4-08-22\5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

4-08-22

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-08-22

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 13. veebruaril 2008.a. Väärteoasi Aivar Arulaane kaebus Põhja Politseiprefektuuri otsusele väärteoasjas nr.2315,07,011885 11.12.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Aivar Arulaane ,kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p..1 -kaebus jätta rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr. 2315,07, 011885 11.12.2007.a. Aivar Arulaane karistamises LS § 74-16 järgi , jätta muutmata .

Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 21. veebruaril 2008.a. kella 14.00. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebus on esitatud Põhja PP Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane. otsu- sele väärteoasjas nr.2315,07,011885 11.12.2007.a , millega karistati Aivar Arulaane’t Liik- lusseaduse LS § 74- 16 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku suuruses summas s.o. 1500 krooni

Aivar Arulaane väärtegu seisnes otsuse kohaselt järgnevas :

19.11.2007.a. kell 17.50 Lasnamäel Laagna teel Ümera tee 15 juures Tallinnas juhtides mootorsõidukit, ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale., millega rikkus liikluseeskirja § 46 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 74-16 järgi. Aivar Arulaane esitas Harju Maakohtule kaebuse Põhja PP juhtivspetsialist Villu Vane. otsu- sele väärteoasjas nr.2315,07,011885 11.12.2007.a , selle tühistamise taotlusega .Kaebaja väitel varjasid eessõitvad sõidukid ülekäiguraja ja ta ei tunnista ennast liikluseeskirja rikku- mises süüdi.

Kohtuväline menetleja – Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kohtuväline menetleja on kogunud antud väärteo toimepanemise kohta küllaldaselt tõendeid , väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja tõendamist leidnud ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja -Põhja PP esindaja , tutvunud esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu ra- huldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllalda- selt tõendeid isiku poolt väärteo toimepanemise kohta. Sellisteks tõenditeks on tunnistaja Aivar Sepp ütlused /t.l. 2/, samuti menetlusaluse isiku enda ütlused, mis on fikseeritud väär- teoprotokollis. Aivar Arulaane väide, et ees- ja kõrvalliikuvad autod varjasid tema nähtavuse ja jalakäijate ülekäiguraja märgistuse, on paljasõnaline ja enda käitumist õigustada püüdev. Sõidukijuht peab liikluses olema igas situatsioonis tähelepanelik , jälgima liiklusmärke, sõidukiirust jne. . LE § 46 kohaselt peab juht lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Tunnistaja Aivar Sepp ütluste kohaselt peatus nende sõiduk (politseipat- rull) jalakäijate ülekäigu ees, et lasta üle tee jalakäijad, kuid kõrvalrajal nendest tagapool sõitnud sõiduautoVolkswagen Santana nr.märgiga 949 ACM, möödus politseisõidukist ning ei peatunud ülekäiguraja ees, et jalakäijaid üle tee lasta.

Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-16 järgi on otsuse teinud ameti- isik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgi- tada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Määratud karistus vastab isiku süüle ja toimepandud õiguserikkumise raskusele. Kohtul puudub seaduslik alus isikule määratud karistusotsuse tühistamiseks.

Kohtunik