1-07-15441\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-15441

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-15441 (07237300919)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi B.A süüdistuses KarS § 121 ja § 122 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav – isikukood XXX, Eesti

B.A

kodanik, algharidusega; elukoht: XXX; varem

kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Menetlustoiming Kriminaaltoimiku tagastamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile

RESOLUTSIOON

Tagastada kriminaaltoimik B.A süüdistuses KarS § 121 ja §122 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 alusel ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse B.A selles, et ta 09.09.2007.a. Kernu vallas Haiba rahvamaja ees kella 17 paiku lükkas pikali A P ning põhjustas kannatanule sellega valu ja kehavigastusi ning pani sellega toime teise inimese väärkohtlemise, s.o. järgi KarS § 121 kvalifitseeritava kuriteo.

2 Veel süüdistatakse B.A selles, et ta 14.04.2007.a. Haiba lastekodu territooriumil koos Priit Prilliga tungis kallale J P’le. B.A lõi kannatanut jalaga. Samas kohas 15.04.2007.a. kella 10 paiku tungisid P. Prill ja B.A taas kallale J. P’le ning B.A lõi kannatanut rusikaga pähe.

Selline B.A tegu on kvalifitseeritud kui teise inimese järjepidev KarS § 122 järgi kehaline väärkohtlemine.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et kriminaalasja ei saa arutada kokkuleppemenetluses, sest

kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga KarS § 122 järgi.

Piinamise, s.o KarS § 122 järjepideva järgi kvalifitseeritava süüteo korral on tegemist kas

või kehalise väärkohtlemisega. suurt valu põhjustanud

Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et füüsilise vägivalla kasutamine rohkem kui ühel korral annab koheselt aluse süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks piinamisena järjepidevuse tunnusel. See ei ole kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga.

Ka asjaolu, et mõlemal korral kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ka P. Prill, kes oli

ka mõlemal päeval konflikti algatajaks ning lõi kannatanut korduvalt, ei anna alust B.A käitumise kvalifitseerimiseks piinamisena. B.A käitumine J. P suhtes (süüdistuse kohaselt üks löök jalaga 14.04.07 ja üks löök rusikaga 15.04.2007.a.) on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi.

Episoodis 09.09.2007.a. märgib kohus, et kannatanu pikali lükkamine on kahtlemata valu põhjustav kehaline väärkohtlemine ja kvalifitseeritav KarS § 121 järgi, kuid kokkuleppes ei märgita, milliseid tervisekahjustusi või kehavigastusi kannatanule tekitas B.A Kui prokurörile pole selge milliseid kahjustusi või vigastusi kannatanule tekitati või kas need tekitas B.A või T M, tuleb süüdistusest välja jätta ka kehavigastuse põhjustamine.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes teeb kohus määruse KrMS §-st 245¹ lg 1 p 3 kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks.

Kohtunik