1-08-1262\3 · 1-08-1262\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-1262

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada R.B KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui R.B 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut (kaheksateist) kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruar 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-1262 kohtueelses menetluses 07278001720 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi R.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav R.B

elukoht XXXXX X-XX, Tartu linn isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2 korral Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

2 2

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

R.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse R.B esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

Välja mõista R.B-lt riigituludesse menetluskuludena 2000.- krooni

sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „R.B, 1-08-1262, menetluskulud“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: „R.B, 1-08-1262, menetluskulud“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav R.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu I.P. tsiviilhagi 4500.- krooni nõudes. Kannatanu I.P. 4500.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks välja mõista R.B-lt

4500.- krooni I.P.

(elukoht X talu, A. küla, Haaslava vald, Tartumaa) kasuks.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel saata kohtuotsuse koopia allkirja

vastu teadmiseks kannatanu I.P. (elukoht X talu, A. küla, Haaslava vald, Tartumaa).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3 3

ASJAOLUD Süüdistus 28.01.2008 sõlmitud kokkuleppes

R.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, ajavahemikul 06.12.2007 kell 21.00 kuni 07.12.2007 kell 07.00, viibides

Tartumaal, Haaslava vallas, A. külas, I.P. kuuluvas X talus, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil I.P. rahakotist ära sularaha 6000.- krooni. Sellega pani R.B toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

Karistus 28.01.2008 sõlmitud kokkuleppes

KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.B-le karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.B 18 ( ) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt

määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav R.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas kannatanu I.P. esitatud tsiviilhagi 4500.- krooni nõudes kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kannatanu I.P. 4500.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks on põhjendatud välja mõista R.B-lt 4500.- krooni I.P. (elukoht X talu, A. küla, Haaslava vald, Tartumaa) kasuks.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on R.B suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb R.B hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70

senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

4 4

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Lähtudes aga asjaoludest, et süüdistatav on töövõimetuspensionär, kelle ainukeseks

sissetulekuks on ainult töövõimetuspension 3500.- krooni kuus, mis ei ole suur

sissetulek, ja süüdistataval puudub hinnaline vara, süüdistatav elab Tartu linna

eraldatud sotsiaalabi pinnal, ning süüdistataval tuleb hüvitada kannatanule ka tsiviilhagi 4500.- krooni, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks, tagamaks süüdistatavale paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, menetluskuludest suurema osa

sundrahast jätta riigi kanda, kohustades R.B süüdimõistetuna

(6525.- krooni asemel)

tasuma riigile sundraha üksnes 2000.- krooni ulatuses. Süüdistatava varalisest seisundist tingituna käiks talle sundraha suuremas ulatuses riigile tasumine ilmselgelt üle jõu.

Ülejäänud menetluskulude vähendamist, s.t määratud korras kaitsjale väljamõistetud kaitsjatasude vähendamist ei pea kohus põhjendatuks, sest need on otseselt need kulud,

mis on tulenenud R.B enda kuritegeliku käitumisega seonduvast kriminaalasja

menetlemisest. R.B tuleb süüdimõistetuna endal kanda kriminaalasja

menetlemisega otseselt kaasnenud kulud. Kui süüdimõistetul ei ole neid

menetluskulusid koheselt võimalik tasuda, on võimalik lasta kohtutäituril teha oma sissetulekust kinnipidamisi menetluskulude riigile hüvitamiseks.

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka

kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 39-40).

Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti süüdistatav R.B kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik