1-07-7871\9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-7871 (07231700044) Otsuse kuupäev 27. veebruaril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär

Sirje Luga

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat

Peeter Pool Veljo Viilol Kriminaalasi M.E süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav

M.E, elukoht: XXX, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – eesti keel, 100

% töövõimetu, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud 6 korral, tõkend – vahistamine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada M.E:

KarS § 266 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda 4 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 03.12.2007.a. – 27.02.2008.a. lugeda karistusaja hulka. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta kandmata jäänud karistus M.E suhtes täitmisele

pööramata, kui ta ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda 27.02.2008.a.

Tõkend – vahistamine– tühistada, ning viivitamata vabastada M.E vahi alt kohtusaalis.

Välja mõista M.E-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 875,-krooni .

M.E

tasuda väljamõistetud sundraha Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXX või Hansapangas nr

XXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXX ning selgitus „M.E, 1-07-7871, sundraha“. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasud summas 5124,15 krooni jätta riigi kanda.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

M.E on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema tungis

03.01.2007.a. kella 00.00 paiku valdaja AK´i tahte vastaselt Tallinnas aadressil XXX asuvasse korterisse.

Seega M.E tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult võõrasse ruumi, millega pani toime omavolilise sissetungi, s.o. KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem varguse toime pannud isikuna, viibides 03.01.2007.a. kella 00.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvas korteris, haaras käega AK´i kõrist ning kägistas teda, nõudes, et kannatanu annaks talle üle sularaha summas 500,- krooni. Seega M.E isikuna, kes on varem toime pannud varguse, nõudis vägivalda kasutades

varalise kasu üleandmist, panne toime väljapressimise, s.o. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.E esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

27.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.E, et on talle esitatud süüdistusest

aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, lisas, et temal puudub kindel elukoht, kannatanu on nõus teda enda juurde tagasi võtma, nad on ära leppinud, tulevikus midagi taolist ei kordu. Tal on vähktõbi, tervis on vilets, 100% töövõimetu.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.E poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.E süü on

täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl.22 – 26, 41 - 44), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et 03.01.2007.a. läks aadressil XXX, kus elab tuttav AK, kelle juures on ka varem viibinud. Esialgu ei tahetud teda sisse lasta ning ta läks kõrvalasuvasse puukuuri diivanile puhkama. Mõne aja pärast kutsus Ada tuppa. Istusid köögis ja rääkisid. A rääkis, et ta ei taha mind enam sinna ja et peaksin lahkuma. Ta seda ei teinud ning A kutsus politsei. Pärast politsei lahkumist kutsus A sinna oma poja AS´i, kellel oli kaasas kumminui, millega sõi teda. Pärast löömist

lahkus majast ja suundus Janseni kaubamaja juurde, kus helistas ja kutsus politsei kohale. Löögi tulemusena tekkis peahaav ning ta toimetati Mustamäe haiglasse. Väljapressimist eitab täielikult. Tänase päevani elab AK juures. Ka:

- kannatanu AK´i ütlused (tl. 5 – 7, 8 – 11, 13), 03.01.2007.a. kella 00.00 paiku tuli

XXX M.E ja nõudis et ma teda oma korterisse laseksin või muidu peksab ta

aknad sisse. Igor oli purjus ja tal pole kuskil elada. Igorit ta majja sisse ei tahtnud lasta. Igor võttis tal kõrist kinni, pigistas ning ähvardas teda, et kui talle 500,- krooni ei

anna, tapab ta mind ära. Raha talle ei andnud. Kuna hakkas Igorit kartma helistas pojale AS´ile ja kutsus ta endale appi. Pooletunni pärast oli poeg tema juures. A tuli koos kaitsevahendiga – täiskummist mingi traktori osaga. A võttis Igoril kraest kinni

ja tahtis korterist välja ajada. Igor hakkas A vastu ja A lõi ühe korra selle

kummiasjandusega Igorit vastu turja. Andresele õnnestus Igor koridori vedada ja uksest välja visata. Igor läks maja juurest minema . Igor on varem ükskord mul aknad katki löönud ja seetõttu kartis võib sama juhtuda. Pooletunni pärast tuli politsei koos Igoriga. Politsei võttis A kaasa, et välja selgitada mis juhtus. Tema ei näinud, et Igoril

oleks tema juurest lahkudes mingeid vigastusi olnud. Arvab, et Igor tema juurest lahkudes kukkus kuskil. Igoriga on kokkulepe, et ta võib minu eluruumides olla, kui ta on kaine. Tänaseks on Igoriga ära leppinud ning Igor elab tema juures edasi ja ei ole

alates 05.01.2007.a. alkoholi tarbinud. Kui Igor teda käega kägistas, siis tundis

füüsilist valu ja pöördus järgmisel päeval perearsti poole, kes tegi tema juurde kodukülastuse. Ta ei soovi, et Igor saaks karistatud kriminaalkorras, kuna ta on väga haige, elab tema juures edasi ja on tema hooldada.

- perearsti vastus (tl. 15), millest nähtub, et 04.01.2007.a. tegi perearstile kojukutse AK,

kellele oli kallale tungitud kägistamiskatsega. AK´il tuvvastati näol vasemal põsel ning kaelal sinakad ja sõrmejäljed.

- tunnistaja AS´i ütlused (tl. 16 – 19), 03.01.2007.a. kella 00.00 ajal helistas tema ema

AK, et ma talle appi läheks, et Igor on tema korteris ja on vägivaldne ning nõuab temalt raha. Ema ütles, et Igor oli raha nõudes talle kallale läinud. Ema palus, et ma tuleks viskaks Igori välja. Igor on aastaid emal abis käinud. Kohale jõudes Igor istus köögis, ema seisis köögi uksel ning oli endast väljas. Võttis Igori kratist kinni ja ütles,

et kas ta ei saa aru, et peab korterist lahkuma. Nende vahel läks rüseluseks ja ta haaras maast mingi ettejuhtuva eseme ja tahtis sellega vastu õlga lüüa. See juhuslik asi oli

kaigas. Igori sai rüselusega korterist välja. Ema ütles, et oli ka politsei ennem

kutsunud ja Igor oli politseile öelnud, et elab seal. Ema ütles, et Igor oli lubanud korteri aknad puruks lüüa, kui ema talle ust ei ava. Igoril oli lahkudes pea natukene verine. Umbes poole tunni möödudes, peale Igori lahkumist tuli politsei koos Igoriga

tagasi ja politsei süüdistas mind Igorile kehavigastuse tekitamises ja viidi

politseiosakonda koos emaga. Ema kartis tõsiselt oma elu ja tervise pärast, sest alkoholi juues muutub Igor väga vägivaldseks. ’

Ka kohtuistungil kannatanu AK seletas, et ta on M.E-le andestanud, on nõus teda

enda juurde elama võtma, ilma M.E-ta on tal raske, keegi teda ei toeta (sealhulgas ka

lihane poeg), M.E oli ainuke, kes teda toetas ja aitas, palub lubada raskesti haigel M.E elada tema juures .

Kohtunik asub seisukohale, et M.E on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult

süüdi tunnistanud, tema, kannatanu, tunnistaja ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.E süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1, § 266 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.E tervisliku seisundit, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.E on varem kriminaalkorras karistamata. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult,

kahetses, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse esimese kui ka teise astme kuriteo toimepanemises.

Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.E tuleb karistuseks

mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna asja arutati kohtus

lühimenetluses. Arvestades aga, et M.E on 100 % töövõimetu raskesti haige

inimene, tal on elukoht olemas, ka kannatanu palus teda vabastada vahi alt, mitte rangelt karistada, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid.

Kuna aga M.E on 100% töövõimetu vähihaige, tal puudub sissetulek, arvestades

tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu ning juhindudes KrMS § 180 lg 3 tuleb osa menetluskuludest jätta riigi kanda.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Violetta Kõvask Kohtunik