1-08-2117\1 · 1-08-2117\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-2117

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 253 p 1, § 254 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.S KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista

rahaline karistus 400 miinimumpäevamäära, see on 20 000.- (kolmsada)

(kakskümmend tuhat) KarS § 44 lg 2 alusel võrdub üks krooni riigituludesse. miinimumpäevamäär 50.- krooniga.

KarS § 66 alusel võimaldada rahaline karistus tasuda ositi – 2008.a märtsist

alates tasuda igakuiselt 10 kuu vältel 2000.- krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

4100065035; selgituseks märkida: „T.S, 1-08-2117, rahaline karistus“ või Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-2117 kohtueelses menetluses 08260100336 Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalasi

T.S süüdistuses KarS

§ 424 järgi käskmenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav T.S

elukoht XXXXXXXX X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata väärtegude eest karistatud 1 korral tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Aivar Hint

2 2

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035,

selgituseks märkida: „T.S, 1-08-2117, rahaline karistus“.

Kui rahalist karistust ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 417).

KarS § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus

6 (kuueks) kuuks. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kanda tegemiseks.

Välja mõista T.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni

sundraha ja 21 krooni 60 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874; selgituseks märkida: “T.S, 1-08-2117, menetluskulu“ või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

selgituseks märkida: “T.S, 1-08-2117, menetluskulu“.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

KrMS § 254 lg 5 alusel toimetada kohtuotsuse koopia kohtuotsuse tegemisest 3 päeva jooksul prokurörile ning allkirja vastu T.S-ile. Allkirjaleht kohtuotsuse kättesaamise kohta liita kriminaalasja toimikusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

KrMS § 318 lg 3 p 3 alusel ei saa käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

KrMS § 254 lg 6 alusel on süüdistataval käskmenetluses tehtud kohtuotsuse

kättesaamisest alates 10 (kümne) päeva jooksul õigus taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 7 alusel jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus, kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUD 11.veebruaril 2008.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margit

Pärna käskmenetluses koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse T.S KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema

isikuna, keda on 26.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud

liiklusseaduse § 7419

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholjoobe seisundis

rahatrahviga 12300 krooni ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks,

3 3

juhtis 10.01.2008.a kella 03.45 ajal Tartu linnas, Uus tänaval mootorsõidukit CJ7 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani T.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistusaktis tegi prokurör kohtule järgmise ettepaneku T.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra kohta:

• süüdi KarS § 424 järgi Prokurör taotleb kohtult tunnistada T.S kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 400 (neljasaja) päevamäära ulatuses.

• rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise Kuna T.S

aluseks olev 2007.a keskmise päevasissetuleku suurus on väiksem kui miinimumpäevamäär, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel kohaldada rahalise karistuse

miinimumpäevamäära suurust, mis on 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks mõista 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

• kaitsja adv. Aivar Hint taotluse, milles 05.02.2008.a. esitas T.S palub rahalise karistuse määramist ositi igakuuliste maksetena. Prokurör toetab

advokaadi taotlust ja palub kohtul KarS § 66 alusel määrata, et T.S-ile mõistetud rahaline karistus, 20000 krooni, kuulub tasumisele ositi

– 10 osas, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuuliste

maksetena vähemalt 2000 krooni kuus kuni rahalise karistuse 20000 krooni suuruse summa täieliku tasumiseni.

• KarS § 50 lg 1 p 1 alusel taotleb prokurör kohtult lisakaristusena T.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.

Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistuste liigi ja määra kohta.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü; karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes on T.S kahtlustatavana antud ütlustest nähtuv selle kohta, et ta toimepandut puhtsüdamlikult kahetseb (lk 7). KarS § 424 sanktsioon – rahaline karistus või vangistus (kuni 3 aastat), ja vangistuse ulatus kuni 3 aastat, mis ei ole kõrge vangistuse määr, osundavad sellele, et esmaselt kohaldamisele kuuluvaks karistusliigiks on rahaline karistus. T.S on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik (lk 15). Väärtegude

eest on T.S karistatud 1 korral (lk 8,15). 26.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega T.S-ile karistuseks liiklusseaduse § 74-19 lg 1

ja § 74-7 ning liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud rahatrahv 12 300.- krooni on tervikuna tasutud (lk 8,10). Rahatrahvi tasus T.S 24.01.2008.a (lk 10).

T.S on olemas kindel sissetulekuallikas töötamisest ettevõttes KLM&Partnerid juhatuse liikme ja konsultandina. Seega on T.S olemas

4 4 reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks.

Lähtudes T.S süü ulatusest kuriteo toimepanemisel ja eelmärgitud

asjaoludest kogumis on põhjendatud kohaldada T.S suhtes

kergemaliigilist karistust – rahalist karistust. Rahaline karistus on kohtu hinnangul

eelmärgitud asjaoludel kogumis piisav mõjutusvahend selleks, et panna T.S

edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 44 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohus mõista kuriteo eest rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

Rahalise karistuse määra valikul peab kohus KarS § 56 lõikes 1 sätestatust lähtudes

esmatähtsaks lähtuda T.S süüst, s.o kuriteo toimepanemise asjaoludest. T.S pani kriminaalkorras karistatava alkoholijoobes juhtimise toime ajal

mil tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. 26.11.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega võeti T.S-ilt liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus 3-ks kuuks, s.o ajavahemikuks 13.12.2007 – 12.03.2008.a (lk 8,9,15). Seega oli T.S 10.01.2008.a kella 03.45 ajal mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides isik, kellelt oli juhtimisõigus kuni 12.03.2008.a ära võetud. Kohus peab seda asjaolu oluliseks T.S-ile KarS § 424 järgi karistuse mõistmisel arvesse võtta, kuna T.S käitumisest nähtub, et ühe teoga – mootorsõiduki juhtimisega pani ta toime 2 õigusrikkumist. Nimelt esinevad T.S käitumises nii liiklusseaduse § 74-1 lg 2 kui ka KarS § 424 tunnused. Samas on liiklusseaduse § 74-1 lg 2 ja § 424

omavaheline kattuvus selline, et isiku karistamine mõlema sätte järgi erinevates

menetlustes kujutab endast mitmekordse karistamise keelu rikkumist (vt

süüteokoosseisude kattuvuse kohta ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.05.2007.a kohtuotsust

kriminaalasjas nr 3-1-1-124-06, p 7,8)

. Toimepandu eest on võimalik ja tuleb karistada

T.S ainult kriminaalmenetluse korras. T.S-ile inkrimineeritud süüdistuses on kajastatud asjaolu, et T.S pani mootorsõiduki alkoholijoobes

juhtimise toime isikuna, kellelt oli lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud. Neil

asjaoludel on põhjendatud T.S-ile karistuse mõistmisel võtta arvesse T.S süü hindamisel ka tema süüd oluliselt suurendavat asjaolu – seda, et ta pani mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise 10.01.2008.a toime isikuna, kellelt oli mootorsõiduki juhtimisõigus kuni 12.03.2008.a ära võetud.

Kuna esineb T.S süüd olulisel määral suurendav asjaolu – nimelt pani

T.S mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime ajal, mil temalt oli

juhtimisõigus ära võetud, s.t T.S puudus mootorsõidukit alkoholijoobes

juhtides mootorsõiduki juhtimisõigus, siis on kohtu hinnangul põhjendatud talle

rahalise karistuse mõistmine üle keskmise määra, kuid kuna esineb karistust

kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus ja puuduvad karistust raskendavad

asjaolud, siis on põhjendatud karistuse mõistmine alla rahalise karistuse

maksimummäära. Just süü ulatusest ja raskusest lähtudes, võttes lisaks arvesse ka

karistust raskendavate asjaolude puudumist ja karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust, on rahaline karistus süüdistusaktis prokuröri märgitud

määras piisav ja põhjendatud karistus varasemalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsta

5 5 õiguskorra huve. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub see asendamisele vangistusega.

KarS § 50 lg 1 punktis 1 sätestatust nähtuvalt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või

käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kuriteo korral kohaldada

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Lisakaristuse

kohaldamine prokuröri taotletud määras – 6-ks kuuks on KarS § 50 lg 1 punktis märgitud sanktsiooni miinimummäära lähedane lisakaristus.

T.S kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et objektiivselt mõjuvaid

põhjusi ja vajadust alkoholijoobes sõiduki juhtimiseks T.S ei olnud.

Kriminaalasja toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt juhtis T.S mootorsõidukit kerges alkoholijoobes.

Selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra huve, on kohtu hinnangul eelnevalt käsitletud asjaoludel

põhjendatud T.S suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kohaldamine ja selle kohaldamine KarS § 50 lg 1 punktis 1 märgitud

sanktsiooni miinimummäära lähedal – 6-ks kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19.10.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-55-07 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19.10.2007.a määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-54-07

nähtuvalt tuleb korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib jätta lisakaristuse kohaldamata. Käesolevas

kriminaalasjas kohus erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta lisakaristuse kohaldamata, ei tuvastanud.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on T.S suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb T.S hüvitada menetluskulud:

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9)

- 21 krooni 60 senti kriminaalasja toimikust kaitsjale koopia tegemise kulu

(KrMS § 175 lg 1 p 5).

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole.

Heli Sillaots kohtunik