, moodustab seega 270 cm. Tulenevalt nimetatud arvestusest, ühtib 1. jaanuarist 2007 kehtiva Metsaseaduse alusel arvestatav lubatud

minimaalne metsa rinnaspindala ja täius pärast harvendusraide tegemist varasema, see on

13

enne 1. jaanuari 2007 kehtinud Metsaseaduse alusel arvestatud metsa minimaalse rinnaspindala ja täiuse arvestusega.

Põhja-Nõrgassaare kinnistule 1996. aastal koostatud Metsade majandamise kavast nähtub, et

eraldisel nr 14 kasvas 75-aastane kaasik boniteediklassiga 2, mille puude vanuseks on märgitud 75 aastat ja keskmine kõrguseks 24 meetrit.

Keskkonnaministri 29. aprillil 1999 jõustunud Harvendusraiete tegemisel metsade

rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade kinnitamise määruse kohaselt oli 2 boniteediklassi kuuluva kaasiku, mille vanus on 70 aastat ja enam, lubatud rinnaspindala ja täiuse alamäär pärast harvendusraide tegemist 18,5 m2 /ha kohta.

12. jaanuaril 2007 jõustunud Keskkonnaministri määruse nr 88 kohaselt on kaasiku, mille kõrgus on 26 meetrit, lubatud rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet 18,5 m2/ha kohta.

Seega, arvestades ajavahemikku, mis oli möödunud Metsade majandamise kava koostamisest Põhja-Nõrgassaare kinnistule, kuni ajani, mil U.I teostas nimetatud kinnistul eraldisel

nr 14 ebaseadusliku raide ning selle ajavahemiku jooksul toimunud puistu juurdekasvu (9 aastat X 30 cm = 270 cm; 24 m 1999 aastal + 2,7 m 2005 aastal = 26,7 m), kattub metsa

lubatud minimaalne rinnaspindala ja täiuse määr harvendusraide puhul kuni 1. jaanuarini 2007 kehtinud Metsaseadusega kehtestatud harvendusraide minimaalmääraga. Põhja-Nõrgassaare kinnistul eraldisel nr 14 koostatud ringproovide metsalugemislehelt (millel

fikseeritud arvestuse aluseks oli puistu vanus) nähtub, et eraldisel nr 14 oli pärast seal toimunud raiet rinnaspindala summa ja täius 8,3 m2/ha kohta. Seega oli raidega viidud metsa rinnaspindala ja täius allapoole lubatud alamäära 10,2 m2/ha kohta. Kuna 12. jaanuaril 2007 jõustunud Keskkonnaministri määruse nr 88 kohaselt on kaasiku, mille kõrgus on 26 meetrit,

lubatud rinnaspindala alamäär pärast harvendusraiet ikkagi 18,5 m2

/ha kohta ning kuna eraldisel nr 14 esineva puistu rinnaspindala ja täius pärast seal teostatud ebaseaduslikku raiet ei muutu (8,3 m2 / ha), siis jääb muutumatuks ka looduskeskkonnale tekitatud kahju suurus. Kuivõrd eraldisel nr 14 teostatud ebaseadusliku raidega põhjustati looduskeskkonnale kahju 42 840 krooni ja 2005. aastal oli palga alammäär 2690 krooni, siis on tegemist olulise kahjuga KarS § 356 lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega, nagu ei oleks kriminaalasjas tõendamist leidnud raiutud puidu kogus. Kannatanu R.E. on hinnanud talle kuuluvalt kinnistult eraldistelt nr 14 ja 19 ebaseaduslikult raiutud puude koguseks 200-220 tm ja sellega tekitatud kahjuks 80 000 krooni. R.E. selgituste kohaselt lähtus ta raiutud puidu koguse väljatoomisel metsaspetsialistide arvamusest. Ringkonnakohtu istungil esitas EV Keskkonnainspektsiooni esindaja õiendi, millest nähtuvalt oli turustatava puidu arvestuslik minimaalne maht Põhja-Nõrgassaare kinnistul eraldistel nr 14 ja 19 207 tm. Süüdistatava U.I enese ütluste kohaselt võis olla metsast väljaveetava puidu kogus

umbes 200 tm. Ringkonnakohtu istungil U.I kinnitas nimetatud kogust, väites, et traktoristile, kes tema kaitseversioonist tulenevalt puidu metsast välja vedas, maksis ta raha 200 tm puidu väljavedamise eest. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Põhja-Nõrgassaare kinnistul eraldistelt nr 14 ja 19 raiutud puidu kogus, 200 tm, on tõendamist leidnud.

Ringkonnakohtu arvates on U.I väited, nagu oleks Põhja-Nõrgassaare kinnistul

eraldisel nr 14 teostanud metsaraiet metsaomanik ning tema teostas vaid langetatud metsa väljavedu, paljasõnalised ning antud soovist vabaneda vastutusest.

14

U.I näol on tegemist isikuga, kes on juba üle kümne aasta tegelenud metsa

ülestöötamisega ning tema enda väidete kohaselt kursis Metsaseaduse normidega. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks, kuidas isik, kes omab metsa ülestöötamisel piisavat

kogemust, ei teostanud tööde alustamisel kontrolli, kas isik, kes temalt töö tellib, on üldse

metsa omanik. U.I ei osanud kohtule konkreetselt öelda isegi selle isiku eesnime,

rääkimata perekonnanimest, kes temalt väidetavalt tellis metsaväljaveo. Samuti ei esitanud U.I kohtule talle metsaomaniku poolt oletatavalt üleantud metsateatist, mille alusel ta tegutses.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on U.I nimetatud väiteid esitades asunud nn.

aktiivsele kaitsele. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui U.I esitab kaitseversiooni,

millise kohaselt teostas metsaraide keegi kolmas isik, peab ta selle versiooni tõestuseks esitama tõendeid või vähemalt looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Taolist

võimalust U.I kohtule aga andnud ei ole. Juhul kui kohtualune ei loo reaalset

võimalust oma väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks. Taolist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-120-03.

Ülaltoodust tulenevalt tuleb U.I süüdi tunnistada Põhja- Nõrgasaare kinnistutelt nr 14

ja 19 toimunud puidu varguses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning ebaseaduslikus metsaraides KarS § 356 lg 1 järgi Põhja-Nõrgasaare kinnistult eraldiselt nr 14. Ringkonnakohus leiab, et kuigi U.I-le esitatud süüdistuse maht mõnevõrra vähenes, ei anna see alust talle mõistetud karistuse kergendamiseks.

Tartu Maakohus on otsuses U.I-le karistuse mõistmisel välja toonud asjaolud, millistele tuginedes ta leidis, et kohane on mõista süüdistatavale vangistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et U.I-le on mõistetud karistus

niigi alla talle süüks arvatud paragrahvide sanktsioonide keskmist määra ning ta on tingimuslikult vabastatud karistuse kandmisest.

Aarne Sarjas

Andra Pärsimägi

Egon Konsand