1-08-2319\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-2319

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

19.veebruaril 2008.a Tartus Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Silva Rood kaitsja Li Uiga arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav P.J , isikukood XXX, elukoht: XXXXXX XX-XX

kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud, kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 205; § 266 lg 2 p 1,3 järgi,

süüdistatav M.J, isikukood XXX, elukoht: XXXXX X või XXXXXX XX- XX (vanemad), kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja

süüdistatav J.A , isikukood XXX, elukoht: XXXXX X, kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 205; § 266 lg 2 p 1,3 järgi

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.J süüdistatakse selles, et tema 2004. aasta detsembris grupis koos J.A ja

M.J-iga sisenes korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus P. 15 asuvasse kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluvasse suvilasse.

Sellega pani P.J toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda.

P.J süüdistatakse selles, et tema 22.detsembril 2004.a kella 10.00 paiku grupis koos

J.A-ga viibides Tartus P. 15 suvilas küttis ahju, veendumata küttekolde korrasolekus, mille tõttu süttis kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluv suvila, tekitades varalise kahju 100 000 krooni.

Sellega pani P.J toime KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil.

M.J süüdistatakse selles, et tema 2004. aasta detsembris grupis koos P.J ja

J.A-ga sisenes korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus P. 15 asuvasse kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluvasse suvilasse.

Sellega pani M.J toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda.

J.A süüdistatakse selles, et tema 2004. aasta detsembris grupis koos P.J ja

M.J-iga sisenes korduvalt ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tartus P. 15 asuvasse kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluvasse suvilasse.

Sellega pani J.A toime KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise, mis on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda.

J.A süüdistatakse selles, et tema 22.detsembril 2004.a kella 10.00 paiku grupis koos

P.J-iga viibides Tartus P. 15 suvilas küttis ahju, veendumata küttekolde korrasolekus, mille tõttu süttis kaasomanikele I.A. , A.M. , P.A. ja M.P. kuuluv suvila, tekitades varalise kahju 100 000 krooni.

Sellega pani J.A toime KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja rikkumise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 205 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kohtualune ei pane 18 kuu

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.J-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kohtualune ei pane 18 kuu

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.A-le karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 205 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.A-le karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

Rakendades KarS § 74 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui kohtualune ei pane 18 kuu

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Välja mõista P.J-ilt ja J.A-lt solidaarselt tsiviilhagi 100 000 krooni nõudes A.M. , I.A., P.A. ja M.P. kasuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkulepete sisu oli neile arusaadav ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 205; § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

M.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. J.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 205; § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas on A.M. , I.A., P.A. ja M.P. poolt esitatud tsiviilhagi summas 100 000 kr P.J ja J.A vastu. KrMS § 180 alusel kuulub P.J-ilt, M.J-ilt ja J.A-lt väljamõistmisele

menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et kaitsja taotlus KrMS § 180

lg 3 alusel menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud. Süüdistatavate näol on tegemist

isikutega, kellel praktiliselt puudub igakuine sissetulek. Ainsana on ametlik elatusallikas J.A , kes saab 1500 krooni invaliiduspensioni. Isikud elatavad end taara korjamise ja müügist

saadud rahaga. Seega kriminaalmenetluse kulude täielik nende kanda jätmine paneks nad ilmselt veelgi raskemasse majanduslikku olukorda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada

P.J KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada

P.J KarS § 205 järgi ja mõista talle karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks - lugedes P.J-ile kergem karistus kaetuks raskeimaga - kaheksa (8) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.J ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. P.J

Määrata P.J katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

P.J suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada

M.J KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.J ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu

ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse M.J kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse M.J

(asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Süüdi tunnistada J.A KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada KarS § 205 järgi ja mõista talle karistuseks kaheksa (8) kuud J.A vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks - lugedes J.A-le kergem karistus kaetuks raskeimaga - kaheksa (8) kuud vangistust

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.A ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. J.A Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. J.A Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 310 alusel välja mõista ja solidaarselt tsiviilhagi P.J-ilt J.A-lt ükssada tuhat (100 000) krooni A.M., I.A., P.A. ja M.P. kasuks.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista kaitsja tasu P.J-ilt viissada (500) krooni, kaitsja tasu viissada (500) krooni ning M.J-ilt J.A-lt kaitsja tasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel ülejäänud menetluskulud jätta riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: