1-08-631\2 · 1-08-631\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-631 (kohtueelses menetluses nr 07260103988) riik O.O ja D.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav O.O

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxx-x xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi Kaitsja avokaat Endel Tomson

Süüdistatav D.S

(isikukood xxx; elukoht xxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 3 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada O.O süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning

karistusseadustiku

mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.O-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 7 (seitse) kuud ei pöörata täitmisele, kui

O.O ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata O.O-le käitumiskontrolli ajaks

alaliseks elukohaks xxxxxxx xxx-x xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada O.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada D.S süüdi KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena

vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata D.S-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui D.S ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.S-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; tühistada D.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult OÜ Leik tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt O.O-lt

ja D.S-ilt 5 000 (viis tuhat) krooni OÜ Leik kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 O.O-lt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 2 065 (kaks tuhat kuuskümmend viis) krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks;

2.2.2 D.S-ilt sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 2 065 (kaks tuhat kuuskümmend viis) krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Endel Tomsonile 1 553.10 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874);

3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepete sisu

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppe- menetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on sõlminud süüdistatavate kohtus süüdimõistmiseks ja karistamiseks kokkulepped: 1) O.O süüdimõistmine KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistamine vangistusega

7 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata O.O-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 7 kuud ei pöörata täitmisele, kui O.O ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata O.O-le

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxx-x xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx 2) D.S-i süüdimõistmine KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ning karistamine vangistusega 6

kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata D.S-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui D.S ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

3

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata D.S-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx x xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . 2.

Kuritegude asjaolud O.O varem sissetungimise KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi toimepannud isikuna on toime pannud valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise KarS § 266 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning D.S KarS § 266 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes 24. oktoobril 2007. a kella 15.00 paiku koos isikute grupina sisse tungimises Peeter Kessa tahte vastaselt Viljandi

maakonnas Viiratsi vallas Uusna külas asuvasse OÜ-le Leik kuuluvasse Uusna farmi. Piimaruumi ukse ja ukseluku lõhkumisega põhjustasid kahju 5 000 krooni. 3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmistes

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 266 lg 2 p 1, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppe- menetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3

Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 310 lg-le 1, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. OÜ Leik on

esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 000 krooni.

Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 kohaselt täielikult rahuldada ning välja mõista solidaarselt O.O-lt ja D.S-ilt 5 000 krooni OÜ Leik kasuks. Hagi

rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1037 lg 1 alusel, mille kohaselt õigustatud isiku

nõusolekuta tema omandit rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kuna rikkujateks olid O.O ja D.S mõlemad, siis tuleb tekitatud kahju neilt välja mõista solidaarselt. 4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on

4 kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava O.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava O.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni.

Süüdistatava D.S-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava D.S-i

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.55 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista riigi kasuks: 1) O.O-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 2 065.10

(1 288.55 + 776.55) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni; 2) D.S-ilt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 2 065.10 (1 288.55 + 776.55) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5.

Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik