Legislator Case Law & Legislation
1-07-11930\10 AI generated

1-07-11930\10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-07-11930\10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-07-11930\10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-11930 (07231502234) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi

I.K süüdistuses KarS 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör №na Barbo Süüdistatav I.K

eluk. xxx, ik xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, W

OÜ, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 26.06.1997.a. Tallinna

Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2 järgi; 2) 21.01.1998.a.

Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p2,3 järgi, 3) 17.09.1999.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 184 lg 2, 197 lg 2 p2; 195 lg 2 järgi; 4) 16.06.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi, 5) 10.01.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 118 p 1, 274 lg 1, 121; 199 lg 2 p 4 järgi 4 aastase vangistusega KarS § 74 sätete kohaldamisega katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, vahistatud 10.12.2007.a.

Kaitsja vandeadvokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,315.

Tunnistada süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 I.K

(kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt I.K-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistuse 4 (neli) kuud.

Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.01.2007.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 4 aastat vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat ja 4(neli) kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine – jätta endiseks

ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.12.2007.a..

Välja mõista I.K-lt riigituludesse sundraha 5400.- krooni ja menetluskulud 1539,90

krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile. Välja mõista I.K-lt 3399 krooni ALik XXX kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

I.K on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 21.07.2007.a. Tallinnas, Võru 9 maja juures sai AL fotoaparaadi Canon PC 1144 selleks, et arvuti abil salvestada fotod CD-le, jättis fotoaparaadi tagastamata, millega põhjustas kannatanule varalise kahju 3399 krooni, pannes toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Süüdistatav I.K tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt ning seletab, et peale tutvumist hakkasid nad kannatanuga koos elama. Ning elasid koos ainult nädala. Kannatanu jättis oma fotoaparaadi tema autosse. Ta helistas kannatanule ja ning viimane palus fotoaparaadi ära tuua, kuid tema tegi ettepaneku fotod CD-le kirjutada. Kannatanu nõustus sellega ning ta viis sama päeva

õhtul kannatanule CD, kuid fotoaparaadi jättis autosse. Peale seda murti tema autosse sisse ja varastati kannatanu fotoaparaat ning ka temale kuuluvaid esemeid. Kui kannatanu helistas ja palus fotoaparaadi tagastada, siis ta vargusest ei rääkinud, kuna kannatanu ei oleks seda uskunud. Seoses

vargusega, mis toimus 15.07.2007.a. ,ta politseisse ei pöördunud. Ta ei oska öelda, kuidas saadi

15.07.2007.a. fotoaparaat varastada, kui ta fotod võttis CD-le 20.07.2007.a. Ta on vabatahtlikult valmis hüvitama kannatanule tekkinud materiaalse kahju /t.l54-59/.

Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu AL ütlustega selle kohta, et 17.07-2007.a. tutvus ta I.K-ga.

20.07.2007.a. tegid nad tema fotoaparaadiga pilte ja I.K palus fotoaparaadi õhtuni enda kätte, et fotod kettale kanda. Sama päeva õhtul tõi ta ketta ja ütles, et oli fotoaparaadi koju unustanud. 21.07.2008.a. ütles I.K, et fotoaparaat on tema sõprade juures ja

ta toob selle õhtul ära. 22.07.2007.a. nägi ta I.K viimast korda ning viimane lubas uuesti, et tagastab fotoaparaadi. Telefoni teel lubas ta jätkuvalt, et toob fotoaparaadi tagasi tunnis või kahe pärast, kuid siis vahetas ta oma mobiilinumbri. Tuttavate käest sai ta

I.K uue numbri ning viimana lubas fotoaparaadi tagastada või ei vastanud kõnedele. Ta on kindel, et I.K on fotoaparaadi Canon PC 1144 väärtusega 3939 omastanud /tl2-6/.Järgmisel ülekuulamisel jääb kannatanu varem antud ütluste juurde, kuid seletab, et ta võis eksida kuupäevadega. Võimalik, et fotosid tegid nad 21.07.2007.a. ja sellel

kuupäeval võttis I.K fotoaparaadi enda kätte. I.K ei rääkinud midagi tema autosse sissemurdmise kohta. Ta suhtles I.K-ga 17-22.07.2007.a. ning autol ei olnud mingeid muukimise jälgi. /tl 12-16/;

- tunnistaja A. Belitskaja ütlustega selle kohta, et 17.07.2007.a. oli ta rannas. Seal olid ka ALja

I.K, kes seal tutvusid. 24.07.2007.a. kohtus ta uuesti AL, kes rääkis, et oli andnud I.K kätte oma fotoaparaadi, kuna viimane lubas pildid kettale võtta. I.K tõi küll ketta fotodega, kuid fotoaparaati ei tahtnud tagasi anda, kuigi lubas seda kogu aeg teha. Ta helistas samuti I.K-le, kuid viimane ei vastanud tema kõnedele /t.l 17- 21/;

- asitõendi vaatlusprotokolli /tl 10-11/ jt kirjalike tõenditega.

Kohus ei arvesta tõendina süüdistatava sisult vastuolulisi ütlusi, mis on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et I.K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema

valduses oleva võõra vallasasja, tegutsedes otsese tahtlusega. Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra

kaitsmise huvisid. I.K karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid varasemad karistused ei ole mõjutanud teda kuritegude toimepanemisest loobuma. Inkrimineeritava kuriteo pani toime lühikese

aja möödumisel viimase kohtuotsuse kuulutamisest ning katseajal. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega.

Tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Eha Popova Kohtunik