4-07-6037\5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

4-07-6037

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-6037 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja , tõlk Tatjana Talja juuresolekul Kohtuistungi aeg 11. veebruaril 2007.a. Väärteoasi Andrey Tyslenko kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärele- valve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsusele väärteo- asjas nr.2314,07,028505 02.10.2007.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Andrey Tyslenko kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.1– Jätta kaebus rahuldamata Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtiv- petsialist Villu Vane otsus väärteoasjas nr.2314,07,028505 02.10.2007.a. jätta muutmata .

Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates 15. veebruarist 2008.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebus on esitatud Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane otsusele väärteoasjas nr.2314,07,028505 02.10.2007.a. , millega karistati Andrey Tyslenko’t liiklus- sead-use § 74-20 lg.1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku suuruses summas s.o 12000.- kroo- ni ja Liiklusseaduse § 74-20 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks

Rikkumine leidis aset 06. septembril 2007.a. kell 01.55 Harjumaal, Tallinnas Sõle tn.27 juures, kus isik juhtis mootorsõidukit ilmsete joobetunnustega ja keeldus joobeekspertiisist. . Sellega isik rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 ja Liiklusseaduse § 20 lg.5 nõudeid, pannes toime väärteo ja rikkumine on kvalifitseeritud LS § 74-20 lg.1 järgi.

Andrey Tyslenko esitas kaebuse Harju Maakohtule Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna ot- susele väärteoasjas selle osalise muutmise taotlusega lisakaristuse osas.. Kaebaja väitel tunnistab ta liikluseeskirja rikkumist, kuid määratud karistus on liiga karm, sest juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta sissetuleku .Kohtuistungil jäi A. Tyslenko oma kaebuse juurde.

Kohtuväline menetleja -Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on toime pannud raske liiklusalase rikkumise . Kohus, ära kuulanud kaebaja, kohtuvälise menetleja , tutvunud esitatud kirjalike materja- lidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele karistuse kergendamise osas. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt on karistamisotsuse tegemise aluseks olnud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, mille kohaselt olid menetlusalusel isikul joobe tunnused ja ta keeldus joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest , samuti on õiguserikkumine tõendatud tun- nistajate ütlustega. Menetlusalune isik ise eitas sündmuskohal sõiduki juhtimist, väites, et autot juhtis tema tuttav, kes aga minema jooksis. Seega ei tunnistanud isik ennast õiguserikku- mise toimepanekus süüdi, keeldus ka joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , on kogunud küllalda- selt tõendeid Andrey Tyslenko poolt väärteo toimepanemise kohta. Väärteoasja arutamisel ja karistuse otsuse tegemisel LS § 74-20 lg.1 järgi on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust ja kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku poolt toime- pandu on õigesti kvalifitseeritud, karistus on määratud sellise rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni (rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ) piires ning sama paragrahvi lg. 2 alusel on lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuud s.o. miinimum- tähtajas (sanktsioon – 6 kuud kuni 1 aasta.). Nagu nähtub eeltoodust, on LS § 74-20 lg.1 järgi kvalifitseeritav tegu seadusandja poolt hinnatud raskeimaks liiklusalaseks õiguserikkumiseks, seda iseloomustab lisakaristuse kohaldamisel juhtimisõiguse äravõtmise miinimumtähtaeg s.o. 6 kuud.. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud KarS § 57 ja § 58 karistust kergendavaid ega ras- kendavaid asjaolusid, kohus kaebuse arutamisel ei tuvastanud samuti kaebaja käitumises karistust kergendavaid asjaolusid. Kaebaja väitel ta küll kahetseb toimunut ja lisakaristuse kohaldamisel kaotab ta töökoha, kuid isik, kes väidetavalt vajab autot ja juhtimisõigust oma igapäevaelus, peab teadma, kui oluline on turvalisus liikluses ning ka seda, et alkoholijoobes juhtimine on lubamatu. (joobe tuvastamisest keeldumine võrdsustatakse joobes juhtimisega) . Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisaka- ristuse kergendamiseks.

Kohtunik