1-08-1989\2 · 1-08-1989\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Summary
AI generated1-08-1989 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1989 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Niina Petrjakova Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Peeter Kaalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peete...
Full Text of the Judgment · 1-08-1989\2
1-08-1989
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik
kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1989
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kati Miitra
Kaitsja Niina Petrjakova
Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Peeter Kaalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Peeter Kaal (isikukood: 38003160267; viibib XXX Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Peeter Kaal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XXX Vangla esitas 08.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Kaalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Peeter Kaal tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18.11.2004.a otsusega KarS § 183 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
2 Harju Maakohtu 19.10.2007.a määrusega pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 18.11.2004.a otsusega mõistetud karistus.
Karistuse kandmise algus oli 18.08.2007.a ja lõpp on 28.07.2008.a.
P. Kaalu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama XXX, töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu P. Kaalu vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval puudub vabanedes elukoht ja lähedaste toetus.
Peeter Kaal taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on 2-korral kriminaalkorras karistatud. Vabaduses puudub isikul kindel elukoht ning kriminaalhooldaja ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, kuna käitumiskontrolli põhieelduseks on kindla ja püsiva elukoha olemasolu.
Kaitsja palub taotlus rahuldada, kuna isik ei ole rikkunud vanglarežiimi, ta õpib vanglas ja võib- olla saab elama asuda sotsiaalmajja.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, P. Kaalu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et P. Kaal tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Kaalu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 2-korral kriminaalkorras karistatud. Vabaduses puudub isikul kindel elukoht ning kriminaalhooldaja ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist, kuna käitumiskontrolli põhieelduseks on kindla ja püsiva elukoha olemasolu.
Arvestades P. Kaalu poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik