1-08-1148\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2008.a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-1148 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Tartu Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Lindpere Kriminaalasi Süüdimõistetu Gleb Astahhov’i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Gleb Astahhov elukoht (vabanemisel): x isikukood: 37111072285 Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Tõlk Anna Jänes

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta Gleb Astahhov temale Tartu Maakohtu 26.10.2005. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 793-2005 mõistetud karistuse (karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud 18 päeva pöörati täitmisele Viru Maakohtu 22.05.2007.a. kohtumäärusega) kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista Gleb Astahhov’ilt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse 330 (kolmsada kolmkümmend) krooni 40 senti kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele

2 märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Gleb Astahhov, 1-08-1148, menetluskulu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 26.10.2005. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-793-2005 tunnistati G.Astahhov süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 414 lg 1 ja § 414 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistuse hulka G.Astahhovi poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 12 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti G.Astahhovile 2 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. Kohus määras, et koheselt kuulus kandmisele 1 (üks) aasta vangistust, mille arvestamise algus hakkas kulgema 27.10.2005.a. ning 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust ei pööratud KarS § 74,75 alusel tingimisi täitmisele kohaldades 3 aasta pikkust katseaega. Viru Maakohtu 22.05.2007.a. kohtumääruse alusel pöörati Tartu Maakohtu 26.10.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, kusjuures karistuse kandmise alguseks loeti G.Astahhovi vahistamine 24.03.2007.a.

Kinnipeetava karistusaeg (karistuse ärakandmata osa) algas seega 24.03.2007. a ja lõppeb 11.12.2008. a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav 2/3 karistusajast ära kandnud 11.12.2007.a.

G.Astahhovit on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1. 02.08.2002 KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga; 2. 03.06.2003. a KrK § 107 lg 1 alusel vangistus 2 aastata 6 kuud; 3. 26.10.2005.a KarS § 414 lg 1 ja § 414 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud G.Astahhov’i iseloomustusest ilmneb, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomituse näol 12.09.2007.a.

Kriminaalhooldaja ei nõustu G.Astahhov’i vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et kuivõrd G.Astahhov keeldus kriminaalhooldajaga tegemast koostööd varasema kriminaalhoolduse ajal ja tema puhul tuleb hinnata uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks, siis on vähetõenäoline, et G.Astahhov on motiveeritud ja suuteline järgima vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu G.Astahhov kinnitas, et vangistuses on ta oma suhtumist muutnud ja on valmis alustama õiguskuulekat elu. Süüdimõistetu põhjendas varasemat kriminaalhoolduse nõuete mittetäitmist keeruliste suhetega oma elukaaslasega. Kaitsja palus G.Astahhovile anda veelkord võimalus näidata, et ta on suuteline kriminaalhoolduse nõudeid järgima.

3

Prokuröri leidis, et G.Astahhov ei ole isik, kes sobiks kriminaalhooldusele. Tuginedes vangla poolt kohtule esitatud materjalidele ja kriminaalhooldusametniku arvamusele, leiab prokurör, et G.Astahhovit ei saa vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

Kohtuniku seisukoht G.Astahhov mõisteti kohtuotsustega süüdi muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on G.Astahhov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Samas leiab kohtunik, et G.Astahhov’i katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole antud juhul põhjendatud, sest kohus on veendumusel, et G.Astahhov’i näol on tegemist isikuga, kes ei ole võimeline järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi. G.Astahhov ei ole ka vangistuse tingimustes suutnud õiguskuulekalt käituda, mistõttu teda karistati 12.09.2007.a. distsiplinaarkorras.

Kohus on veendumusel, et isikut, kes ei suutnud varasema kriminaalhoolduse ajal end motiveerida kontrollnõuete täitmisele ja kes oli kohtu poolt kuulutatud tagaotitavaks ning kes on ka vangistuses rikkunud kehtestatud korda, ei ole põhjendatud käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada.

Rutt Teeveer Kohtunik