1-08-1657\7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-08-1657

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2007.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-1657 (07274000468) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi J.T süüdistus kuriteos KarS § 199 lg2 p7,8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

J.T, ik.390111200028,

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.T kuriteos KarS § 199 lg2 p7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks (2) kuud.

2 KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta J.T-le mõistetud vangistus tingimisi katseajaga kaheksateist (18) kuud kohaldamata, allutades J.T katseajal käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada J.T katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p2 ja 4 alusel kohustada J.T katseajal mitte tarvitama

alkoholi ja narkootikume ning leidma endale kindla töökoha või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus määrab, et J.T-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

J.T

anda katseajaks temale määratava

Pärnu Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 20. veebruarist 2008.a.

Kohtuotsuse jõustumisel J.T suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista J.T-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 2000 ( kaks tuhat) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-1657, isik kelle eest tasutakse – J.T, nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vabastada J.T muu menetluskulu, milleks on kohtueelses menetluses

arvestatud riigiõigusabikorras esinenud kaitsjatasu 1428 (üks tuhat nelisada kakskümmend kaheksa) krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud summa riigi kanda.

Edasikaebamise kord

3 Asjaolud ja menetluse käik Alaealist J.T süüdistatakse selles, et tema eelneva kokkuleppe kohaselt ööl

vastu 20.septembrit 2007.a kella 01.30 – 02.00 ajal isikute grupis koos S.S. ning alaealiste

M.O.`i, S.K.`i ja K.P.ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Saare

maakonnas Kuressaare linnas Roomassaare tee 2 asuvalt aiaga piiratud kinniselt

territooriumilt ära sinna pargitud E.K.le kuuluva, kuid M.J. seaduslikus valduses oleva sõiduauto Žiguli VAZ2101 registreerimismärgiga XXX XXX maksumusega 15000.- krooni, mille parkimiskohast varastasid S.S., M.O., S.K. ja K.P. ning viisid selle nagu olid eelnevalt

kokku leppinud samal ööl kella 03.00 ajal J.T elukohta Saare maakonnas,

Kihelkonna alevikus ja sealt viimase juhatusel peitsid varastatud auto Abaja metsa, kus J.T seda remontis ning hiljem selle Veere metsa peitu toimetas, kust kannatanu M. J. selle anonüümse vihje peale tagasi sai.

Sellise tegevusega J.T, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ning sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku J.T süüdistuses KarS § 199 lg2 p7,8 järgi koos

kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. J.T on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav J.T ja tema

kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid J.T-le esitatud süüdistuse sisu ja

kuriteo kvalifikatsiooniga, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus J.T-le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 7 ja p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga.

Määrata, et J.T kannab karistust Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud leidma endale kindla töökoha

või võtma ennast tööturuametis arvele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 J.T selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. J.T on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. J.T kinnitab, et kokkuleppe

prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult. Menetluskulude hüvitamisele vastuväited puuduvad, kuid ta palub arvestada nende määramisel enda majandusliku olukorraga.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav J.T, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et J.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg2 p7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub, et J.T on sobilik isik kriminaalhooldusele. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks J.T-lt väljamõistmisele menetluskuluna

sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni ja kohtueelses menetluses on arvestatud kaitsjatasu 1428.00 krooni (tl.76-77). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav J.T on alaealine kellel iseseisev sissetulek puudub. Ta on esimest korda kohtu ees ja see annab alust hinnata tema resotsialiseerumisväljavaateid heaks. Arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on

ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. J.T ema on raske

nägemispuudega töövõimetuspensionär, isa töötu. Perekonnas on lisaks Urmetile kolm

alaealist last. Pere sissetulekuteks on pensionid, töötu abiraha ja lastetoetused. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus võimalikuks vabastada J.T kohtueelses menetluses

arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse summas 1428.00 krooni ja vähendada tasumisele kuuluvat sundraha suurust.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik