1-07-14660\8 · 1-07-14660\8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2008 Rapla

Kriminaalasja number 1-07-14660

Kohtunik Lea Pavelson

Kohtuistungi sekretär Aivi Meister

Kriminaalasi E. R ja J. R süüdistuses KarS § 263 p-de 1, 4 järgi

Ringkonnaprokurör Aarne Pruus

Süüdistatav E. R, elukoht xxx, isikukood xxx, Eesti kodanik, töötu, varem karistatud 06.09.2000 Rapla Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga

Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas

Süüdistatav J. R , elukoht xxx, isikukood xxx, Eesti kodanik, töökoht xxx, varem karistamata

Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova

Resolutsioon Süüdi tunnistada E. R KarS § 263 p-de 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mida KarS § 74 lg 1 järgi tingimisi täielikult mitte pöörata täitmisele 18 kuu jooksul, kui E. R ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

Karistusest arvata maha KrMS § 202 lg 7 alusel tasutud kohustus 1500.- krooni, s.o 30 päevamäära ehk 10 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud 20 päeva vangistust.

Allutada E. R katsejaks käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada J. R KarS § 263 p-de 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust, mida KarS § 74 lg 1 järgi tingimisi täielikult mitte pöörata täitmisele 18 kuu jooksul, kui J. R ei pane toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid.

Karistusest arvata maha KrMS § 202 lg 7 alusel tasutud kohustus 1500.- krooni s.o 30 päevamäära ehk 10 päeva vangistust. Ärakandmata karistuseks lugeda 1 aasta 11 kuud 20 päeva vangistust.

Allutada J. R katsejaks käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 järgi.

Välja mõista J. R´lt ja E. R´lt solidaarselt tekitatud kahju 330 910.- krooni ja 10 620.- krooni tasu õigusabi eest V. H. kasuks.

Välja mõista E. R´lt 6525.- krooni sundraha riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik sundraha).

Välja mõista J. R´lt 6525.- krooni sundraha riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik sundraha).

Välja mõista E. R´lt 4814,40 krooni tasu õigusabi eest riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kaitsjatasu).

Välja mõista J. R´lt 4814,40 krooni tasu õigusabi eest riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kaitsjatasu).

Välja mõista E. R´lt 50,10 krooni tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kohtukulu).

Välja mõista J. R´lt 50,10 krooni tasu toimiku materjalidest koopia tegemise eest riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 Ühispangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kohtukulu).

Välja mõista Eesti Vabariigilt 4814,40 krooni töötasu osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Eve Jundase kasuks.

Välja mõista Eesti Vabariigilt 4814,40 krooni töötasu osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Natalia Suvorova kasuks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld E. R ja J. R suhtes tühistada.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooni võib esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Sundraha, kaitsjatasu, kohtukulu võib tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole nimetatud tähtaja jooksul tasutud, saadetakse kohtuotsus kohtukulude täitmisele pööramise kohta kohtutäiturile.

Kohtuotsus on kohtus kättesaadav maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

Asjaolud Süüdistatavad E.R.ja J.R. koos 22.10.2006 kella 00.30 paiku tungisid Vigala vallas Vana-Vigala küla rahvamaja juures otsitud ajendil kallale V. H. J.R. lõi kannatanut rusikaga rindkeresse ja kõhtu ning E.R. rusikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Maas, kummargil põlvili olnud kannatanut lõid J.R. ja E.R. korduvalt rusikatega ja jalgadega näkku, lüües kannatanul välja 3 ülemist hammast ning põhjustasid parema silma prillhematoomi, ülahuule haava ja turse, vasakus silmanurgas marrastuse, verejooksu ninast. Süüdistatavad panid toime vägivallaga kaasnenud avaliku korra raske rikkumise.

Seega süüdistatakse süüdistatavaid E.R. ja J.R. KarS § 263 p-de 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Süüdistatav E.R. tunnistab end süüdi osaliselt. Tema ütlustest nähtub, et tema tõmbamise tõttu kannatanu kukkus ja need hambad võisid välja tulla. Jalgadega peksmist, kukla piirkonda ja näkku löömist pole olnud.

Süüdistatav J.R. tunnistab end süüdi osaliselt. Tema ütlustest nähtub, et ta lõi kannatanut kõhtu ja vastu nina rusikaga. Rahvamaja nurga taga ei löönud kannatanut keegi.

Kohus leiab, et süüdistatavate E.R. ja J.R. poolt KarS § 263 p-de 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud.

Kannatanu V. H. ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et ta oli Vana-Vigala rahvamajas 21.10.2006 pidustustel. Tema juurde tuli J.R. ja tahtis nurga taga rääkida. Kannatanu keeldus. Kahe tunni pärast tahtis J.R jälle rääkida. Kannatanu soostus ja kui pimedamasse kohta jõuti, oli ka E.R seal. Kanntanu sai löögi kõhtu J.R poolt. Peale seda hoidis kannatanu teda kinni. Seejärel tundis valu kuklas, lööja oli E.R . Peale lööki kuklasse kannatanu kukkus käpuli ja jäi muru peale. Nägu valutas ja kannatanu sai aru, et teda pekstakse. Süüdistatavad peksid teda vaheldumisi käte ja jalgadega

enamuses näo piirkonda, vastu lõualuud, nina piirkonda, silma alla, paar sinist plekki oli rindkeres. Ta kaitses ennast kätega, kaks hammast oli välja löödud. Viimase hamba väljalöömise hoobi sai kannatanu J.R käest. Selle löögi ajal oli kannatanu püsti. Siis tuli kannatanu abikaasa. Hetkeks peksmine lakkas ning kannatanu küsis, miks teda pekstakse. Seejärel hakati uuesti peksma. Peksmine lõppes seetõttu, et abikaasa tiris kannatanu valgemasse kohta. Riided olid verised, porised, katki. Peksmist nägid pealt paljud inimesed, ka alaealised lapsed. Peksmise tagajärjel on kannatanu pidanud pöörduma hambaarsti poole ja hakkama ravima hambaid. Tuleb taastada üles lõualuu, paigaldada implantaadid. Ilma hammasteta tuli hakata sööma, rääkima. Kannatanul tuli koolis tunde anda, terve päeva rääkida, olukord oli raske. Proteesidega tuli õppida rääkima, ei saanud süüa enam paljusid asju.

Tunnistaja K. K. ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et Vana-Vigala rahvamaja juures oli kaklus V. H , E. R ja J. R vahel. J.R lõi V.H rusikaga kõhtu. Rahvamajja tagasi tuli kannatanu vigastatult, näo piirkonnast jooksis verd.

Tunnistaja V. H ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et ta oli koos kannatanuga Vana- Vigala rahvamajas peol. Enne äraminekut tuli ta välja, trepi peal olid P. ja R . Nurga tagant paistis abikaasa jope varrukas imelikult kõrguselt. Nurga taga üritas mees ennast püsti ajada, kaks poissi olid tal ligidal ning kannatanu nägu oli üks suur vereklomp. Tunnistaja tõmbas ühe poisi eemale, samal ajal teine poiss virutas rusikaga kannatanule näkku. Siis läks tunnistaja lööjat ära tõmbama. Mingi aeg tunnistaja nägi, et teine poiss läks uuesti lööma. E.R ütles tunnistajale, et kuigi oled naine, panen sulle ka ühe täie. Tunnistaja juuresolekul löödi kannatanut 3-4 korda. Kannatanu riided olid rikutud. Kannatanul löödi välja esihambad koos lõualuuga.

Patsiendikaardiga loeb kohus tuvastatuks, et V.H l diagnoositi 22.10.2006 parema silma prillhematoom, paremal silmal täppverevalum, puudus 3 esimest ülahammast, ülahuule värske haav.

Kannatanu V.H ütlustega, tunnistajate K.K, V.H ütlustega, patsiendikaardiga loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatavad 22.10.2006 kella 00.30 paiku ilma põhjuseta avalikus kohas Vigala vallas Vana-Vigala rahvamaja juures paljude inimeste, sh alaealiste laste, juuresolekul peksid rusikate ja jalgadega näkku, pähe ja kehasse kannatanu V.H , kes selle tagajärjel kaotas 3 ülahammast ja sai teisi vigastusi. Süüdistatav J.R tunnistas, et ta lõi kannatanut rusikaga kõhtu, kuna kannatanu lõi teda kunagi 1993.a koolis rusikaga kõhtu ning kannatanu tundus olevat ülbe. Süüdistatav E.R tunnistas, et tema sai kohe aru, et kaklus toimub sellepärast, et kannatanu lõi rohkem kui 10 aastat tagasi koolis J.R rusikaga kõhtu. Kohus leiab, et 1993.a toimunud sündmus ei ole süüdistatavate poolt kannatanu peksmise ajend, 1993.a toimunud sündmus on otsitud põhjus. E.R ei võinud kohe teada, nähes, kui kannatanu hoidis J.R kinni, et rüselemine toimub sellepärast, et kannatanu lõi 1993.a J.R. Seega süüdistatavatele lihtsalt ei meeldinud kannatanu ning nad olid plaaninud, et annavad kannatanule peksa, kuna J.R käis õhtu jooksul mitmel korral kannatanut kutsumas endaga rääkima ning kui kannatanu läks rääkima, oli ka E.R juba kohal, s.o E.R ei läinud mitte sõbrale appi, kui kannatanu J.R kinni hoidis, vaid neil oli olemas plaan kannatanule peksa anda. Süüdistatavate ütlused selle kohta, et nemad kannatanut jalgade ja rusikatega ei löönud ning kannatanu kaotas hambad kukkudes, on ümber lükatud kannatanu, tunnistaja V.H ütlustega. Süüdistatav E.R tunnistas, et tõmbas

kannatanu mitte tugevasti J.R küljest eemale ning kannatanu kukkus käpuli. Seega on välistatud, et kannatanu kukkudes 3 hammast kaotas. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist kannatanu ütlustega, et ta kaotas hambad ja sai teised vigastused süüdistatavate poolt jalgade ja rusikatega korduva löömise tagajärjel. Kohus loeb kannatanu, tunnistajate V.H , K.K ütlused selle kohta, et kannatanut peksti korduvalt rusikate ja jalgadega näkku, pähe, kehasse, usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arsti poolt on kannatanul sedastatud ka vastavad vigastused. Kannatanul esinenud vigastuste iseloom ja raskus tõendavad, et selliseid vigastusi ei või saada kergest puutest korra kukkudes murule käpuli, vaid kannatanut on löödud kõva tömbi esemega: rusikatega, jalgadega näkku. Tunnistajad J. P. ja V.R. tunnistasid kohtuistungil, et nad kõiki sündmusi ei näinud. Seega nende ütlused ei lükka ümber kannatanu ja tunnistaja V.H ütlusi. Seega on süüdistatavad avalikus kohas ajendit omamata kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutades häirinud teiste isikute turvalisust ja rahu.

Süüdistatavate E.R ja J.R poolt toime pandud kuriteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatavad E.R ja J.R on süüvõimelised ja puuduvad nende süüd välistavad asjaolud.

Kuriteo toimepanemisega on süüdistatavad E.R ja J.R tekitanud kannatanule varalist kahju kokku summas 343 405,00 kr. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kaitsjate taotlus tsiviilhagi jätmiseks läbi vaatamata. Kohtuistungil ei esitatud ühtegi taotlust selle kohta, et kaitsjad sooviksid esitada täiendavaid tõendeid tsiviilhagi põhjendatuse kohta. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega tulevikus kantavaid kulusid. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Süüdistatavate tegu ja selle teo õigusvastasus Kohtuistungil leidis tõendamist, et süüdistatavad on toime pannud KarS § 263 p-de 1 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Raske avaliku korra rikkumine päädis sellega, et süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, mille tagajärjel purunesid kannatanul neli ülemist esihammast (kaotatud hambad d11, d12, murdunud hammas d21 ja vigastatud hammas d22) ning peksmise tagajärjed olid niivõrd rängad,

et kannatanule tekitati pöördumatu tervisekahjustus kuna hambad tagasi ei kasva. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanule tekitatud kahju on tõendatud järgmiste tõenditega: 1. ülemise hambarea ajutise osaproteesi paigaldamisega seotud kulutused summas 7500,00 krooni. Kuna ilma esihammasteta ei olnud kannatanul võimalik süüa ja jätkata oma igapäevast tööd õpetajana, siis oli kulutuste tegemine ülemise hambarea ajutise osaproteesi paigaldamiseks hädavajalik. OÜ Dr Valdur Viikmann poolt 29.11.2006.a. esitatud väljavõttega haigusloost koos osutatud protseduuride kalkulatsiooniga loeb kohus tuvastatuks, et ajutise osaproteesi paigaldamise kulud on 7575.- krooni. Kulutuste kandmine tõendatud arve 29.11.2006;

2. Märjamaal 01.12.2006.a., 13.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. kantud kulutused hambaravile kokku summas 930 krooni. Kulutuste kandmine tõendatud kviitungitega 409 01.12.2006, nr 424 13.12.2006, nr 438 20.12.2006;

3. muud kuni ajavahemikuni detsember 2006.a. kantud kulutused kokku summas 4055,00 krooni - sõit Vigalast – Rapla kiirabisse esmaabi saamiseks ja tagasi (94 km). Sõidukulu arvestamisel on põhjendatult lähtutud kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni. Sõidukulu maksumus kokku 188 krooni; ekspertiisi tasu Rapla haiglas 25 krooni. Tõendatud visiiditasu arvega 22.10.2006; rikutud riiete maksumus 2000 krooni. Tõendatud arvetega 10.04.2007, 18.12.2006, 21.12.2006; sõidukulud Vana-Vigalast Tallinna Kaarli pst 8 (185 km) hambaarst dr Valdur Viikmanni juurde seoses ajutise osaproteesi valmistamisega 08.11.2006.a., 17.11.2006.a., 22.11.2006.a., 29.11.2006.a. kokku summas 1480 krooni ja 3 korral sõidukulud töökohalt xxx koolist hambaarsti juurde Märjamaale ja tagasi Vigala (141 km) kokku summas 282 krooni ning ühel korral sõidukulu Vigalast Märjamaale ja tagasi (40 km) kokku summas 80 krooni. Sõidukulu arvestamisel on lähtutud põhjendatult kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni (näiteks Vabariigi Valitsuse 14.juuli 2006.a. määruse nr 164 „ Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad” kohaselt makstakse 1 km eest 4,00 krooni);

Punktides 1, 2 ja 3 toodud kulutused summas 12 495 krooni on süüdistatavad kannatanule tasunud käesoleva kohtuistungi toimumise ajaks.

4. kulutused hambaravile 2007.aastal kokku summas 4340 krooni. Diagnostika 28.06.2007.a. ja 19.09.2007.a. hambaarsti juures maksumusega 2880 krooni on tõendatud arvetega 28.06.2007, 19.09.2007. Hügienisti juurde visiidid 10.10.2007.a ja 31.10.2007.a., millega seoses on kantud kulutusi kokku summas 1460 krooni, mis on tõendatud arvetega 10.10.2007, 31.10.2007;

5. sõidukulud Vana-Vigalast Tallinna Kaarli pst 8 (185 km) hambaarst juurde 28.06.2007.a., 19.09.2007.a., 10.10.2007.a., 31.10.2007.a. kokku summas 1480 krooni. Sõidukulu on arvestamisel on põhjendatult lähtutud kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni

6. Mälumisfunktsiooni taastamiseks tänapäevasel tasemel tuleb kannatanul teha uusi täiendavaid kulutusi summas 325 100 krooni hambaravile lisaks nendele, mis kannatanul seni tekkinud ja mille süüdistatavad on 12 495 krooni suuruses summas hüvitanud. Ravi eesmärgiks on loobuda ülalõua ülemisest plaatproteesist, sest selline konstruktsioon vigastab hambaid, halvendab suuhügieeni ning põhjustab luu reorptsiooni. Ülekoormuse tõttu on kannatanu hambad d 14,13,23,24 võtnud vestibulaarse kalde. Ravi eesmärgiks on taastada kannatanu hammaskonna funktsioon ja esteetika.

Kannatanu on pöördunud pärast murdunud hamba d21 ja vigastatud hamba d22 ning hammaste d36, d45 eemaldamist ja haavade paranemist OÜ Dr. Valdur Viikmann, poole proteesimise raviplaani ja hinnakalkulatsiooni saamiseks. Hambaarst dr Liskmanni poolt koostatud raviplaaniga loeb kohus tuvastatuks, et arvestades olemasolevat situatsiooni - suur arv puuduvaid hambaid üle 50% normaalsest tasemest, ulatuslik horisontaalne luukadu, hammaste kalded, patsiendi noor iga, on otstarbekas kasutada hammaskonna taastamiseks suust mitte-eemaldatavat lahendust. Raviplaan eeldab ka tagumiste hammaste taastamist, kuna esihammaste taastamise eelduseks on mälumiskoormuse jaotus tagumistele hammastele. Ilma tagumisi hambaid taastamata ei ole võimalik taastada esihambaid. Suust mitte-eemaldatava proteesi ravivõimaluse põhjalik kirjeldus on toodud ära raviplaanis ja maksumus 28.09.2007.a. koostatud hinnakalkulatsioonis. Ravi orienteeruvaks kestuseks on 10-22 kuud sõltuvalt operatsioonide arvust ja kogu maksumuseks on 325 100, 00 krooni.

Seega tekitatud kahju suurus kokku on 343 405,00 (kolmsada nelikümmend kolm tuhat nelisada viis) krooni, millest süüdistatavad on kannatanule hüvitanud 12 495,00 krooni suuruse summa. Põhjuslik seos süüdistatavate teo ja kahju vahel VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt on süüdistatavate kuriteo ja kannatanul tekkinud kahju vahel ilmne põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg kannatanule ei oleks saabunud kui süüdistatavad poleks peksnud kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, mille tulemusel tekitati kannatanule pöördumatu tervisekahjustus. Seega süüdistatavate tegu on kahju otseseks põhjuseks. Kuriteo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuse tõttu ei saa kannatanu tänaseni süüa tahkeid toite, häiritud on tema igapäevane töö õpetajana artikulatsiooni probleemide tõttu ja ta pidi loobuma aastaid kestnud koorilaulu harrastusest. Süüdistatavate vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdsitatavad on süüvõimelised. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine, kuna süüdistatavate poolt toime pandud kuriteo tagajärjel on kannatanu tervis jäädavalt kahjustatud, häiritud on töötegemine, langenud on elukvaliteet. Kannatanul on õigus saada kvaliteetset ravi ning see ravi ei pea olema kõige odavam. Põhjendatud on ka kannatanu kulud õigusabile summas 10 620.- kr. Kulud on tõendatud arvega 11.07.2007, maksekorraldusega 11.07.2007, arvega 15.01.2008, kviitungiga 15.01.2008. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele kannatanu poolt kantud õigusabikulud.

Süüdistatavate E.R ja J.R karistamise aluseks on nende süü.

Süüdistatavate E.R ja J.R karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi on osaliselt tekitatud kahjude hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi.

Süüdistatav E.R on varem karistatud kriminaalkorras KrK § 195 lg 2 järgi, mis näitab, et valib asja lahendamiseks vägivalla. Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju on suur. Seega ei ole põhjendatud E.R karistada rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat E.R tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusest madalamas määras.

Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kohtualuse E.R isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine E.R poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. E.R on olemas kindel elu- ja töökoht.

Süüdistatav J.R on varem karistamata. Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju on suur. Seega ei ole põhjendatud J.R karistada rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat J.R tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusest madalamas määras.

Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kohtualuse J.R isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine J.R poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. J.R on olemas kindel elu- ja töökoht.

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1530.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 2550.- kr. Kokku 4080.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 734,40 kr.

Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat E.Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1530.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 2550.- kr. Kokku 4080.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 734,40 kr.

Kohtunik: