1-08-1745\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-1745

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-1745

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Julia Zautina

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Valentin Serpikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Valentin Serpikov (isikukood: 37712055714; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Valentin Serpikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 05.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Valentin Serpikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Valentin Serpikov mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 28.02.2005.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 19.12.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 5 kuu ja 18 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud ja 18 päeva vangistust.

2 Karistuse kandmise algus oli 15.09.2004.a ja lõpp on 05.03.2011.a.

V. Serpikovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama sõbra juurde ning töökoht on vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub V. Serpikovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna formaalselt on kinnipeetav valmis vabanema vastavalt KarS § 76 sätetele.

Valentin Serpikov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik varem korduvalt karistatud ning viimasel korral pani toime raske narkokuriteo katseajal. Seega ei suutnud teha vajalikke järeldusi käitumiskontrollile allutatuna. Lisaks on vanglas regulaarselt iga-aastaselt rikkunud korda ja saanud distsiplinaarkaristusi kokku 14-korral, s.h kolmel korral 2007 aastal, s.o hiljuti. Mistõttu puudub alus arvata, et isik suudaks kriminaalhoolduse järelevalve all õiguskuulekamalt käituda, kui ta seni seda teinud on ning risk uute kuritegude toimepanemise osas väga kõrge.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud V. Serpikovi ja prokuröri arvamused, leiab, et V. Serpikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Serpikovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud ning viimasel korral pani toime raske narkokuriteo katseajal. Seega ei suutnud teha vajalikke järeldusi käitumiskontrollile allutatuna. Lisaks on vanglas regulaarselt iga-aastaselt rikkunud korda ja saanud distsiplinaarkaristusi kokku 14-korral, s.h 3-korral 2007.a. Mistõttu puudub kohtul alus arvata, et isik suudaks kriminaalhoolduse järelevalve all õiguskuulekamalt käituda, kui ta seni seda teinud on ning risk uute kuritegude toimepanemise osas on väga kõrge.

Arvestades V. Serpikovi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik